Linnaaiandus kui osa linna kriisivalmidusest- EDENTallinn seminar tõi kokku praktikud ja eksperdid
Seminari keskmes oli küsimus, mida linnaaiandus saab kriisivalmidusse realistlikult panustada. Kogukonnaaiad ei asenda kriisiolukorras toimivaid toidutarneahelaid ega suuda tagada linna elanikkonna toiduvajadust, kuid nende väärtus võib seisneda praktilistes oskustes, kogemustes ja inimestevahelistes võrgustikes, mis tekivad juba enne kriisi.
Seminari tervitussõnumi edastas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti nimel Tallinna abilinnapea Tiit Terik, kes rõhutas selliste kohalike algatuste tähtsust omavalitsuse kriisivalmiduse tugevdamisel. Kriisideks valmisolek ei kujune üksnes plaanidest ja ametkondlikest tegevustest, vaid eeldab ka kogukondade suutlikkust tegutseda ning elanike praktilisi teadmisi ja oskusi.
Tuhanded inimesed moodustavad juba olemasoleva võrgustiku
Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja teaduri Anne-May Nageli sõnul on oluline märgata, et linnaaianduse ümber on Tallinnas juba praegu kujunenud märkimisväärne inimeste ja organisatsioonide võrgustik. „Tallinna linnaaianduse võrgustikuga on seotud ligikaudu 2800 inimest. Eesti mõõtkavas on see väga arvestatav hulk – võrdluseks on Naiskodukaitses üle Eesti ligi 4000 liiget. Loomulikult on nende võrgustike eesmärk ja valmisoleku tase täiesti erinev, kuid see võrdlus aitab näidata, kui suur hulk inimesi on Tallinnas juba seotud tegevusega, mis ühendab praktilised oskused, kohaliku keskkonna ja kogukondliku koostöö,“ ütles Nagel.
Samas ei tuleks linnaaianduse võrgustikku käsitleda kriisivõrgustikuna, pigem on küsimus selles, kuidas märgata ja toetada olemasolevaid kohalikke võrgustikke, mille kaudu inimesed juba kohtuvad, teevad koostööd ning omandavad praktilisi teadmisi. „Kriisivalmiduses räägime väga palju sellest, mida inimesed peaksid teadma või kodus varuma. Sama oluline on aga see, mida nad päriselt teha oskavad ja kellega nad oma kodukohas koostööd teevad. Kogukonnaaed on üks väheseid kohti linnas, kus need kaks poolt väga loomulikult kokku saavad,“ lisas Nagel.
Elanikule võib kogukonnaaed olla esimene kokkupuude toidu kasvatamisega
Eriti oluline on linnaaianduse roll tihedalt asustatud linnakeskkonnas, kus suurel osal elanikest puudub isiklik aed või muu võimalus toidutaimede kasvatamiseks. Kogukonna- ja õppeaiad annavad võimaluse saada praktiline kogemus ka inimestel, kes pole varem külvanud, taimi hooldanud ega saaki kasvatanud.
„Paljude kortermajaelanike jaoks võib kogukonnaaed olla esimene koht, kus tekib päris kogemus sellest, kuidas toit kasvab, mida taime kasvatamiseks vaja on ja kui palju aega ning ressursse see tegelikult nõuab. Me ei räägi siin sellest, et kriisi ajal hakkaks Tallinn end kogukonnaaedade abil ära toitma. Küll aga räägime elementaarsetest oskustest ja arusaamadest, mis muudavad inimese kriisiolukorras teadlikumaks ja suurendavad tema tegutsemisvõimet,“ rõhutas Nagel.
Linnaaianduse tähendus kriisivalmiduse vaatenurgast ei piirdu seega toodetud toidu kogusega. Samavõrd olulised võivad olla teadmised taimede kasvatamisest, hooajalisusest ja toidu päritolust, oskus kasutada piiratud ressursse ning inimestevahelised sidemed, mis tekivad ühise tegevuse kaudu. Tallinnas on kogukonnaaiad viimastel aastatel kiiresti levinud ning neid leidub kõigis linnaosades.
Tammsaare tee toidusalu näitab, kuidas selline koostöö praktikas sünnib
Seminari ühe praktilise näitena tutvustas Balti Uuringute Instituut Tammsaare tee 79b toidusalu loomise kogemust. Mustamäele rajatav kogukondlik toidusalu on näide sellest, kuidas linnaruumi, toidukasvatamist, elurikkust ja elanike kaasamist saab käsitleda ühes tervikus.
Toidusalu loomises teevad koostööd Mustamäe Linnaosa Valitsus, Eesti Maaülikool ja Balti Uuringute Instituut ning selle rajamisse ja arendamisse on kaasatud kohalik kogukond. Toidusalu on kujundatud mitmekihilise istutusalana, kus kasvavad muu hulgas söödavate viljadega puud, põõsad, maitsetaimed ja muud taimed. Tammsaare tee kogemus tõi seminaril esile ka ühe EDENTallinn projekti keskse küsimuse: kuidas muuta igapäevased keskkonna- ja kogukonnaalgatused osaks laiemast kohalikust valmisolekust, ilma et neile omistataks kriisis ebarealistlikke ülesandeid.
EDENTallinn seob toiduturvalisuse, kogukonnad ja kriisivalmiduse
EDENTallinn käsitleb kogukonna- ja õppeaedu osana laiemast arutelust selle üle, kuidas linnakogukonnad saavad toetada toiduturvalisust, keskkonnateadlikkust ja kriisivalmidust. Seminaril kogutud arutelud ja praktikute kogemused on sisendiks EDENTallinn projekti järgmisse etappi. Projekti käigus valmib trükis, mis aitab kogukondadel, kohalikel omavalitsustel ja teistel huvilistel mõtestada kogukonna- ja õppeaedade realistlikku rolli toiduturvalisuse ja kriisivalmiduse toetamisel.
🟠 Projekti kaasrahastavad Tallinna linn ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet koos Kriisiuuringute Keskusega. Loe lähemalt EDENTallinn projekti uudiste ja blogipostituste kohta siit.
Pildid: 19. septembri seminar (Kriisiuuringute Keskus, 2026). Videod: Vallo Laurimaa/Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 2026).
🔺Teksti, piltide ja videote kasutamine, levitamine, muutmine või avaldamine on lubatud üksnes eelneval kirjalikul kokkuleppel MTÜ Kriisiuuringute Keskusega; nende loata kasutamine ei ole lubatud.
Jaga postitust: