Haaberstis elab üle 52 000 inimese kaheteistkümnes asumis. Kriisivalmiduse vaates tähendab see väga erinevaid elukeskkondi ja haavatavusi. Ühes piirkonnas on korraga olemas nii haavatavused kui ka ressursid, mida kriisi ajal vaja läheb. Küsimus on selles, kas oleme neist teadlikud juba enne kriise.

Kriise ei saa kahjuks ära hoida, ent saame vähendada tõenäosust, et probleem kasvab katastroofiks. Selleks ei piisa aga üksikutest varudest või ühest kriisiplaanist, sest valmisolek kujuneb sellest, kas olemas on varulahendused, kas inimesed oskavad neid kasutada, kas olulised kontaktid on teada ning kas eri osapooled on harjunud koostööd tegema. Toimiv kriisivalmidus eeldab, et abi, info ja oskused on omavahel ühendatud ning sedagi, et mõtleme asjad läbi enne, kui kriis käes.

Väga oluline on koostöö mõtestamine just kohalikul tasandil. Kui tuua näiteks kortermaja, siis on ilmne, et kriisivalmidus ei lõpe oma korteri ukse juures. Kui side ei tööta, vesi kaob või hoonest tuleb kiiresti väljuda, muutuvad väga kiiresti oluliseks küsimused, millele individuaalsest kriisivarust vastust ei leia, vaid olukord nõuab korteriühistu tasandi lahendust. Oluline on teada, mida teeb ühistu ning millega peab hakkama saama iga korteriomanik ise. Kogukond ega ühistud ei asenda seejuures riiki ega päästeteenistusi, kuid kohalikud inimesed on kriisi alguses juba kohal ja tunnevad oma keskkonda kõige paremini.

Projekti raames koolitab Kriisiuuringute Keskus Nõmmel välja vähemalt 20 inimest, kes täiendavad Lääne-Tallinnas loodavat kogukondlikku kriisivõrgustikku, mida asub koordineerima Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu Tallinna linn.

„Kuna oleme üldse Nõmme linnaosas esimest korda läbiviimas projekti siis meil on väga hea meel selle üle, et ka teises grupis tekkis kohe alguses väga hea sünergia ja inimeste omavaheline suhtlus, mis on üheks meie projektide jätkusuutlikkuse aluseks. Kogukodnliku elanikkonnakaitsel on mõtet vaid juhul kui inimesed ise tahavad ka ise valdkonda ja suhtlust edasi viia,“ ütles KRAKO projektijuht Hannes Nagel.

„Tänasel koolituspäeval keskendume eraldi teemale, milleks on praktiline kogukondliku ja elanikkonnakaitse esmaabi ehk me anname inimestele edasi reaalselt kasutatavad ja vajalikud oskused, millega saab igaüks toime tulla nii igapäevastes kui ka kriisiaegsetes olukordades. Me ei õpeta põhimõtteliselt asendustegevusi,“ lisas Nagel.

Kriisivõrgustiku koolituse keskmes ei ole individuaalne kriisivalmidus. Programmi eesmärk on tuua kokku piirkonnas elavad ja tegutsevad inimesed, kellel on huvi ja valmisolek kriisi korral oma kogukonda toetada, ning aidata kujundada neist linnaosale toimiv kohalik kontaktide ja koostöö võrgustik. „Kriisivalmidus ei tähenda vaid seda, et inimesel on kodus vajalikud varud ja ta teab, mida ise teha. Sama oluline on teada, kes on sinu ümber, kellel on teadmisi või oskusi ning kellega saab vajaduse korral kiiresti koostööd teha. Kriisi ajal on hilja hakata alles telefoninumbreid vahetama ja otsima inimesi, kes oleksid valmis kaasa aitama,“ ütles KRAKO projektijuht Hannes Nagel.

Koolituspäeva jooksul käsitleti kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse põhimõtteid, kogukonna rolli kriisis ning seda, kuidas kohalikud elanikud saavad aidata märgata abivajajaid, vahendada infot ja toetada oma naabruskonda. Praktilise esmaabi osa viis läbi parameedik Andrus Lehtmets. Kriisiuuringute Keskuse kriisivõrgustiku koolitusprogrammides ühendatakse alati kohaliku tasandi kriisivalmidus, kogukondlik koostöö ja praktilised oskused.

Koolitusest sünnivad ka uued koostöösidemed

Esimese Mustamäe koolituse tagasiside näitas nagu mujalgi selgelt, miks on inimeste kokkutoomine KRAKO projekti oluline osa. Küsimusele Ligemale 92% vastanutest leidis vähemalt ühe uue kontakti. Ligikaudu kolmandik osalejatest leidis kaks kuni kolm inimest, kellega võiks tulevikus neil teemadel koostööd teha. „Meie jaoks on see väga oluline tulemus. Kriisivõrgustikku ei saa luua lihtsalt nimekirja või skeemina – selle aluseks on inimesed, kes on päriselt kohtunud, omavahel rääkinud ja teavad, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Koolitus on selles mõttes alles alguspunkt: eesmärk on, et neist kontaktidest kujuneks Mustamäel ajapikku toimiv kohalik kriisivõrgustik, mille haldamisega tegeleb Tallinna Munitsipaalpolitseiamet“ sõnas Nagel.

Kohalike elanike tugevus seisneb just nende kohalikes teadmistes. Nad tunnevad oma maja, tänavat ja naabruskonda, märkavad inimesi ja olukordi, mida ei ole võimalik keskselt sama detailselt teada, ning saavad kriisiolukorras aidata infot jagada, inimesi ühendada ja tuge vajavaid elanikke märgata. KRAKO kriisivõrgustiku eesmärk on võimestada Tallinna linnaosades kohaliku tasandi kriisijuhtimise võimekust.

Nõmme loob kriisideks valmistumisel teistsuguse lähtekoha kui näiteks Haabersti või Mustamäe. Linnaosas on küll kortermaju, kuid sellele on iseloomulik ulatuslik väikeelamute ja individuaalelamute piirkond ning aedlinnalik ruumistruktuur. Tallinna andmetel on Nõmmel ühepereelamuid märksa rohkem kui korterelamuid. See tähendab, et ka kriisi ajal tuleb arvestada hajusamalt paiknevate inimeste, erinevate hoonete, kohalike teede ja väga erinevate majapidamiste vajadustega.

„Nõmmel on küll ka suuremaid kortermaju, kuid suuresti on tegemist individuaalelamute piirkonnaga ja see loob kriisivalmidusele omaette väljakutsed. Suures kortermajas võib olla ühe trepikoja kaudu võimalik jõuda kümnete inimesteni, eramajade piirkonnas paiknevad inimesed ja ressursid hajusamalt. Just sellistes olukordades muutuvad väärtuslikuks kohalikud inimesed, kes tunnevad oma tänavat ja naabruskonda ning saavad aidata märgata vajadusi, vahendada infot ja toetada omavalitsuse tegevust,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja teadur Anne-May Nagel.

Koolituspäeva jooksul tutvustas Nõmme Linnaosa Valitsus linna ja linnaosa kriisivalmiduse põhimõtteid ning ootusi kohaliku kriisivõrgustiku kujunemisele. Kriisiuuringute Keskus käsitles kogukondade rolli elanikkonnakaitses, selle algteadmisi ning parameedik Andrus Lehtmets keskendus praktilisele esmaabile. Need kolm vaadet – kohaliku omavalitsuse korraldus, kogukonna tegutsemisvõime ja inimese praktilised oskused – moodustavad ka KRAKO koolitusprogrammi ühe peamise osa. 

Kriisiuuringute Keskuse eestvedamisel luuakse Lääne-Tallinnas pilootprojekti raames kohalike elanike võrgustikku, mis aitab tugevdada kogukondade kriisivalmidust. Haaberstis, Mustamäel ja Nõmmel toimuvate koolituste eesmärk on kasvatada lisaks inimeste isiklikku valmisolekut kui ka oskust teisi ja oma kogukonda ning linnaosa abistada.

„Omavalitsustele lisandunud kohustustega ei ole alati kaasnenud piisavalt ressursse. Kriisi puhkedes mõjutab inimeste nappus otseselt võimet elanikke abistada. Seetõttu on oluline juba enne kriisi luua sidemed kohalike inimestega, kes oskavad ja on valmis oma kogukonda toetama,“ ütles KRAKO projektijuht Hannes Nagel.

Koolitusel käsitleti kriisivalmiduse põhimõtteid ja elanikkonnakaitse olukorda Eestis ning tutvustati ka Kriisiuuringute Keskuse 2024. aasta Väike-Õismäe kriisivalmiduse uuringu tulemusi. Ühiselt arutati, kuidas rakendada kohalike elanike teadmisi ja oskusi ning millise rolli saab igaüks võtta oma naabruskonna toetamisel.

Koolituspäevadel räägitakse Eesti, Tallinna ja Haabersti kriisivalmidusest, kogukonna rollist kriisiolukordades ning sellest, kuidas saavad inimesed üksteist toetada olukorras, kus tavapärane elukorraldus on häiritud. Olulise osa koolitusest moodustab praktiline esmaabikoolitus, mida viib läbi parameedik Andrus Lehtmets. Koolitused toimuvad eesti keeles ning on osalejatele tasuta tingimusel, et liitutakse oma linnaosa kriisivõrgustikuga.

Koolituste eesmärk ei ole üksnes suurendada osalejate isiklikku valmisolekut, vaid aidata kujundada Haaberstis aktiivsete inimeste võrgustikku, kelle teadmised ja oskused saavad kriisiolukorras toetada ka laiemat kogukonda.

🟠 Lisainfo ja registreerimine Tallinna kriisiennetuse lehel.

KRAKO projekti tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus koostöös Tallinna linnaga. Projekti rahastavad Tallinna linn ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. 

Koolitused toimuvad Nõmmel Pääsküla päevakeskuses järgmistel nädalavahetuse päevadel: 

• 20.09.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN;
• 18.10.2026 koolituspäev, kell 10.00–14.00 ja 01.11.2026 kell 10.00–15.00 (NB! koolitus toimub kahes osas), registreerida saab SIIN.

Koolitused toimuvad Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja järgmistel nädalavahetuse päevadel: 

• 10.10.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, (grupp on täis);
• 08.11.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN;
• 22.11.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN.