Selleks, et reageerimine toimuks õigeaegselt ja tõhusalt, tuleb keskenduda organisatsiooni valmisolekule ja teadlikkusele võimalikest riskidest ning keskkonnast, milles organisatsioon tegutseb. Toome esile 5 põhjust, miks kriisijuhtimine nii keeruline on.

1. Ettearvamatus

Üks peamisi põhjusi, miks kriisijuhtimine on keeruline, ongi kriiside ettearvamatus. Kuigi organisatsioonid saavad välja töötada situatsiooniplaane ja hädaolukorra tegevuskavasid, ei saa nad ette näha kriisi täpset iseloomu või ajastust – see juhtub üldjuhul hoiatuseta, jättes vähe aega ettevalmistusteks, mistõttu organisatsioonidel on vähe aega tõhusalt reageerida.

Lisaks võivad kriisid esineda eri kujul, alates loodusõnnetustest kuni inimtegevusest tingitud intsidentideni, mistõttu on keeruline kasutada ühtset lähenemisviisi kriisiohjamisele. Kriisi keerukus võib muuta probleemi täieliku ulatuse mõistmise ja asjakohaste lahenduste väljatöötamise keerukaks. Näiteks võib kriis hõlmata mitmeid sidusrühmi, kellel on erinevad eesmärgid, huvid ja prioriteedid, mistõttu on keeruline leida ühist seisukohta.

Kuna kriisidel on sageli märkimisväärsed tagajärjed, sealhulgas inimohvrid, maine kahjustamine ja rahaline kahju, on kriisijuhtimisega tegelevad isikud suure surve all teha kiiresti õigeid otsuseid, mis võib viia otsustus- või otsustamisvigade tegemiseni.

2. Ajasurve

Ajasurve ja vajadus kiirete otsuste langetamise järele võib raskendada täpse teabe kogumist, valikute hindamist ja tõhusate otsuste tegemist. Kriisi suur panus võib tekitada ka kiireloomulisuse tunde, mis võib viia impulsiivsete otsuste või ebapiisava planeerimiseni. See omakorda võib kahjustada organisatsiooni mainet ja usaldusväärsust, mistõttu on keeruline taastada sidusrühmade usaldust.

3. Probleemid teabevahetuses ja koostöös

Tõhus teabevahetus on kriisi ajal väga oluline, kuid valeinfo või ebatäielik teave võib olukorda halvendada. Lisaks hõlmavad kriisid sageli keerulisi ja mitmetahulisi küsimusi, mis nõuavad kooskõlastamist ja koostööd erinevate meeskondade, osakondade või isegi teiste organisatsioonide vahel, mõnikord isegi konkurentidega. Kommunikatsioonihäired või koordineerimise puudumine võivad takistada tõhusat kriisijuhtimist, põhjustades viivitusi või vigu.

4. Ressursside puudus

Lisaks sellele takistab kriisijuhtimist sageli ressursside, näiteks rahastamise, kriisikoolituse, personali või varustuse puudumine. Organisatsioonidel ei pruugi olla kriisile tõhusaks reageerimiseks vajalikke ressursse või nad võivad olla sunnitud kriisiohjamiseks ressursse teistest valdkondadest kõrvale suunama.

Kohalikke asutusi hõlmavates stsenaariumides tuleb arvestada ka avaliku sektori teguriga seoses õigusaktidega, mis võivad oluliselt mõjutada organisatsioonilist kriisijuhtimist.

5. Psühholoogilised mõjud

Lõpuks võib kriisi emotsionaalne mõju asjaomastele isikutele muuta ratsionaalsete otsuste tegemise keeruliseks. Juhid võivad kogeda mitmesuguseid sisemisi tegureid, nagu stress, abitus, ärevus ja väsimus, kui nimetada vaid mõned neist, mis võivad mõjutada nende võimet teha mõistlikke otsuseid.

Kriisiga sageli kaasnev intensiivne tähelepanu ja meedia tähelepanu võivad survet suurendada ja muuta organisatsioonide jaoks keeruliseks narratiivi kontrollimise ja avaliku arvamuse juhtimise.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kriisijuhtimine on keeruline, sest see on ettearvamatu, arenev, keeruline otsuste tegemine, maine kahjustamine, kommunikatsiooniraskused ja ka emotsionaalne koormus. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist võib olla suurte panustega ja probleemid võivad olla keerulised, mis halvimal juhul võivad põhjustada ressursside piiratust. Kriisijuhtimise võime on arendatav – sellest juba järgmises postituses!