Seminari avasõnad ütles MTÜ Kriisiuuringute Keskuse kaasasutaja Anne-May Nagel, kes rõhutas projektide olulisust, mis aitavad tugevdada kohaliku tasandi valmisolekut ja vastupanuvõimet. “Oleme viimasel kahel aastal viinud läbi kogukondade kriisivalmiduse projekte ning sellest aastast alustasime ka oma tegevuse mõju mõõtmisega. Sügisel avaldame projekti koolitusprogrammi lõppraporti, kus saab projekti tegevuste ja mõju kohta lähemalt lugeda,” sõnas ta.

Seminari peaesinejaks oli Dr. Mariia Tyschenko, Ukraina MTÜ Poruch juht ja Malmö Ülikooli audoktor. Oma ettekandes “Power of community in crisis – the example of Ukraine” jagas ta kogemusi Ukrainast, kus kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste koostöö on olnud võtmetähtsusega kriisidele reageerimisel. Ta tõi esile, kuidas kriisides tugevnevad kogukonnad, ning milliseid praktilisi samme saab teha juba enne kriisi, et olla paremini valmis.

Päeva teises pooles toimus arutelu teemal “Kuidas toetada kogukondi kriisideks valmistumisel?”. Paneelis osalesid:

• Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina)
• Maria Derlõs (Tallinna Linnakantselei)
• Hannes Nagel (MTÜ Kriisiuuringute Keskus)
• Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium)

Kriisiuuringute Keskuse elanikkonnakaitse kriisioskuste koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda olulisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad toime tulla kriisiolukordades.

“Tegemist on Haabersti linnaosa ajaloo esimese elanikkonnakaitse valdkonna projektiga, kus fookuses on kogukonna võimestamine läbi erinevate koolituste, mis toimuvad koostöös oma ala kogenud spetsialistidega. Selle aasta mai lõpuks oleme koolitanud hulga korteriühistute liikmeid ja juhte eri tüüpi kriisides toime tulema ning loonud kogukonnale ja linnaosavalitsusele ka baasvarud, mida saab eri kriisides kasutusele võtta,” lisas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. 

🟧🟦 Kriisiuuringute Keskuse Väike-Õismäe elanikkonnakaitse kriisioskuste koolitusprogrammi avaseminari ja projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium. 

Fotod ja videoamps: 16. jaanuari avaseminar Väike-Õismäel (KRUK, 2025).

On hea meel teatada, et alustame kerksuskeskuste rolli mõtestamise projektiga PIMA (Points of Invincibility for Multi-level Adaptation), mis toob kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kohaliku tasandi teadmise sellest, kuidas kriisides kodanikke abistavaid tugipunkte võimalikult efektiivselt luua ja töös hoida. Ukrainas kutsutakse taolisi keskusi nimega võitmatuse keskused (inglise keeles points of invincibility).

Keskused pakuvad inimestele baasteenuseid – näiteks, kui kodust kaob elekter, saab seal oma seadmeid laadida või internetiühendust kasutada. Kui kaob küte, on see koht, kus olla soojas. See on ka kohaks, kus suhelda kogukonnaga ning õppida, näiteks esmaabi koolitustel käies.

Ka Rootsis ja Eestis valmistatakse kerskuskeskuseid erinevateks kriisiolukordadeks ette ning on oluline mõista, et selliseid keskusi on tarvis eripärastes kriisides. Meil on hea meel, et uues projektis saame koostööd teha Malmö ülikooliga ning MTÜ Poruchiga Ukrainast. Projekti rahastab Rootsi instituut.

Alustavast Eesti-Ukraina-Rootsi koostööprojektist saad rohkem lugeda siin.

Foto: kohtumine Eesti saatkonnas Kiievis (Порyч, 2024).

Üks võimalik oht, mida Sofia Kostytska näeb, on meie veepiir Venemaaga ehk Peipsi järv. „Kui nad otsustavad rünnata, neil võiks olla väga lihtne läbi veepiiri siia siseneda. Nad kasutasid sarnast taktikat ka Ukraina ründamiseks,“ viitab ta, kuidas Vene laevad Mustalt merelt Ukrainat pommitasid. Kostytska usub, et Peipsi järvel ja selle läheduses peaks tugevdama valvet, milleks on vaja, et meie jõude seal rohkem oleks. „Isegi kui nad ei saa vaenlast peatada ja tagasi tõrjuda, võivad nad võita aega.“

Elanikkonnakaitse vaatest on üks kuumemaid teemasid varjendid. Kostytska ütleb, et varjendis ei tohiks olla aknaid, see peaks olema üsna sügaval maa all. „Ideaalses varjendis on ka voodikohad, vee- ja toiduvarud. Ukrainas on meil vedanud, sest meie suuremates linnades on metroo. Näiteks Harkivis, kus on praegu suured rünnakud, on metroo nii hästi kohandatud, et lastel toimuvad seal koolitunnid.“ Samuti on olulised õhusireenid, sest nad teatavad ohust kiiresti. Eestis peaks sireenipaigaldus olema tehtud 2024. aasta jooksul. 

Ukraina parlament töötas hüperkiirusel 

Juba enne täiemahulise sõja algust tegi Ukraina teatud ettevalmistusi. Kostytska sõnul töötas sõja alguses ülikiiresti ka parlament, kes kohandas seadusandluse sõjaaja tingimustele. „Siiski on tulnud ette olukordi, kus varjendid polnud hästi ligipääsetavad, mõnes kohas olid need halvasti varustatud, mõnes kohas mitmed varjendid suletud. See maksis elusid. Ma arvan, et teistel riikidel on oluline praegu õppida Ukraina traagilisest kogemusest ja vältida kurbi vigu.“ 

Suuri muutusi tõi sõda ka seadusandlusse. „Esimeste kuudega on võetud vastu tohutult suur hulk seadusi, parlament on töötanud hüperkiirusel. Seadusandlusesse tulid juurde kõikvõimalikud muutused, mis puudutavad kaitset.“ Näiteks on Ukrainas seadusega sätestatud varjendi mõiste: on teatud tingimused, milline peab olema varjend ja kuidas peab selle eest hoolitsema. Kostytska lisab, et hiljuti läbis parlamendis esimese lugemise ka seadus, mille järgi on isikul, kes hoolitseb varjendi eest, juriidiline vastutus, et kõik oleks nõuete järgi. 

Haritud ühiskond on paremini kaitstud 

Kolmandal täiemahulise sõja aastal tunneb ukrainlanna, et inimesed on väga palju paremini informeeritud ja koolitatud. „On tohutult palju ressursse, varjendite kaardid, elektrikatkestuste kaardid. Inimestel on olemas kõik vajalikud tööriistad ja nad suurema tõenäosusega oskavad kiiresti reageerida sündmustele.“ 

Muutusid ka ühiskonna meeleolud. Kuigi Ukrainas oli varemgi palju kodanikuühendusi, on nüüd vabatahtlikke Kostytska sõnul tohutult ning nad on rakendatud igas elusfääris. „Sellised kurvad sündmused ühendavad inimesi. Kõik tahavad panustada.“ Kostytska sõnul on oluline õppetund Ukraina kogemustest ka see, et sõjavägi pole eraldatud ühiskonnast. „Sõjavägi on osa ühiskonnast. Parem, kui liitlassõduri baas on su kodu kõrval, mitte vene sõduri oma.“ 

Osa elanikkonnakaitset on ka võitlus propagandaga, sest Vene propaganda levib väga suure kiirusega ning võib olla julgeolekule ohtlik. Samamoodi on oluline koolitatud ja haritud ühiskond. „Elanikke on vaja harida. Praegu on Ukrainas väga palju koolitusi, inimesed oskavad anda nüüd esmaabi, peatada suurt verejooksu. Ukrainas sa saad igal pool ja igal ajal koolituses osaleda. Inimestele on need teadmised hädavajalikud.“ 

Intervjueeris Angelina Lon (Õhtuleht), katkendid intervjuust avaldatud Õhtulehe loal, täispikk intervjuu ilmus 31. mail 2024 ning on saadaval siin.