“Ukrainast õppimine on väga oluline, et seni on jäänud üksjagu ebaselgeks, kuidas see täpselt toimub. Varasemast uurimistööst on teada, et 1:1 ülekandmist ühest kontekstist teise ei ole võimalik teha, ka võrldemisi pealtnäha lihtsate lahenduste, nagu kerksuskesuste puhul. Oma uurimistöös selgitasime välja, et nii on läinud ka Ukrainast õppimisega, üks ühele ülevõtmist ei toimu ning pigem rõhutatakse kerksuskeskuste arendamisel teatud kriisivalmiduse aspekte – näiteks pannakse suur fookus käegakatsutavale – generattorite soetamisele näiteks. Mõni teine aspekt jääb aga varju, näiteks küsimused sellest, kes üldse kerksuskeskust mehitab ja vajadusel pikaajaliselt lahti hoiab,” mainis samuti ettekandjana osalenud Kriisiuuringute Keskuse juht ning Tallinna ülikooli nooremteadur-doktorant Hannes Nagel.