Tõime ERR-is esile, et linnade kriisideks valmistumise tempo peab kiirenema
ERR-i venekeelses uudisteportaalis käsitleti 12. juunil Tallinna esimest avalikku modulaarset varjumiskohta ning Eesti linnade ja asulate valmisolekut kriisiolukordadeks. Teemat kommenteeris saates ka Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel, kelle hinnangul on varjumisvõime arendamisel toimunud küll positiivseid samme, kuid senine tempo ei ole piisav.
Tõime ERR-is esile, et olukord on paranenud seoses õigusaktidega, mis seavad uutele hoonetele varjendite ja avalike varjumiskohtade nõudeid. Samas on olemasolev varjumistaristu Eestis endiselt ebapiisav. Probleem ei puuduta ainult Tallinna, vaid ka teisi Eesti linnu ja piirkondi, kus inimeste tegelik varjumisvõimalus võib sõltuda väga palju hoone tüübist, ehitusajast ja kohalikust ruumilisest olukorrast.
Näiteks on Tallinnas piirkondi, kus kõrghoonete tüüpprojektid ei näe ette keldrikorruseid. Sellistes majades ei ole võimalik tavapärasel viisil varjumiskohti rajada või olemasolevaid keldriruume selleks kohandada. See tähendab, et osa elanikkonnast jääb juba hoonetüübi tõttu olukorda, kus kriisiolukorras ei ole läheduses realistlikku varjumislahendust.
Tallinna algatus moodulvarjumiskohtade rajamiseks on oluline ja vajalik samm. Samas ei saa üksikud pilootlahendused asendada süsteemset ja laiemat varjumistaristu arendamist. Avalikke varjumiskohti on vaja oluliselt rohkem ning nende rajamine ei peaks jääma ainult pealinna küsimuseks. Sarnaseid lahendusi vajavad ka teised Eesti linnad ja tihedama asustusega piirkonnad.
Rõhutasime ka rahastuse küsimust. Kui korteriühistu soovib kohandada keldriruumi või hoone alumist korrust turvalisemaks ja nõuetele paremini vastavaks varjumiskohaks, eeldab see sageli märkimisväärseid investeeringuid. Paljudel korteriühistutel sellist võimekust ei ole. Seetõttu ei piisa üksikutest väikestest toetusmeetmetest, vaid vaja on riigi ja kohalike omavalitsuste selget rahastusmehhanismi, mis aitaks korteriühistutel ja kogukondadel reaalselt varjumisvõimet parandada.
Kriisiuuringute Keskuse hinnangul tuleb elanikkonnakaitset käsitleda püsiva avaliku ülesandena, mitte projektipõhise või ajutise tegevusena. Varjumisvõime arendamine, kohaliku tasandi kriisivalmidus ja kogukondade toetamine vajavad järjepidevat poliitilist tähelepanu, piisavat rahastust ning selget vastutuse jaotust riigi, kohalike omavalitsuste ja hooneomanike vahel.
🟠 Loe ja vaata ERR-i uudislugu siit.
Jaga postitust: