Paneeldiskussioonis osalesid Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismivaldkonna juht Orvika Reilend, kriisivalmiduse ekspert Raivo Lumiste, Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Tervis Spaa Grupi esindaja Jaan Ratnik. Arutelu juhtis Mirko Ojakivi.

Paneeli alguses paluti osalejatel hinnata Eesti tänast kriisivalmidust kümnepalliskaalal. Nagel hindas seda ümardatult ühe punktiga, põhjendades hinnangut eeskätt praktilise võimekuse ja siseturvalisuse ressursside puudulikkusega. Tema sõnul on nii Kriisiuuringute Keskus kui ka Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing neile kitsaskohtadele aastaid tähelepanu juhtinud. “Elanikkonnakaitse peab jõudma plaanidest tegeliku võimekuseni, mis ei ole mitte kuidagi võimalik tänaseni domineeriva siseturvalisuse valdkonna kroonilise alarahastuse tingimustes,” ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

“Ametitel on olemas igasuguseid plaane ja kontseptsioone, ent polükriisis määrab tulemuse see, milline võimekus on tegelikult olemas. Plaan ei ole võimekus. Näiteks generaatori olemasolu ei lahenda probleemi, kui me ei ole läbi mõelnud, kust tuleb pikema katkestuse korral kütus, kes seda hooldab, kes oskab seda parandada ja kuidas kogu süsteem toimib siis, kui üks sõltuvus teise järel katkeb,” märkis Nagel.

Nageli sõnul jäävad kriisivalmiduse aruteludes sageli tähelepanuta just need praktilised tüütud detailid, millest tegelik toimepidevus sõltub. Sama kehtib ulatusliku evakuatsiooni kohta. Sadade tuhandete inimeste liigutamine, vastuvõtmine ja ajutine majutamine ei ole üksnes logistiline küsimus, vaid eeldab korraga transporti, majutust, toitlustust, meditsiinilist abi, turvalisust, infot, töötajaid, juhtimist ja toimivaid kohalikke võrgustikke. Nageli hinnangul on paljud sellised võimekused Eestis praegu rohkem planeerimise kui piisavalt läbiharjutatud praktilise suutlikkuse tasandil.