Teatmik ühendab teaduskirjanduse, Tallinna kogemuse ning 19. septembril 2026 toimunud EDENTallinn ekspertseminari arutelud. Lisaks põhitekstile sisaldab väljaanne põhjalikku sõnastikku, mis aitab lahti mõtestada linnaaianduse, toiduturvalisuse ja kriisivalmidusega seotud mõisteid ning vältida olukorda, kus eri tähendusega termineid kasutatakse läbisegi. „Soovisime teha võimalikult praktilise teatmiku, mis ei lubaks kogukonnaaedadele rohkem, kui need tegelikult suudavad, kuid samal ajal ei jätaks märkamata nende suurt potentsiaali. Aed ei ole ainult koht, kus kasvab toit. Seal võivad kasvada ka oskused, suhted, teadmised ja inimeste valmisolek ise midagi teha,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja EDENTallinna projektijuht Anne-May Nagel.

Miks rääkida linnaaiandusest kriisivalmiduse kontekstis?

Linnade igapäevane toimimine sõltub paljudest süsteemidest ja tarneahelatest, mida tavaolukorras sageli ei märgata. Toit jõuab poodi, vesi kraani ning suurem osa vajalikest kaupadest ja teenustest on pidevalt kättesaadavad. Häire korral muutuvad need sõltuvused aga kiiresti nähtavaks. EDENTallinn projekti lähtekoht ei olnud mõte, et linn peaks hakkama end kogukonnaaedade abil toitma. Vastupidi – üks keskseid küsimusi oli, mida kogukonna- ja õppeaiad saavad realistlikult teha ning kus jooksevad nende võimaluste piirid. „Me ei räägi sellest, et kriisi korral muutuvad kogukonnaaiad Tallinna toiduvarustuse asendajaks. Huvitavam küsimus on, milline võimekus on neis kohtades juba olemas enne kriisi – kes oskab kasvatada, kes tunneb ümbruskonda, kes oskab inimesi kokku tuua ning kuidas neid teadmisi säilitada ja edasi anda,“ selgitas Nagel.

Teatmikus vaadeldakse muu hulgas seda, miks ei ole kogukonnaaed, õppeaed ja linnafarm üks ja sama nähtus; kuidas erinevad toidu olemasolu, ligipääs ja toiduturvalisus; milline on hooajalisuse mõju ning miks ei tähenda aia olemasolu veel automaatselt kriisivalmidust. Samas ei ole tegemist aiandusõpiku ega kriisijuhendiga. Teatmik on mõeldud eelkõige selleks, et aidata kogukondadel, aianduse eestvedajatel, haridusasutustel ja kohaliku tasandi otsustajatel küsida täpsemaid küsimusi ning vaadata olemasolevaid ressursse süsteemsemalt.