Polükriis ei tähenda lihtsalt mitme kriisi samaaegset esinemist. Selle keskmes on kriiside ja süsteemide omavaheline seotus: ühe valdkonna häire mõjutab teisi, need mõjud kanduvad edasi ning võivad algset probleemi omakorda võimendada. „Polükriisi puhul ei ole kõige suurem probleem see, et meil on korraga palju probleeme. Kõige keerulisem on see, et need probleemid muudavad üksteist ja muudavad süsteemi, milles me ise tegutseme,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Turismisektori puhul on selline vaade eriti oluline, sest valdkond sõltub samaaegselt transpordist, energiast, taristust, tööjõust, digisüsteemidest, avalikust sektorist ja inimeste turvatundest. Seetõttu ei piisa kriisivalmiduses üksnes küsimusest, mis võib juhtuda turismisektoriga endaga. Vaadata tuleb ka süsteeme, millest turism sõltub, ning nendevahelisi seoseid. „Turismisektori riskianalüüs ei saa enam olla ainult küsimus: mis võib juhtuda turismiga? Tuleb küsida, mis võib juhtuda süsteemidega, millest turism sõltub, ja kuidas nende süsteemide häired hakkavad üksteist mõjutama,“ märkis Nagel.

Ettekandes käsitles Nagel ka seda, kuidas ulatuslik kriis muudab sektorite tavapärast toimimisloogikat ning sunnib organisatsioone oma olemasolevaid ressursse ja suhteid uuel viisil kasutama. Näitena tõi ta Ukraina, kus turismisektori tavapäraste funktsioonide kõrvale on lisandunud uued ühiskondlikud rollid. „Kriisis ei ole alati aega hakata uut süsteemi ehitama. Väga sageli sõltub kohanemisvõime sellest, kui hästi suudame juba olemasoleva süsteemi ümber organiseerida,“ ütles Nagel.