
Türgi maavärina tagajärjed kui inimtekkeline kriis?
On vähetõenäoline, et 2023. aasta mõõdus Gaziantepi maavärin jääb piirkonnas viimaseks. Peale puudulike päästetööde ja – võimekuste,1 tuleb rääkida ka inimese rollist selle

On vähetõenäoline, et 2023. aasta mõõdus Gaziantepi maavärin jääb piirkonnas viimaseks. Peale puudulike päästetööde ja – võimekuste,1 tuleb rääkida ka inimese rollist selle

Eesti vajab põhjalikku koroonakriisi juhtimise riiklikku auditit ja uurimist, sest vastasel juhul meie institutsioonides muu töö ja teiste prioriteetide tõttu

Kuigi kriisijuhtimine on organisatsiooni jätkusuutlikuse tagamise vaatest oluline protsess, on see ka väga keeruline ettevõtmine. Selle keerukus on tingitud mitmesugustest

Koostasime ülevaate varjendite ja varjumiskohtade teemast valimisprogrammides. Dokumendist selgub, et varjendite ja varjumiskohtade lubaduste osas erinevad lubadused märkimisväärselt. Mõned erakonnad

Kriisiuuringute Keskuse teadurid Sofia Kostytska (Ukraina), Hannes Nagel ja Anne-May Nagel avaldasid Sisekaitseakadeemia ajakirjas “Verbis aut Re” artikli, mille fookuses

Kriisiuuringute Keskus alustab Eesti terminitöö juhtkomitee toetusotsusega kriisijuhtimise valdkonna terminibaasi loomisega. 2022. aasta eesmärgiks on kaardistada ja andmebaasi sisestada ühtekokku 100

Teadusajakirjas Turvalisuskompass ilmus meie teadurite koostatud teadusartikkel, mille fookuses on juhtumiuuringud Tallinna linnas ja Saaremaa vallas. Tallinnas ja Saaremaal uuriti

Kaoseteooriat tuntakse peamiselt Lorenz’i liblika efekti näite põhjal, kus väikesed muutused võivad tuua kaasa olulisi, pikaajalisi ning katastroofilisi tagajärgi. Mis

Täna, 30. märtsil ilmus Sisekaitseakadeemia ajakirjas „Verbis Aut Re“ Kriisiuuringute Keskuse (KRUK) kohalike omavalitsuste koroonakriisi kriisiüksuste otsustamisprotsesse mõjutanud tegureid uurinud

CODES projekt on Eesti esimene koroonakriisis kohaliku omavalitsuse otsustamist mõjutavate tegurite uuring. Uuringu teise etapi fookuses on alates 2020. aasta