Nõmme loob kriisideks valmistumisel teistsuguse lähtekoha kui näiteks Haabersti või Mustamäe. Linnaosas on küll kortermaju, kuid sellele on iseloomulik ulatuslik väikeelamute ja individuaalelamute piirkond ning aedlinnalik ruumistruktuur. Tallinna andmetel on Nõmmel ühepereelamuid märksa rohkem kui korterelamuid. See tähendab, et ka kriisi ajal tuleb arvestada hajusamalt paiknevate inimeste, erinevate hoonete, kohalike teede ja väga erinevate majapidamiste vajadustega.

„Nõmmel on küll ka suuremaid kortermaju, kuid suuresti on tegemist individuaalelamute piirkonnaga ja see loob kriisivalmidusele omaette väljakutsed. Suures kortermajas võib olla ühe trepikoja kaudu võimalik jõuda kümnete inimesteni, eramajade piirkonnas paiknevad inimesed ja ressursid hajusamalt. Just sellistes olukordades muutuvad väärtuslikuks kohalikud inimesed, kes tunnevad oma tänavat ja naabruskonda ning saavad aidata märgata vajadusi, vahendada infot ja toetada omavalitsuse tegevust,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja teadur Anne-May Nagel.

Koolituspäeva jooksul tutvustas Nõmme Linnaosa Valitsus linna ja linnaosa kriisivalmiduse põhimõtteid ning ootusi kohaliku kriisivõrgustiku kujunemisele. Kriisiuuringute Keskus käsitles kogukondade rolli elanikkonnakaitses, selle algteadmisi ning parameedik Andrus Lehtmets keskendus praktilisele esmaabile. Need kolm vaadet – kohaliku omavalitsuse korraldus, kogukonna tegutsemisvõime ja inimese praktilised oskused – moodustavad ka KRAKO koolitusprogrammi ühe peamise osa.