Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta tegevuste ülevaade
2025. aasta oli keskuse jaoks toimekas ning edukas, seda kahe peamise tegevussuunaga: projektitöö ning uurimistöö, mille mõlema lahutamatuks osaks oli ka tehtud töö kommunikeerimine. Projektitöö valdkonnas viisime ellu Eesti suurimad kogukondliku elanikkonnakaitse arendamise projektid (KÜSK innovatsioonifondi meetme kaudu ja Siseministeeriumi toel) ning ühe välisprojekti Rootsi Instituudi rahastusel. Uurimistööd tehti peamiselt välisprojektis, fookuses oli Ukraina sõja õppetundide kaudu kerksuskeskuste arendamise läbimõtestatud arendamine Eesti ja Rootsi omavalitsustes.
2025. aastal kaaskorraldas Kriisiuuringute Keskus ka esimese väliskonverentsi, mis toimus oktoobrikuu lõpus Malmö ülikoolis (Rootsi). Lisaks korraldasime esimest korda ka suurema seminari Eestis, mis keskendus kogukondlikule kriisivalmidusele – oleme seejuures tänulikud Miltton New Nordicsile, kes toetas sündmust tasuta ruumidega. Lisaks korraldasime keskuse esimese veebiarutelu varjumise teemal, mis osutus populaarseks, lisaks jääb aastast meelde keskuse esindamine mitmetel teaduskonverentsidel. Keskus oli aktiivne oma valdkonna kõneisik meedias, ning suureks saavutuseks peame ka oma taskuhäälingu “Kriisioskused” viimist Delfi Tasku platvormile, et jõuda suurema kuulajaskonnani. Kasvatasime oma sotsiaalmeedia jälgijaskonda, Keskusel oli juba eelnevalt nii Facebooki kui Instagrami konto, uudisena avasime konto ka LinkedInis.
Kriisiuuringute Keskus arenes 2025. aastal seega edasi mitmes valdkonnas, ent eriti uhked oleme riigi suurimate KÜSK innovatsioonifondi meetme projektide läbi viimise üle, ning keskuse teadustöö vaatest PIMA projekti üle, mis võimaldas meil tulevaste teaduspublikatsioonide jaoks elanikkonnakaitse valdkonna arendamise teel andmeid koguda ning analüüsida.
Projektid ja arendustegevus
2025. aastal viis Kriisiuuringute Keskus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi toel ellu kaks siseriiklikku projekt, mis olid mahult meetme suurimad. Siseriiklikest projektidest oli K24 projekti eesmärk tugevdada Haaberstis Väike-Õismäe asumi kogukonna elanikkonnakaitselist valmisolekut. Projekti raames soetati esmaseid kriisivarusid ning loodi kogukondlikke võimekusi kriisiolukordades paremaks toimetulekuks. Samuti anti ligikaudu 400 korteriühistute liikmele ja juhile baasteadmisi eri tüüpi kriisiolukordades tegutsemiseks. Projekti tulemusena loodi Väike-Õismäe asumis esmased eeldused kerksuskeskuse formeerimiseks ning kriisiolukorras kogukonna toetamiseks olemasolevate varude piires.
K36 projekti raames toetati Kohtla-Järve asumite kogukondade elanikkonnakaitselist valmisolekut. Projekti tegevused hõlmasid esmaste kriisivarude soetamist, kogukondlike võimekuste loomist ning 50 korteriühistu liikmete ja juhtide koolitamist eri tüüpi kriisiolukordades toimetulekuks. Projekti tulemusena loodi kogukonnale täiendav võimekus kerksuskeskuse formeerimiseks ning kriisiolukorras elanike toetamiseks olemasolevate varude piires. KÜSK toe tulemusena ilmus Kriisiuuringute Keskuse juhi, Hannes Nageli sulest “Paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik”, mis aitab korterelamutes elavatel inimestel tõsta valmisolekut erinevateks kriisideks. Õpik on suunatud nii inimestele, kes soovivad tugevdada oma individuaalset valmisolekut, kui ka neile, kes soovivad algatada kriisivalmiduse arendamist oma korterelamus laiemalt. Õpiku sisu on kooskõlastatud Päästeametiga.
Välisrahastusega projektina (rahastajaks Rootsi instituut) viidi ellu PIMA projekt ehk Points of Invincibility for Multi-level Adaptation. Projekti raames toodi kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kohaliku tasandi kerksuskeskuste arendamisega seotud osapooled, et luua võrgustik ning koostada kontseptsioonidokument võitmatuse keskuste arendamiseks. Projekti eesmärk oli toetada kohalikke omavalitsusi praktilise juhendi kaudu keskuste loomise, varustamise ja juhtimise paremal mõtestamisel. Lisaks oli projekti osaks teadustöö, kus kaardistati kolme riigi kohaliku tasandi juhtumiuuringute näidetel kerksuskeskuste hetkeseis ja parimad praktikad, mille esmaseid tulemusi esitleti Rootsis Malmö ülikoolis korraldataval rahvusvahelisel konverentsil. Projektis valmis praktiline raport kerksuskeskuste paremaks mõtestamiseks ja arendamiseks, aidates omavalitsustel paremini mõista keskuste loomist, varustamist ja juhtimist viisil, mis võtab arvesse Ukraina omavalitsuste projektis jagatud kogemusi. Pidasime PIMA projektist ka ettekande Gotlandi saarel toimunud EUSBSRi aastakohtumisel.
Teadus- ja eksperditöö
2025. aastal keskendus Kriisiuuringute Keskuse teadus- ja uurimistöö peamiselt elanikkonnakaitse, kogukondliku kriisivalmiduse, kerksuskeskuste, kriisijärgse õppimise ning kriisivaldkonna valitsemise küsimustele. Teadustöödes analüüsiti muu hulgas seda, kuidas kogukondlikku elanikkonnakaitset on Eestis arendatud koostööpõhise valitsemise kaudu, milliseid praktilisi lahendusi kogukonnad kriisivalmiduse suurendamiseks eelistavad ning millised institutsionaalsed ja administratiivsed tegurid võivad kogukondade otsustusruumi piirata. Ühes uurimissuunas käsitleti 2023. aasta innovatsioonifondi projektide näitel seda, kuidas kogukonnad eelistasid sageli materiaalseid lahendusi, eelkõige kriisivarude soetamist, ning kuidas piirkondlik valmisolek ja koostöövajadused Eestis erinesid.
Teises uurimissuunas käsitleti elanikkonnakaitse avalikku raamistamist ja julgeolekustamist. Selle raames analüüsiti, kuidas avaliku sektori esindajad kujundasid aastatel 2022–2024 ERR-i uudisportaali vahendusel elanikkonnakaitse tähendust ning kuidas ohud tõlgiti poliitika-, rahastuse ja valmisolekumeetmete keelde. Uurimistöö tõi esile, et elanikkonnakaitse käsitlemisel võib tekkida lõhe strateegiliste otsuste ja kodaniku tasandile jõudvate praktiliste juhiste vahel. Lisaks uuriti kriisijärgset õppimist ja organisatsioonilist kriisimälu. Fookuses oli After Action Review meetod kui tööriist, mis aitab omavalitsustel ja kriisiüksustel süsteemselt analüüsida kriiside käigus saadud kogemusi, tuvastada parenduskohti ning muuta õppetunnid püsivamaks osaks organisatsiooni tööprotsessidest. See uurimissuund rõhutas, et kriisivaldkonnas ei piisa üksnes operatiivsest reageerimisest, vaid oluline on ka võime kriisidest õppida ja neid õppetunde institutsionaalselt kinnistada.
Oleme uhked ka selle üle, et avaldasime sel aastal regulaarselt Kaitseliidu ajakirjas “Kaitse Kodu!” geopoliitilisi kriisi- ja sündmusanalüüse. Kokkuvõttes panustasid 2025. aasta teadusartiklid ja uurimistööd Kriisiuuringute Keskuse põhifookusesse: kuidas tugevdada Eesti ühiskonna kriisikindlust kohaliku tasandi, kogukondade, avaliku sektori ja koostööpõhise valitsemise kaudu.
Konverentsid, seminarid ja arutelud
2025. aastal osalesid Kriisiuuringute Keskuse teadurid viiel konverentsil, seminaril ja erialasel arutelul Eestis ning välisriikides. Rahvusvahelisel tasandil esineti ettekannetega IIAS-DARPG 2025 konverentsil New Delhis Indias ning IRSPM 2025 aastakonverentsil Itaalias Bologna Ülikoolis. Ettekanded käsitlesid kriisijuhtimise, mitmetasandilise valitsemise, meeskondliku tähendusloome ja kogukondliku kriisilahendamisega seotud uurimisteemasid.Lisaks osaleti Soomes Tampere Ülikoolis toimunud kriisijuhtimise arutelul, kus käsitleti kriisijuhtimist õppimise, kohanemise ja taastumise vaates. Rootsis Malmö Ülikoolis osaleti PIMA projekti lõppkonverentsil, mis tõi kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kohaliku tasandi kriisivaldkonna osapooled ning keskendus kerksuskeskuste arendamisele ja kogukondade võimestamisele kriisivalmiduses.
Eestis korraldas Kriisiuuringute Keskus Väike-Õismäe kogukondliku kriisioskuste projekti lõpuseminari “Kogukondade kriisivalmidus – kuidas läheb?”, kuhu kaasati Eesti ja Ukraina eksperdid. Seminar keskendus kogukondade rollile kriisideks valmistumisel ning kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja kogukondade koostöövõimalustele kriiside eel ja ajal. Konverentsil tutvustasime KÜSK rahastatud Kohtla-Järve ja Väike-Õismäe elanikkonnakaitse projektide tulemusi, peaettekande pidas MTÜ Poruch (Ukraina) tegevjuht Dr. Mariia Tyshchenko. Seminari saab järele vaadata Kriisiuuringute Keskuse YouTube kanalilt.
Osalesime ka Paides toimunud Arvamusfestivalil paneeldiskussioonis “Usalduse infrastruktuur: kas raamatukogud on meie kõige alahinnatum kaitsesüsteem?”, mis oli osa festivali programmist Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Eestis alal. Aprillikuus korraldasime 70 inimesele veebi-aruteluõhtu, kus peateemaks oli varjumine ning külas Siseministeeriumi ja Päästeameti eksperdid. Oma teadmiste jagamine, teistelt õppimine ja võrgustumine eri üritustel toetas Kriisiuuringute Keskuse teadus- ja arendustegevust, tugevdas rahvusvahelist koostöövõrgustikku ning aitas tutvustada keskuse uurimistööd ja praktilisi kogemusi kogukondliku kriisivalmiduse, kerksuskeskuste ja mitmetasandilise kriisijuhtimise valdkonnas.
Ekspertnõustamine ja teadmussiire
2025. aastal panustasime aktiivselt elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse alasesse teadmussiirdesse, avalikku arutellu ning praktilise eksperditeadmise vahendamisse. Keskuse esindajad osalesid mitmetes meediakajastustes ja raadiosaadetes, kus käsitleti Eesti elanikkonnakaitse hetkeseisu, kriisivalmiduse kitsaskohti, ohuteavituse toimimist, kohalike omavalitsuste ja kogukondade rolli ning laiemalt ühiskonna vastupanuvõime tugevdamise vajadust.
Teadmussiirde olulise osana jätkus Kriisiuuringute Keskuse taskuhäälingu „Kriisioskused“ arendamine. 2025. aastal salvestati taskuhäälingu teine hooaeg ning viidi see laiemaks levikuks ka Delfi Tasku platvormile. Saadetes osalesid oma valdkonna eksperdid ning käsitleti praktilisi kriisivalmiduse teemasid, sealhulgas vaimset esmaabi, Tallinna elanike kaitset, Kohtla-Järve elanikkonnakaitse seisu, Ukraina kogukondade kriisikogemusi, paneelmajade kogukondlikku kriisivalmidust, pealinlaste kriisivalmidust ning evakuatsioonikoti koostamist.
Ekspertnõustamise ja avaliku kommunikatsiooni kaudu aitas Kriisiuuringute Keskus vahendada teaduspõhist ja praktilist kriisivaldkonna teadmist nii avalikkusele, kogukondadele, kohalikele omavalitsustele kui ka teistele valdkonna osapooltele. Keskuse tegevus toetas elanikkonnakaitse teemade paremat mõtestamist, kriisivalmiduse suurendamist ning arusaama, et kriisideks valmistumine eeldab nii institutsionaalset valmisolekut kui ka kogukondade ja üksikisikute teadlikku panust.
Kriisiuuringute Keskusel oli rõõm vastu võtta ka väliskülalisi. Veebruaris võõrustasime Tohoku Ülikoolis juures tegutsevat IRIDeS (International Research Institute of Disaster Science) teadusasutuse delegatsiooni Jaapanist, et kaardistada koostöövaldkondi, mille fookus on inimtekkeliste kriiside kogukonnatasandil haldamine. Maikuus toimunud kogukondade kriisivalmiduse seminaril oli meil au võõrustada Ukraina side- ja teabekaitseteenistuse juhti brigaadikindral Oleksandr Potiid, kes kõneles kriitilise infrastruktuuri kaitsmise olulisusest kogukondade toimetuleku parandamiseks tõsises kriisis.
Olime oma valdkonna aktiivne eestkõneleja meedias. Käisime kahel korral Kuku raadios, meid avaldati üle 20 korra online-meedias ja kaheksal korral trükimeedias. Käisime külalisena ka Rahvusraamatukogu raadio saates rääkimas raamatukogude olulisest rollist riigi julgeolekus. Viisime “Kriisioskused” taskuhäälingu Delfi platvormile, 2025. aastal läksid eetrisse uued saated, kus külalisteks eri valdkondade eksperdid. Taskuhäälingu 2025. aasta episoode rahastas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium. Saateid saab kuulata Delfi Taskust.
Saime oma panuse eest elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse arengusse tänukirja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt. 17. oktoobril pälvis Kriisiuuringute Keskuse teadur Anne-May Nagel Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt tänukirja toimeka ja tulemusliku koostöö eest. Tänukiri anti üle MUPO 22. aastapäeva pidulikul tähistamisel, kus tunnustati koostööpartnereid, kes on oluliselt panustanud Tallinna linna turvalisuse, kriisivalmiduse ja kogukondliku koostöö tugevdamisse.
🧡 Eraldi täname Airgate Tallinn OÜ-d organisatsioonile osutatud toetuse eest, mis aitab kaasa Kriisiuuringute Keskuse tegevuste jätkusuutlikule arendamisele!
Jaga postitust: