Projektid

Kriisiuuringute Keskuse projektid ühendavad uurimis- ja arendustöö praktilise võimearendusega. Kaardistame vajadusi, arendame ja katsetame lahendusi, toome kokku kohalikke ja rahvusvahelisi partnereid ning viime projektides kogutud teadmise juhenditesse, koolitustesse, võrgustikesse ja kohalikesse võimekustesse.

Meile on oluline, et projekti väärtus ei lõpe tegevusperioodi lõppemisega. Projektist peab jääma kasutatav teadmine, tugevam koostöö, praktiline lahendus või võimekus, millele saavad kogukonnad, kohalikud omavalitsused ja teised partnerid edasi ehitada.

Projektide fookus

Kriisides otsustamine

Uurime, kuidas inimesed, organisatsioonid ja avalik sektor mõtestavad riske ning teevad otsuseid enne kriisi ja kriisi ajal.

Kohalik kriisivõimekus

Arendame kohaliku tasandi võimekust tulla toime olukordades, kus tavapärased teenused ja lahendused ei pruugi täielikult toimida.

Elanikkonnakaitse

Katsetame praktilisi lahendusi, mis aitavad suurendada inimeste, kogukondade ja organisatsioonide valmisolekut ning tugevdada koostööd avaliku sektoriga.

Kriisides kohanemine

Uurime, kuidas kriisidest ja teiste riikide kogemustest õpitakse ning kuidas uusi teadmisi kohalikku konteksti kohandatakse.

Projektist praktikasse

Meie projektides kogutud teadmisi kasutame järgmiste tegevuste ja lahenduste arendamisel. Ühe projekti tulemused on järgmise piloodi, koolitusprogrammi, juhendi või uurimisküsimuse lähtekohaks. Nii ei käsitle me projekte eraldiseisvate tegevustena, vaid järjepideva arendusprotsessina, kus uurimine, katsetamine, rakendamine ja saadud kogemus üksteist täiendavad.

Käimasolevad projektid

Knowledge and Resilience Alliance of Key Organisers

Projekti eesmärk on tugevdada kogukondlikku kriisivalmidust ning luua Lääne-Tallinna kolmes linnaosas Haaberstis, Mustamäel ja Nõmmel alus kohalike kriisivõrgustike süsteemsemaks arendamiseks. Projekt toob kokku eri linnaosade elanikud, kes soovivad panustada oma kogukonna, linnaosa ja Tallinna kriisivalmidusse, ning annab neile teadmised, praktilised oskused ja kontaktid, millele kriisiolukorras toetuda.

Projekti lähtekoht on, et kriisivalmidus ei sõltu üksnes ametlikest plaanidest, juhistest ja varudest. Oluline on ka see, kas piirkonnas on inimesed, kes tunnevad kohalikke olusid ja vajadusi, oskavad tegutseda ning saavad aidata infot vahendada, inimesi ühendada ja tuge vajavaid elanikke märgata. KRAKO raames loodavad kriisivõrgustikud ei loo linna kriisijuhtimise kõrvale eraldiseisvat süsteemi, vaid valmistavad ette kohalikke inimesi ja koostöösuhteid, mille kaudu saab vajaduse korral olemasolevat kriisijuhtimist toetada.

KRAKO

Mida teeme?

KRAKO koolitustel anname osalejatele tervikpildi sellest, kuidas on korraldatud kriisijuhtimine Eestis ja Tallinnas, milline on elanikkonnakaitse ülesehitus ning mida tähendab kriisivalmidus kohaliku kogukonna ja elaniku vaates. Koolituste praktiline osa aitab siduda üldise süsteemse teadmise osalejate enda piirkonna, kogemuste ja võimalike rollidega.

Kaardistame osalejate olemasolevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi, et tuua nähtavale grupis juba olemas olev võimekus ning paremini mõista, millistele ressurssidele võiks kohalikul tasandil toetuda. Soodustame kontaktide vahetust ja võrgustumist, et eri tausta ja kogemusega sama piirkonna inimesed õpiksid üksteist tundma ning tekiksid kontaktid, mida on võimalik kasutada ka pärast koolitust ja vajaduse korral kriisiolukorras.

Tunnustus:

KRAKO kriisivõrgustik. Tallinna ettevõtlusauhinnad 2026, erikategooria „Tallinna elanikkonnakaitse edendaja“ nominent. 13.10.2026, Tallinn, Eesti.

Aktuaalne

Nõmme kriisivõrgustikus valmistub linnale appi tulema 25 vabatahtlikku

Tule Nõmme kriisivõrgustiku koolitustele

Tule Mustamäe kriisivõrgustiku koolitustele

Lõppenud projektid

Educational and community gardens for Disaster preparedness, Empowerment and Neighbourhood resilience

Projekti eesmärk oli algatada dialoog linnaaianduse, kogukonna- ja õppeaeda võimalikust rollist kriisivalmiduses läbi toiduturvalisuse. Tallinnas toimunud ekspertseminaril arutleti linnakogukondade võimalustest ja rollist toetada individuaalset ja kogukondlikke toiduturvalisust, keskkonnateadlikkust ja kriisivalmidust. Seminari keskmes oli küsimus, mida linnaaiandus saab kriisivalmidusse realistlikult panustada.

Teaduskirjanduse ülevaate ja ekspertiseminari sisendi baasil valmis praktiline teatmik koos sõnastikuga, mis aitab kogukondadel, kohalikel omavalitsustel ja teistel huvilistel mõtestada kogukonna- ja õppeaedade realistlikku rolli toiduturvalisuse ja kriisivalmiduse toetamisel.

EDENTallinn

Mida tegime?

Kuna linnaaiandust käsitletakse sageli keskkonna-, kogukonna- või linnaruumi küsimusena soovisime projektis leida vastuseid ka küsimusele milline võiks olla linnaaianduse roll toiduturvalisuses, kogukondlikus koostöös ja kriisivalmiduses. Selleks ühendasime teadmiste kogumise, ekspertide ja praktikute kaasamise koos avaliku aruteluga.

Projeki andis Tallinna linnale avalikult kasutatavaeestikeelse teadmusmaterjali ning lähtekoha edasiseks aruteluks selle üle, kuidas linnaaiandus, kogukonnad ja kohalik toiduvõimekus saavad toetada omavalitsuse kriisivalmidust.

Seminari ettekanded:

Nagel, A-M., 2026. Linnaainaduse roll toiduturvalisuses ja kriisivalmiduses. Linnaaianduse roll (toidu)turvalises 2026. Kriisiuuringute Keskus, 19.09.2026, Tallinn, Eesti.
Mäger, M., 2026. Kogemusettekanne: Tammsaare tee 79b toidusalu loomisest. Linnaaianduse roll (toidu)turvalises 2026. Kriisiuuringute Keskus, 19.09.2026, Tallinn, Eesti.

Praktiline teatmik ja sõnastik:

Linnaaianduse roll (toidu)turvalisuses ja kriisivalmiduses. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus. ISBN 978-9916-9237-7-1.

Points of Invincibility for Multi-level Adaptation

PIMA projekti eesmärk oli tuua kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kogemused kerksuskeskuste loomisest ja toimimisestning aidata paremini mõista, millist rolli võivad sellised keskused elanikkonna toetamisel erinevates kriisides täita. Projekti lähtekohaks oli Ukraina sõja ajal välja kujunenud võitmatuse keskuste (Points of Invincibility) praktika, kus kohalikud tugipunktid aitavad ulatuslike teenusekatkestuste korral tagada inimestele sooja, elektri, sideühenduse, vee, informatsiooni ja muu esmase toe. Projekti eesmärk ei olnud Ukraina mudelit üks-ühele üle võtta, vaid mõista, millised põhimõtted on rakendatavad Eesti ja Rootsi kohalikes oludes ning mida tuleb keskuste loomisel kohandada.

Projekt näitas, et toimiv kerksuskeskus ei tähenda üksnes sobivat hoonet ja sinna paigutatud kriisivarusid. Keskuse toimimiseks peavad olema läbi mõeldud juhtimine, inimesed, teenused, ligipääsetavus, materiaalne võimekus, kommunikatsioon, koostöö kogukonnaga ning seosed kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonidega. Ukraina praktilise sõjaaja kogemuse kõrvutamine Eesti ja Rootsi kohaliku tasandi vajadustega võimaldas käsitleda kerksuskeskusi tervikliku kohaliku kriisivalmiduse osana ning tuua esile nii ühised põhimõtted kui ka kontekstist tulenevad erinevused.

PIMA

Mida tegime?

Projektis ühendasime praktikute kogemuste vahetamise, juhtumite analüüsi, rahvusvahelised seminarid ja uurimistöö. Kaasasime kohaliku tasandi kriisivalmiduse ja kerksuskeskustega tegelevaid inimesi Eestist, Rootsist ja Ukrainast ning lõime võimaluse võrrelda nii juba reaalses kriisis toimivaid lahendusi kui ka alles arendamisel olevaid kohalikke mudeleid. Eraldi tähelepanu pöörasime sellele, kuidas keskused peaksid olema juhitud, milliseid teenuseid pakkuma ning kuidas siduda materiaalne valmisolek kogukondade enda võimekusega.

Projekti tulemused koondasime praktilisse PIMA raportisse, mis annab omavalitsustele ja kerksuskeskuste arendajatele juhiseid keskuste kavandamiseks, varustamiseks, juhtimiseks ning kogukonnaga sidumiseks. Raport ilmus nii digitaalselt kui trükituna ning seda on saadetud soovijatele üle Eesti. Projekti tulemusi tutvustasime paralleelselt kohalikele ja rahvusvahelistele praktikutele, poliitikakujundajatele ning teaduskogukonnale. Projekti lõppedes algatasime jätkutegevusena PIMA+ koostöövõrgustiku, mille eesmärk on jätkata kerksuskeskuste kontseptsiooni ja praktiliste lahenduste arendamist ajal, mil nii Eesti kui ka Rootsi omavalitsused oma kohalikke süsteeme alles kujundavad.

Seminaride ja konverentside ettekanded:

Tyshchenko, M. 2024. Points of Invincibility for Multi-level Adaptation. Eesti saatkond Kiievis, 09.12.2024, Kiiev, Ukraina.
Tyshchenko, M. 2025. Different Points of Invincibility. 26.03.2025, 1st PIMA online seminar.
Yakovlieva, Y., Dmytrnko, I., Goraburdo, N. & Koverznieva, K. 2025. Points of Invincibility for community resilience: experience of Ukraine. 09.06.2025, 2nd PIMA online seminar.
Nagel, A.-M. 2025. Points of Invincibility for Multi-level Adaptation: International Cooperation to Strengthen Community Resilience. Interreg Baltic Sea Region Follow-up Meeting: Building a Resilient Baltic Sea Region – Perspectives and Possibilities, June 17-18, Visby, Sweden.
Ringberg, L. 2025. Resilience in the Malmö Perspective. 11.09.2025, 3rd PIMA online seminar.
Nagel, A-M. 2025. Research part of the PIMA project. Points of invincibility for multi-level adaptation (PIMA): FINAL CONFERENCE, October 21, 2025, Malmö, Sweden.

Teadusettekanded:

Nagel, A-M., Nilsson, T., Nagel, H. & Tyshchenko, M. 2026. Preemptive Policy Learning from Ukraine: Local Adoption of Points of Invincibility in Estonia and Sweden. IRSPM 2026 Conference: Beyond Boundaries: Wellbeing, Innovation and the Future of Public Management, April 8-10, 2026, Perth, Australia.
Nagel, A-M., Nilsson, T., Nagel, H. & Tyshchenko, M. 2026. Building resilience through preemptive policy learning from Ukraine: case study of resilience hubs. IIAS 2026 Conference: Growth for Society: Collaborative governance, social innovation, and social value. Konkuk Institute of Health and Aging Society, November 17-20, 2026, Seoul, South Korea.

Trükised:

Nagel, A-M., Nilsson, T., Tychshenko, M. & Nagel, H. 2026. Project Report: Points of Invincibility for Multi-Level Adaptation. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus.
Nagel, A-M., Nilsson, T., Tychshenko, M. & Nagel, H. 2026. Kerksuskeskused kohanemisvõimes Ukrainas, Eestis ja Rootsis: kellele, milleks ja kuidas. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus.
Nagel, A-M., Nilsson, T., Tychshenko, M. & Nagel, H. 2026. Звіт по проєкту: Пункти незламності для багаторівневої адаптації. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus.

Väike-Õismäe asumi võimestamine elanikkonnakaitses

Projekti K-24 eesmärk oli luua Väike-Õismäe asumisse esmane kogukondlik elanikkonnakaitse võimekus ning katsetada, kuidas parandada kriisivalmidust tihedalt asustatud linnakeskkonnas, kus inimesed sõltuvad tugevalt elektrist, veest, küttest ja teistest kesksetest teenustest, kuid kogukondlikud sidemed võivad olla nõrgad. Projekti ettevalmistamiseks läbi viidud kohaliku kriisivalmiduse küsitlus näitas, et paljudel elanikel puudub kindlus, et nad suudaksid pikema teenuste katkestuste või muu tõsisema kriisi korral iseseisvalt toime tulla. See tõi esile vajaduse käsitleda kriisivalmidust mitte ainult individuaalsete varude ja teadmiste küsimusena, vaid ka kogukondliku koostöö, naabritevaheliste kontaktide ja korteriühistute valmisoleku kaudu.

Projektis huvitas meid lisaks varudele ja oskustele eraldi küsimus, kuidas panna suures paneelmajaasumis üksteise lähedal elavad, kuid sageli isegi oma naabreid mitte tundvad inimesed omavahel suhtlema ja kriisiks koos valmistuma. Tiheasustus ei tähenda automaatselt tugevat kogukonda ning just see vastuolu oli projekti üks keskseid lähtekohti. Soovisime luua mudelit, kus kriisivalmidus ei põhine ainult ametiasutuste tegevusel, vaid kus inimesed tunnevad paremini oma ümbruskonna ressursse, oskavad märgata abivajajaid, teavad kohalikke kontakte ning saavad vajadusel tegutseda organiseeritumalt ka enne välise abi saabumist.

Projekti tulemusena sai Haabersti linnaosa esimesed standardiseeritud kogukondlikud kriisivarud, mida saab kasutada olukorras, kus vee-, elektri- või toiduvarustus on häiritud ja osa elanikest vajab kiiret tuge. Varude loomise eesmärk oli anda kohalikule tasandile praktiline võimekus käivitada kriisi korral kogukondlikud tugipunktid ning toetada inimesi seni, kuni tavapärased teenused taastuvad või muu abi kohale jõuab.

K-24

Mida tegime?

Koolitusprogrammis osales kokku ligi 400 Haabersti linnaosa elanikku. Temaatiliste koolituste kaudu lõime keskkonnad, kus samas piirkonnas elavad inimesed said omavahel tuttavaks, lõid uusi kontakte ning hakkasid nägema nii korteriühistut kui asumit kriisiolukorras eraldiseisva koostöövõrgustikuna.

Projekt laiendas ka KRIISIOSKUSED podcasti. K-24 raames valmis neli uut tavapärast episoodi ning lisaks eriepisood, mis salvestati ühtlasi praktilise õppevideona evakuatsioonikoti koostamisest. Ühes episoodis rääkis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juht Elari Kasemets avameelselt Tallinna elanike kaitsest, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet rollist ning sellest, mida saavad inimesed ja kogukonnad pealinna kriisivalmiduse parandamiseks ise teha. Evakuatsioonikoti erisaade ühendas podcasti esmakordselt põhjalikuma visuaalse õppeformaadiga.

K-24 üheks olulisemaks püsivaks väljundiks sai Eesti esimene „Paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik“, mille keskmes on kolm kogukondliku valmisoleku alustala – suhted, varud ja oskused. Õpik valmis praktiliseks abimaterjaliks inimestele ja korteriühistutele, kes soovivad oma majas kriisivalmidusega algust teha, ning käsitleb muu hulgas naabrite kaasamist, kriisiplaani koostamist, inimressursside kaardistamist, varusid ja evakuatsiooni. Õpik ilmus ka trükitud kujul ning selle materjal tehti kättesaadavaks eesti, inglise ja ukraina keeles.

Projekti kogemusi viisime ka Eestist väljapoole ning tõime rahvusvahelise kogemuse Väike-Õismäele tagasi. Rootsis Ojamaal toimunud rahvusvahelisel kriisivalmiduse ja kerksuse konverentsil tutvustas Kriisiuuringute Keskus Eesti kogukondliku elanikkonnakaitse kogemust, Väike-Õismäel tehtud tööd ja paneelmajade kriisivalmiduse käsitlust. Projekti lõpetas Tallinnas rahvusvaheline seminar, kus Eesti ja Ukraina eksperdid arutasid kogukondade rolli kriisivalmiduses. Seminari külaliseks oli ka Ukraina erikommunikatsiooni- ja teabekaitseteenistuse juht brigaadikindral Oleksandr Potii, kes jagas Ukraina sõjaaja kogemusi kriitilise infrastruktuuri ja kogukondade kaitsmisest.

K-24 mõju jätkus pärast projekti ametlikku lõppu. Projekti ettevalmistamiseks läbi viidud Väike-Õismäe elanike kriisivalmiduse küsitluse põhjal ilmus 2026. aastal Kriisiuuringute Keskuse teaduri Hannes Nageli poolt teaduspublikatsioon, millega viidi projekti praktiline lähtekoht edasi akadeemilisse arutellu. Väike-Õismäe juhtum võimaldas käsitleda kriisivalmidust konkreetse linnasumi, leibkondade ja kortermajade tasandil ning kujutab endast üht Eesti varasemaid asumipõhise kriisivalmiduse mikrotasandi käsitlusi. Nii andis meie projekt K-24 Tallinnale korraga koolitatud inimesed, uued kogukondlikud sidemed, kriisivarud, kerksuskeskuste võimekuse, mitmekeelse õpiku, audiovisuaalsed õppematerjalid ning teadmise, mida on edasi arendatud nii praktikas kui teadustöös.

Podcasti episoodid:

Trükised:

Nagel, H. 2025. Paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus. ISBN 978-9916-9237-2-6.
Nagel, H. 2025. Apartment Building Community Crisis Preparedness Textbook. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus. ISBN 978-9916-9237-3-3.
Nagel, H. 2025. Підручник з підготовки до кризових ситуацій мешканців багатоквартирного будинку. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus. ISBN 978-9916-9237-5-7.

Kohtla-Järve kogukondade võimestamine elanikkonnakaitses

Projekti K-36 eesmärk oli tugevdada Kohtla-Järve asumite kogukondade praktilist valmisolekut olukordadeks, kus inimesed peavad kriisi esimestel etappidel suutma toime tulla oma teadmiste, kohalike kontaktide ja olemasolevate ressursside toel. Projekti lähtekohaks oli linna eripärane olukord: hajus asustus, vananev ja mitmerahvuseline elanikkond ning senine vähene kogukondlik kriisivalmidus. Kuigi Kohtla-Järvel on kaevandusajaloo tõttu Eesti mõistes palju potentsiaalseid varjumisvõimalusi, oli olulisemaks kitsaskohaks inimeste praktiliste oskuste ja kohapealsete kriisivarude vähesus.

Projekti tulemusena loodi Kohtla-Järve kogukondadele Ida-Virumaa esimesed sellises mahus kogukondlikud kriisivarud ning võimekus varustada linnas kaks omavalitsuse kerksuskeskust. Hangitud varud võimaldavad kriisiolukorras toetada vähemalt 100 inimese esmaseid vajadusi seni, kuni varusid jätkub, ning parandavad võimalusi vajadusel organiseeritult ja teadlikult evakueeruda. Samal ajal tekkis linnavalitsusel parem ülevaade aktiivsetest kogukonnaliikmetest, kelle teadmiste ja kohaliku võrgustikuga saab edasises elanikkonnakaitse planeerimises arvestada.

K-36

Mida tegime?

Projekti raames korraldasime Kohtla-Järve elanikele ja korteriühistute esindajatele praktilisi kriisivalmiduse koolitusi ning kriisiplaani koostamise töötoa. 50 korteriühistu liiget ja juhti said baasteadmised erinevates kriisiolukordades toimetulekust, inimeste abistamisest ning kogukondliku valmisoleku korraldamisest. Koolituste kõrval kaardistati kohalikke ressursse, arutati võimalikke rolle ja vastutusi ning loodi alus sellele, et kogukonnad suudaksid kriisi korral tegutseda organiseeritumalt ka enne välise abi saabumist.

Projekti raames salvestasime ka KRIISIOSKUSED podcasti esimese Ida-Virumaale pühendatud episoodi, mille keskmes oli Kohtla-Järve kriisivalmidus ja elanike roll elanikkonnakaitses. See võimaldas viia projektis käsitletud teemad laiemalt maakonda ning tuua esile ka kakskeelse elukeskkonna eripärasid, kohalikke vajadusi ja kogukondliku valmisoleku arendamise võimalusi.

Oluline osa projektist oli ka eesti- ja venekeelsete kogukondade lähendamine ühise kriisivalmiduse teema kaudu. Kriisiolukorras moodustavad piirkonna inimesed ühe ühise ressursi ning valmisolek sõltub sellest, kas erinevate kogukondade teadmised, oskused ja kontaktid on võimalik kiiresti koostööks ühendada. Projekt lõi selleks praktilise lähtekoha: koolitatud inimesed, esmased kriisivarud, kaks kerksuskeskuse formeerimise võimalust ning tugevam side kogukondade ja linnavalitsuse vahel, millele saab tulevikus üles ehitada täiendavaid õppusi, varude täiendamist ja kohaliku elanikkonnakaitse arendamist.

Podcasti episood:

KRIISISOKUSED podcast | 06

Kopli 93 kogukonnakeskuse võimestamine elanikkonnakaitses võitmatuse keskuse pilootprojektina

Projekti eesmärk oli katsetada, kuidas olemasoleva linnakogukonna ja kogukonnakeskuse baasil arendada kohalikku elanikkonnakaitse võimekust, mis ühendaks kogukonnaliikmete teadmised ja oskused, olemasolevad kohalikud ressursid ning kriisiolukorras vajalikud materiaalsed varud. K-93 oli esimene omataoline kogukondliku elanikkonnakaitse pilootprojekt Eestis, kus üksikutest koolitustest mindi edasi tervikliku kohaliku kriisivõimekuse kujundamiseni. Kriisiuuringute Keskus töötas koostöös Kaitseliidu Naiskodukaitsega välja ka uue koolituse linnalises keskkonnas ellujäämiseks, mis põhineb Ukraina kogemustel.

Projekti tulemusena kujunes Kopli 93 kogukonnakeskusele esmane võimekus formeerida kriisiolukorras vähemalt üks suurem kerksuskeskus, mis suudab olemasolevate varude piires toetada kuni 100 inimest. Kogukonnale soetati selleks mitmesugust varustust alates toidu- ja muudest esmavajalikest varudest kuni generaatorite ning kriisiolukorras vajaliku duaalkasutusega varustuseni. Ühtlasi kaardistati kogukonna olemasolevad tegevused ja ressursid ning määratleti võimaluste piires isikud, kes saavad kriisiolukorras võtta vastutuse konkreetsete ülesannete eest. Selle tulemusena sai kogukonnakeskus esmase praktilise baasi, et tegutseda suurema kriisi korral kohaliku kerksuskeskusena seni, kuni selleks jätkub ressursse ja varusid.

K-93

Mida tegime?

Projekti raames sai 87 kohaliku kogukonna liiget baasteadmised eri tüüpi kriisiolukordades toimetulekuks. Toimusid temaatilised koolitused vaimse tervise esmaabi, füüsilise esmaabi, küberturvalisuse ning linnakeskkonnas kriisiolukorras hakkamasaamise teemadel. Neist omakorda kujunes 20 võtmeisikust koosnev laiendatud võrgustik, kellel tekkisid praktilised baasteadmised linnas kriisiolukorras ellujäämisest ning parem arusaam sellest, milliseid ülesandeid ja vastutust saab kogukond kriisi korral ise kanda.

Projektist sai alguse ka Kriisiuuringute Keskuse taskuhääling KRIISIOSKUSED, mille esimesed neli episoodi salvestati projekti raames. Nii ulatus projekti mõju kogukonnast kaugemale: lisaks koolitatud inimestele, kaardistatud ressurssidele ja loodud kriisivarudele arendati Kriisiuuringute Keskusele välja uus avalik formaat kriisivalmiduse teadmiste levitamiseks. Projekt jättis Kopli 93 kogukonnale alles nii materiaalse kui ka inimeste võimekuse, millele saab reaalse kriisi korral kohaliku elanikkonnakaitse tegevuse üles ehitada.

Podcasti episoodid:

Kontseptsioon:

KRUK, 2024 [AK]. Kopli 93 kogukonna elanikkonnakaitse võimekuste kontseptsioon. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus.

Triangle Post-Crisis Learning

Projekti eesmärk oli tugevdada kriisijärgse õppimise praktikat ning luua Eesti, Rootsi ja Gruusia kohaliku tasandi kriisijuhtide vahel ühine ruum kogemuste vahetamiseks ja kriisidest õppimise mõtestamiseks. Projekti lähtekohaks oli arusaam, et kriisijuhtimine ei lõpe olukorra stabiliseerumisega – sama oluline on pärast kriisi hinnata tehtud otsuseid ja tegevusi, mõtestada õnnestumisi ja puudujääke ning kasutada saadud kogemust järgmisteks kriisideks valmistumisel. Projektis keskenduti seetõttu küsimusele, kuidas muuta kriisijärgne õppimine teadlikuks ja süsteemseks osaks organisatsioonide kriisijuhtimisest.

Eesti, Rootsi ja Gruusia praktikute kogemuste võrdlemine tõi esile, et kriisidest õppimine ei teki organisatsioonides iseenesest. Selleks on vaja võimalust toimunut dokumenteerida ja ühiselt läbi arutada, avatust probleemide ja vigade käsitlemisel ning mehhanisme, mille kaudu kokkulepitud õppetunnid jõuavad edasisse töökorraldusse. Projekti oluline lähtekoht oli ka organisatsioonilise mälu küsimus: kriisikogemusest on vähe kasu, kui teadmine juhtunust ja vajalikest muudatustest jääb ainult konkreetsete kriisijuhtide või töötajate mällu.

TPCL

Mida tegime?

Projekt tõi kokku 12 kohaliku tasandi organisatsiooni esindajad Eestist, Rootsist ja Gruusiast. Osalejad läbisid kolm ühist veebiseminari ning igas riigis toimusid kohalike ekspertkohtumised, kus kaardistati kriisijärgset õppimist toetavaid ja takistavaid tegureid. Eestis osalesid tegevustes muu hulgas Tallinna, Pärnu, Saaremaa ja Hiiumaa kohaliku tasandi kriisivaldkonna esindajad ja Päästeameti esindaja. Projekti lõpuseminaril katsetati ka Rootsis välja töötatud kriisijärgse analüüsi raamistikku ja arutati selle kohandamist Eesti konteksti. Kogutud kogemused ja järeldused koondati ingliskeelsesse kontseptsioonidokumenti, mis pakub organisatsioonidele praktilisi lähtekohti kriisijärgse õppimise korraldamiseks.

Kriisijärgse õppimise teema arendamine jätkus ka pärast projekti ametlikku lõppu. Näiteks ilmus 2025. aastal teadus Kriisiuuringute Keskuse teaduri Hannes Nageli poolt teaduspublikatsioon, mis viis projekti keskse küsimuse edasi organisatsioonilise kriisimälu tasandile ning juhib tähelepanu sellele, kuidas kriisikogemus ja sellest tehtud järeldused muuta organisatsiooni püsivaks teadmiseks – sidudes need järelhindamise, tööprotsesside, juhendite, koolituste, harjutuste ja muu institutsionaalse praktikaga. Seeläbi kujunes projektist lisaks rahvusvahelisele võrgustikule ka lähtekoht kriisijärgse õppimise ja kriisimälu teema edasiseks arendamiseks Eestis.

Seminaride ettekanded:

Nagel, H. 2024. Crisis management lifecycle. 03.04.2024, 1st TPCL online seminar.
Ringberg, L. 2024. Systemic crisis management: experience of Malmö. 03.04.2024, 1st TPCL online seminar.
Kostytska, S. 2024. Importance of hindsight: analysing crises. 17.04.2024, 2nd TPCL online seminar.
Keudel, O. 2024. Learning in the midst of crises: example from Ukrainian local level actors. 03.05.2024, 3rd TCPL online seminar.
Kostytska, S. 2024. Groudhog Day in crisis management: how to learn when every day is a crisis? Ukrainian lessons from legal point of view. 28.05.2024, TPCL kolmepoolne hübriidseminar.

Hübriidseminar:

Systematic learning from crises. 28.05.2024, TPCL kolmepoolne hübriidseminar, Tallinn-Malmö-Batumi.

Trükis:

Nagel, A-M., Phartenadze, G., Nilsson, T. & Nagel, H. 2024. TPCL Concept Paper: Post-Crisis Learning. Tallinn: Kriisiuuringute Keskus. ISBN 978-9916-9237-6-4.

Teaduspublikatsioon:

Nagel, H. 2025. Kriisimälu instutsionaliseerimine After Action Review meetodi näitel. Turvalisuskompass, 9(2), 225−240. DOI: 10.15158/dryp-9m77