Kriisijärgse juhtimise projekt tõi kokku Eesti, Gruusia ning Rootsi kohalike omavalitsuste kriisijuhid, aprillis ning mais toimus ühtekokku kolm veebikohtumist ning projekti aktiivtegevused võttis kokku lõpuseminar. “Eesti poolelt osalesid projektis nelja omavalitsuse esindajad – Pärnu linna, Tallinna, Saaremaa vallas ning Hiiumaa vallas kriisivaldkonna inimesed. Kolme riigi kohaliku tasandi ühisprojekt võimaldas tutvuda Rootsi ning Gruusia kogemustega kriisidest õppimisel,” sõnas MTÜ Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Malmö ülikooli juhitud kriisijärgse juhtimise projekti lõpuseminar jagunes kahte ossa – päeva esimeses pooles tegi ettekande SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel Eestisse saabunud Sofia Kostytska. “Kostytska ettekanne keskendus kriiside keskel õppimisele ning adapteerumisele, millega on Ukraina avalik sektor ning ühiskond pidanud tegelema juba 2014. aastast,” märkis Nagel. “Päeva teises pooles keskendusime Rootsis välja töötatud olukorrajärgse õppimise analüüsi raamistiku testimisele ning Eesti oludele kohandamisele.”

Kriisijärgne õppimine on aina enam tähelepanu pälviv kriisijuhtimise faas, mis on ülioluline kriisidest õppimiseks ning ebaõnnestumiste põhjalikuks analüüsimiseks. Ühtlasi on oluline mõista, olukordi, kus kriisijuhtimine edukalt kulgeb – just selleks ongi loodud erinevad kriisiaegse ja -järgse juhtimise tööriistad, mille üle projekti osalejad kahe kuu jooksul arutlesid. Kokkuvõttena tõdesid osalejad, et mistahes tööriista kasutatakse, peab tegevus olema süsteemne tagamaks pikaajalise kasu.

MTÜ Kriisiuuringute Keskus tänab osalejaid neljast kohalikust omavalitsusest nende panuse eest projekti õnnestumisse. Projekt tõi kokku 10 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Rootsist, Gruusiast Eestist. “Meie projekti osalejad läbisid esmalt veebimooduli, kus keskenduti kriisijärgse juhtimise eri aspektidele, tähtsal kohal oli ka osalejate kogemuste jagamine. Igas riigis toimus ka üks kohtumine, kus kohaliku tasandi tegijad kaardistasid kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid,” lisas Eesti suuna projektijuht Anne-May Nagel. 

🟧 TPCL projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimusid 2024. aasta kevadel, sügisel valmib projekti tulemuste ülevaade ja kontseptsioon koostöövõrgustiku edasiseks tegutsemiseks. Projekti rahastab Rootsi Institituut.

Koolituse raames tutvustati osalejatele ka seda, mis peaks igal inimesel ja perel kodus varude näol olemas olema, millele järgnes arutelu sellest, kuidas seda loetelu täiendada ja enda oludele vastavaks kohandada. Olulisena rõhutati, et varuda tasub asju, mida ka päriselt tarbitakse. Ehk siis ei tasu näiteks varuda kalakonserve, kui sa kala ei söö ning ikka neid asju, mida pere on harjunud tarbima.

Varudes peaks olema ka vett, 3L inimese kohta päevas. Lisaks tasub tähelepanu pöörata ka ravimite varule, esmaabikotile ja hügieenitarvetele. Lisaks ka pere esmaste vajaduste jaoks sularaha ning kui peres on auto, võiks paak alati vähemalt poolenisti täis olla. Info saamiseks võiks olemas olla patareidega raadio, lisaks ka akupank, millega saab enda telefoni töös hoida.

Koolituse põhisõnumiks on individuaalse valmisoleku olulisus kuna riigile ja avalikele teenustele ei saa alati kriisioludes lootma jääda. Seetõttu tuleb esmalt ise valmistuda, mis aitab oluliselt ka kohalikku omavalitsust ja sealseid elanikkonnakaitse spetsialiste.

Kas teadsid, et esmaabi algab eelkõige otsusest märgata? Ja seda, kui oluline on mõtestada – kas see olukord, mida ma näen on normaalne või ebanormaalne?

Esmaabi oskused on üliolulised nii rahuajal kui tõsisemas kriisis. Need teadmised ja oskused võivad aidata päästa elusid ning annavad kindlustunde, et oleme valmis reageerima ootamatutele olukordadele. Osalejad leidsid, et koolitus mitte ainult ei suurendanud nende enesekindlust, vaid ka tugevdas kogukonnatunnet ja ühtekuuluvust.

 

Projektis, millega Elina on juba mõnda aega toimetanud analüütik-tõlkijana arendame Tallinna linnas asuva Kopli 93 kogukonna elanikkonnakaitse võimekusi. Küsisime hiljuti Elinalt ka kolm küsimust:

Palun tutvusta ennast paari lausega, mida Sa parasjagu teed, kus õpid?

Tutvustasime 14. veebruaril Gruusia televisioonis Ajara TV kanali jutusaates meie hiljuti alanud koostööprojekti.  

Alates 2020. aastast on kriisideks valmisolek ja nende juhtimine saanud palju tähelepanu, kuid siinkohal on oluline mõelda ka sellele, mis juhtub pärast kriisi. “Kriiside keerises püütakse enim stabiliseerida ja leevendada olukorda, ning see peaks olema kriisijuhtimise peamine eesmärk, ent sama oluline on ka kriisijärgne juhtimine analüüsimise ja õppimise puhul. Kriisidest läbi tulles on oluline küsida, kuidas meil läks, kas meie plaanid toimisid ning mida saaks järgmisel korral paremini teha. Need küsimused ja vastused aitavad süsteemselt tõsta nii kriisijuhtimise- kui ka ennetamise võimekust,” ütles Eesti suuna projektijuht Anne-May Nagel veebisilla vahendusel.

Projekt toob kokku 12 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Rootsist, Gruusiast Eestist. “Meie projekti osalejad läbivad esmalt veebimooduli, kus keskendutakse kriisijärgse juhtimise eri aspektidele, tähtsal kohal on ka osalejate kogemuste jagamine. Igas riigis toimub ka üks kohtumine, kus kohaliku tasandi tegijad kaardistavad kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid,” ütles Gruusia suuna projektijuht Giga Phartenadze. 

Projekti tutvustavad saatelõiku saab vaadata siin.

TPCL projekti juhtpartneriks on Malmö ülikool, projekti aktiivsed tegevused toimuvad 2024. aasta kevadel. Projekti rahastab Rootsi Institituut.