INTERVJUU | Britt Vahter Rõuge valda tabanud lume-elektri kobarkriisist

Jätkame Eesti elanikkonnakaitset tutvustava intervjuude sarjaga. Sel korral avab 2023. aasta novembris Lõuna-Eestit tabanud lume-elektri kobarkriisi lahendamist ühe enim mõjutada saanud omavalitsuse poolt Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Mis osutus lumetormi kriisijuhtimisel kõige keerulisemaks?

Keeruliseks osutus ennekõike olukorra pildi saamine kuna valla territoorium on väga suur. Ülevaadet situatsioonist oli lihtsam saada sealt, kus on valla teenused. Madalpinge rikked jõudsid mitmepäevase vahega kaardile, seega me ei teadnud, kes ja kus ilma elektrita on.

On piirkonnad, kus neid (teenuseid – toim.) pole ja info kogumine käis nii, et valla spetsialistid helistasid oma eraisikutest tuttavatele ja küsisid a’la kas teil on elekter ja side? Mõni elanik kirjutas katkestustest valla sotsiaalmeedia lehele. Kummastav ka see, et me pidime ükshaaval võtma ühendust erinevate sideoperaatoritega, et saada teada, kus on sidemastid maas. Ei tea, kellel Eestis võiks olla see tervikinfo. Päästeametilt seda ei saanud. 

Lisaks jõuetus, me ei oma kontrolli olukorra taastamise osas. Seoses Elektrileviga nägime, et katkestuste arv aina kasvab. Meeskondi oli vähe ja jõudlus madal, sest ilm kehv, puid aina murdus. Palusime, et Elektrilevi kaasaks ettevõtjaid ja partnereid, näiteks RMK. Viimane lõpuks nõustus ja tegime ka valla sotsiaalmeedias üleskutse.

Eraldi toon esile Elektrilevi kehva kommunikatsioon klientidega – meie elanikud ei teadnud, millal taastatakse elekter, kas nende mure on jõudnud edasi jne. Probleemiks oli ka suur kirjade ja teadete laviin valda nendelt elanikelt, kellel juba pikemalt elekter ära olnud. Lõpuks kutsus vald ise kokku Elektrilevi ja elanikud, et Elektrilevi neile otse infot ja selgitusi jagaks.

Kas keskvalitsus tajub piiriäärsete omavalitsuste abivajadust ja selle mastaapi õigeaegselt ja adekvaatselt?

Ei taju ning ma oletan, et kuna riik on siit oma erinevad asutused juba aastaid tagasi välja tõmmanud ja oleme kaugeim vald Tallinnast, siis siinsed teemad on arusaamatud ja paljuski võõrad. Mulle näib, et selle põhjuseks on otsustajate pealinnakeskne pilt. Me oleme justkui kauged ja eemal oma muredega.

Meil on reaalselt inimesi vähe ja ehk ei peeta seda siis prioriteetseks, kui elekter on ära 10-20 inimesel kusagil võsas. Lisaks on inimesed ka kannatlikumad ja harjunud elektrikatkestustega. Kohalike jaoks on see aga reaalne probleem ning kahjuks puudub elanikel sotsiaalne võrgustik, mis võimaldaks mitteformaalselt oma teemasid nähtavaks teha. Tallinnas võid ju elada kohati kõrvuti ministeeriumi ametnikuga, kellel on suhted vajalike asutustega ja kes suudab probleemi kiiremini ja mõjusamalt nähtavaks teha.

Kuidas toimis mitmetasandiline koostöö omavalitsuse, keskvalitsuse ja Elektrilevi vaatest?

Keskvalitsuse poole ei pöördunud, kusjuures pean ausalt ütlema, et ma ei oskaks ka kellegi poole pöörduda. Pöördusime Päästeametisse, et anda teada, et näeme ohtu elule kuna side oli mitmetes piirkondades maas. Me ei teadnud, kas lumi on kusagilt vaja lükata või kust ja kui kaua on side ära olnud jne. Lisaks pöördusime Vikerraadiosse, et anda teada, et me ei saa oma piirkonnas inimesi kätte ja kool jääb ära.

Elektrilevi kliendihaldur oli meile kättesaadav ööpäevaringselt. Ta sai inimlikult aru meie muredest, aga mõne teema puhul ei õnnestanud tal oma juhtkonda veenda. Kui olime saanud nii-öelda eetrit, siis hakkas ka Elektrilevi meie probleemidesse tõsisemalt suhtuma  asjad hakkasid kiiresti lahenema, lubati teha üleskutse kaasamaks appi ettevõtteid, partnereid.

Kas lumekriis on möödas või on oodata veel sarnaseid juhtumeid lähiajal?

Hetkel ei ole ei lumekriisi ega muid kriise, ent olen kogu selle riigipoolse sooviga, et vallad valmistuks õhinapõhiselt kriisiks, üsna mures. Meil pole inim- ega rahalisi ressursse, aga kriiside hulk aina kasvab. 


Fotod: võrgutrass talvel (Pexels, 2022) ja Britt Vahter (erakogu). Rõuge vallavanem Britt Vahter on omavalitsust tabanud kriisist lähemalt kirjutanud 18. detsembril 2023 ERR portaalis, öeldes, et  paberil võib tunduda, et iga kriis on lahendatav, ent päriselus saab elektrikriisist kiiresti kobarkriis olukorras, kust Rõuge vallas läbielatu on mikromahus ja jääb täna veel suurele osale Eestist arusaamatuks. Loe edasi siitIntervjuu kasutamisel palume viidata järgmiselt: 

KRUK. 2024. INTERVJUU | Britt Vahter Rõuge valda tabanud lume-elektri kobarkriisist. Kriisiuuringute Keskus, 10.02.2024.

Jaga postitust: