Paneeli lähtekohaks on erinevate osapoolte (riigi, omavalitsuse ja kodaniku) ootused elanikkonnakaitsele – kas inimesed suudavad kriisi korral kuni abi saabumiseni iseseisvalt toime tulla, kuivõrd pereliikmed ja naabrid teevad omavahel koostööd ning kas igal leibkonnal on olemas vähemalt 7 päeva kriisivarud? Arvamusfestivalil arutame, kes ja mil määral vastutab kriisivalmiduse eest – kas riik, kohalik omavalitsus, korteriühistu või inimene ise – ning kuidas muuta head kavatsused ja ootused päris tegudeks.

“Kriisivalmidus ei tohi olla ainult nende inimeste privileeg, kelle on rohkem raha, ruumi, aega ja teadmisi. Inimene on kriisivalmiduse oluline osa, kuid ta ei ole kogu kriisivalmiduse süsteem. Pealegi ei väljendu kriisivalmidus ainult selles, mida inimene oma koju ostab. See väljenudb ka selles, millise linna ja elukeskkonna me kujundame,” sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.