koroonakriis, kriisijuht, Saaremaa

Covid-19 teine laine: Saaremaa sai abi kogemustest ja tugevast kriisikommunikatsioonist

Anne-May Nagel —

CODES projekti teise etapi uuringu tulemustest selgus, et kriisistaabi liikmeid ja teisi Saaremaal kriisijuhtimisega tegelenud ametnikke mõjutasid enim info olemasolu (sh infopuudus), meedia- ja avalikkuse surve ning enda eest hoolitsemine (st piisav uni, regulaarne toitumine, liikumine ja aeg lähedastega jms). Seejuures oli üks hüpoteese, et puhanud ja baasvajaduste eest hoolitsev juht teeb ka paremaid otsuseid.

Saaremaal möödus koroonakriisi esimene laine väga raskelt. Seetõttu olid just siinsed otsustajad teises laines tõsise kriisi läbitegemise kogemusega ning sel põhjusel võis kriisireguleerimise töö sujuvam olla. Esimese laine tagajärg oli ka see, et teises laines oskasid kriisijuhid oluliselt rohkem tähelepanu pöörata tervisele, seda paljuski 2020. aasta kevadel kogetud stressi tõttu,“ ütles uuringu üks autoritest, Kriisiuuringute Keskus juht Hannes Nagel.

Lisanduvate teguritena tuvastati ka stressi ja vabariigi valitsuse vähest tuge. „Kui teatud tegurite mõju on keeruline maandada (nt stress, infopuudus), siis valitsuse toe tõhustamine kriisi lahendavale omavalitsusele on kindlasti üks võimalus, kuidas riik saab appi tulla. Teises laines tekitas omavalitsusele muret näiteks see, et vabariigi valitsuse otsused tulid lühikese etteteatamisajaga ning määruste kohapealset rakendamist polnud alati lihtne nii lühikese aja ja piiratud ressurssidega saavutada,“ nentis Nagel.

Saaremaa kriisistaabi uurimisest selgus seegi, et omavalitsuses on pidevas fookuses olukorra jälgimine ja valla inimeste asjakohane teavitamine. „Saaremaa valla üks tugevaid külgi oli koostöö kohalike meediaväljaannetega: raadio, ajalehed, lisaks teavitamine sotsiaalmeedias. Eri kommunikatsioonikanalite ristkasutus võimaldas kõigi vanuserühmade inimesle operatiivselt infot edastada,” lisas Nagel.

Teise laine otsustusprotsesse mõjutanud tegurite uuring Saaremaa vallas jätkas esimese laine uuringut, milles keskenduti koroonakriisi alguse otsustusprotsessidele.

Kriisiuuringute Keskus teeb ka kahe uuringu võrdleva analüüsi, tänu millele saab Eestis esimest korda uurida pikaajalise kriisi juhtimist kohalikus omavalitsuses. Analüüs peaks valmima 2023. aasta esimesel poolel.

Valminud uuringuga saab tutvuda siin.

Jaga postitust: