KRIISIVAADE | Huthide kättemaks: mis see meisse puutub?
Jeemen pole alati olnud õnnetust saatusest räsitud piirkond – on olnud aegu, mil piirkonnal läks nõnda hästi hästi, et roomlased tundsid seda Arabia Felix (eesti k õitsev või õnnelik Araabia)A nime all. Selleks, et aimata tänaste Jeemeni väljakutsete ja katsumuste sügavust ning houthide rolli, peame ajas tagasi minema aga 1990. aasta maikuusse, mil viimaseid päevi eksisteerisid põhjas Jeemeni Araabia Vabariik ja lõunas Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik.
Nagu nimedest võib aimata, saadab sedagi regiooni klassikaline Külma sõja pärandus, kus vaenu külvavate jõujoonte tõmbamisele aitas kaasa nii Briti koloniaalvõimu keeruline lõpp 1967. aastal, omavahelised kokkupõrked, sekka sisemisi hõimude ülestõuse ning kindlasti üks korralik täiemõõduline sõda 1972. aastal, mille arveid klaariti lõpuks Kairos.
Külma sõja lõpuaastad olid seejuures rasked pigem Lõuna-Jeemenile, sest lõpu suunas rühkiv Nõukogude Liit polnud enam suuteline jagama heldekäelist sotsialistlikku majandusabi, mis araabia marksiste alal hoidsid. See on üks põhjustest, mis ajendas lisaks 1972. aasta Kairo kokkuleppele Lõuna-Jeemenit 22. mail 1990 liituma Põhja-Jeemeniga, mille tulemusel moodus tänapäevane Jeemeni Vabariik. Erinevalt Saksamaadest lõppes integratsioon juba 1994. aastal kui lõunas taastati iseseisvus.
Põhjas tõlgendati toimunut aga lahkulöömisena, millele järgnes 64 päeva kestnud teine kodusõda ning lõunas vastavalt osapoolte nägemusele Põhja-Jeemeni okupatsiooni või ühendriigi territoriaalse terviklikkuse taastamisena. Kodusõja väetis on siinkohal oluline, sest vabariik taasühendati põhjapoolse valitsuse alla, mis asus riiki puhastama sotsialismist. Edasised pinged viisid kümnendite kaupa hapra vabariigi esmalt kriisi, seejärel kolmanda tänaseni kestva kodusõjani ja takkapihta sõtta juutide ning ameeriklastega. Seda kõike houthide eestvedamisel.
Lõuna-Jeemeni iseseisvust taotlev al-Ḥirāk al-Janūbiyy (eesti k Lõuna Liikumine) tõstis uuesti pead 2007. aastal ning taotleb aktiivselt autonoomia suurendamist, mis on muutunud tüüpiliseks proxy-sõjaks, kus valitsuse kukutanud Iraani toetatud houthi mässulised on vastamisi Saudi Araabia juhitud rahvusvahelise koalitsiooniga. Sõjas löövad kaasa ka teised osapooled nagu Araabia Ühendemiraadid, kelle toetatud grupeeringute tegevus samuti ei soosi rahu. Kolmanda kodusõja jalgu on jäänud üle nelja miljoni inimese, riiki vaevab krooniline ravimite ja toidu puudus, koolerapuhangud ja üleüldine vaesus. Ainus, mis Jeemenis praegu õitsengut naudib, on kestev näljahäda.
Houthide roll Jeemeni ajaloos
Houthid on Jeemeni loodeosa Sa’dahi provintsist pärit suur klann, kes praktiseerivad šiiitluse zaydi vormi, mida järgib ühtekokku umbes 35 protsenti Jeemeni üle 34 miljonilisest elanikkonnast. Houthid kuuluvad teoloogiliselt sunniitide ja šiiitide vahele,4 olles täna valdavalt siiski sõjalispoliitiline organisatsioon. Zaydi imamaat valitses seejuures Jeemenit pea 1000 aastat, enne kui ta 1962. aastal kukutati.
1960ndatesse jääb ka esimene kodusõda, kus Saudi Araabia ja Egiptus toetasid vastandlikke pooli, mis tipnes Jeemeni kuningriigi lõpuga, seades ühtlasi sisse Külma sõja stiilis riigi poolitamise Põhja ja Lõuna-Jeemeniks. Sellest ajast peale on poliitilisest võimust ilma jäänud zaydid püüdnud taastada oma tuhandeaastase ajalooga võimu ja mõju Jeemenis. Samas tuleb märkida, et kõik zaydid pole Houthi liikumisega ühel meelel ning oluline on meeles pidada, et zaydid on vähemus sunniitliku moslemi enamusega riigis, kuid domineerivad Saudi Araabia piiri ääres asuvatel põhjapoolsetel mägismaadel.
1980. aastate keerulistes oludes loodi Houthi klanni baasil Shabāb al-muʾmin (eesti k usklik noorus) liikumine taaselustamaks Zaydi traditsioone, sest tajuti riigipoolset ohtu saudi salafistlike preestrite näol,1 kes üritasid kanda kinnitada houthi aladel. Usklikud noored alustasid kooliklubide ja suvelaagritega, kus jutluseid käisid teiste seas pidamas mitmed hilisemad Lähis-Ida konflikti prominendid nagu Mohammed Hussein Fadhlallah (liibanoni šiiia vaimulik Hezbollahi vaimse mentorina) ja Hassan Nasrallah (Hezbollah peasekretär).2 Seevastu Al-Ḩūthiyyūn (eesti k Houthi) liikumine, on nime saanud Houthi klanni usuliidrite vendade Mohammed ja Hussein al-Houthi järgi2 ja ametlikult tuntud kui Anṣār Allāh (eesti k Jumala toetajad),3 mis tekkis 1980. aastate lõpus samuti Jeemeni põhjaosas asuvate zaydi šiiitide religioosse ja kultuurilise taaselustamise vahendina.
1992. aastal algasid kokkupõrked keskvalitsusega Jeemeni loodeprovintsi pealinnast Sa’dahist lääne pool asuvates mägedes. Zaydi usuliider Hussein al-Houthi eestvedamisel kujunes houthidest opositsiooniline liikumine, mis vastandus tugevalt Jeemeni presidendile Ali Abdullah Salehile* süüdistades viimast korruptsioonis, pealetükkiva salafismi tolereerimises ning pehmelt öeldes – ameeriklaste marionetiks olemises. 2000. aastate alguses muutus organisatsiooni relvagrupeeringuks, mis asus võitlema USA toetatud Jeemeni autokraatliku valitsuse vastu. Just valitsuse vastu peetud sõjas kujunes välja nende tänane propaganda, mis kujutab houthisid kui õilsat antiimperialistlikku jõudu, mis võitleb vapralt korruptsiooni ja välisriikide mõju vastu.
Hussein Al-Houthi mõrvamine 2004. aastal valitsusvägede poolt8 pani alguse nn houthide sõdadele, kus osapooled jõudsid küll 2010. aastal vaherahuni9, ent Araabia kevade puhkemine andis uue ajendi 2011. aastal houthide ülestõusu alustamiseks, mis tipnes president Saleh tagasiastumisega. 2011. aastast on houthid süstemaatiliselt laiendanud kontrolli uute alade üle ja kogunud arvukalt toetajaid, laienenud Zaydi juurtest kaugemale ja muutunud laiemaks keskvalitsuse vastaseks liikumiseks, kasutusele on võetud ka Ansarullah (eesti k Jumala partei) nimi.
Jeemeni kolmas kodusõda alguseks on 2014. aasta, mil houthid võtsid kontrolli alla Jeemeni suurima ning ühtlasi pealinna Sana’a,B nõudes madalamaid kütusehindu ja uut valitsust. Aasta hiljem, 25. märtsil kui saudid käivitasid operatsiooni Decisive Storm, algas täiemõõduline sõda. Operatsioon, mille eesmärk on kukutada houthid ja taastada rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, on jätkuvalt teostamisel ehkki perspektiivitu – kuninglik saudi kõrgtehnoloogiline armee pole suuteline houthisid alistama ning on pidanud korduvalt alla neelama alandavaid kaotusi, ka enda territooriumil. Seejuures on oluline teada, et Houthide poolel sõdib vähemalt kolmandik endisest Jeemeni armeest.
Suures plaanis on Houthid olnud edukad vaatamata sellele, et saudide koalitsioon hõivas sissetungi algfaasis Jeemeni elutähtsad ja strateegilised piirkonnad, moodustati ja toetati arvukaid poliitilisi ja sõjalisi üksusi houthide vastu. Kõige kiuste kontrollisid houthid 2016. aasta juba enamikku Jeemeni lääne ja lõunapoolsetest aladest. Ehkki Jeemeni ametnikud, rahvusvaheline üldsus ja sunniitlikud riigid on korduvalt süüdistanud Iraani ja Hezbollah sekkumist relvade, väljaõppe ja rahatoega ning neid ka tõendanud, on Iraani leer neid eitanud ja Venemaa mõistagi vastavaid resolutsioone ÜROs vetostanud.11-12 Tänaseks on sealse geopoliitikast laetud rinded stabiliseerunud ning tuleviku lahendus näib taas peituvat Jeemen taaspooldumises.
Iraani näpujäljed
Pärast seda, kui Houthid kuulutasid 2023. aasta oktoobris Iisraelile sõja, on Jeemeni loosungi ja lipu kõrval mitmel korral täheldatud kolmest võrdsest horisontaalsest triibust koosnevat kolmevärvilist lippu, mis koosneb ülalt alla mustast, valgest ja rohelisest ning mille peal on punane kolmnurk, mis väljub lipu ülaosast.10 Ajalooliselt seostub see lipp Araabia revolutsiooni kui araabia rahvaste ühendamise pan-natsionalistliku sümboliga, hiljem aga Palestiina valitsuse ning aastatel 1947-1949 tegutsenud Jaysh al-Jihād al-Muqaddas (eesti k püha sõja armee) sümbolina. Need brändielemendid on olulised, sest mängivad moslemite mälu, emotsioonide ja ootustega.
Houthide loosung „Allāhu ʾakbar, al-mawt li-ʾAmrīkā, al-mawt li-ʾIsrāʾīl, al-laʿnah ʿalā ‘l-Yahūd, an-naṣr lil-ʾIslām“(eesti k Jumal on suuri, surm Ameerikale, surm Iisraelile, needus juutidele, võit islamile) identifitseerib houthisid Jeemeni rahvusliku rühmitusena, mis on vastu kõigi jeemenlaste, sealhulgas sunniitlike moslemite allasurumisele välismaalaste poolt.5 Kuigi selle sisu pehmendada püüdes on houthide kõneisikud selgitanud, et “me ei taha tegelikult kellelegi surma, see on lihtsalt nende valitsuste [st USA ja Iisraeli] sekkumise vastu”,6 kasutavad nad araabia keelsetes houthihõimu tele- ja raadiojaamades pea alati Ameerika ja juudivastase džihaadiga seotud religioosseid konnotatsioone.7 Paraku ei astu rahutuvide jutt ühte sammu droonide, ballistiliste rakettide ja kaubalaevade rünnakutega.
Ehkki houthid alustasid esmalt mõõduka teoloogilise liikumisena, mis jutlustas sallivust ja suhtus laiapõhjaliselt kõikidesse Jeemeni rahvastesse, sh kohalikku juudikogukonda13ning sama saab väita ka Hamasi kohta,14 on mõlema päritolu mõistmiseks vaja teada ka sõjast huvitatud osapoolt, kes neid radikaliseerumisele on suunanud. Siiski ei tohiks houthisid alahinnata ja pidada neid Iraani kahukäepikenduseks kahurlinana.15 Nagu põhjapoolsemal Koreal, on ka houthidel oma kindel toetajaskond, huvid ja ambitsioonid, sõltumata Hiinast saadavast (elu)toetusest.
Bab el-Mandab tulipunkt
Strateegiliselt Bab el-Mandabi (araabia k باب المندب,) väina ääres asuv Jeemen on pikka aega olnud piirkondliku geopoliitika keskmes. Pisarate värava nimeline väin eraldab Jeemenit ja DjiboutitC ning Aasiat Aafrikast, ühendades Punase mere Adeni lahe ja India ookeaniga. 30 kilomeetrit pikk väin jaguneb kaheks kanaliks Barīm (araabia k بريم) saare juures – 30 meetri sügavune läänepoolne kanal on 26 km lai ja 310 meetri sügavene idapoolne kanal vaid 3 km lai. Seda vulkaanilist saartD kutsutakse ka Mayyuni anomaaliaks,16 kuhu ehitatud õhuväebaasi keegi enda omaks ei tunnista ehkki liivarada on aimata Araabia Ühendemiraatideni (AÜE) välja. Puht juhuslikult on selliselt eikellegi lennurajalt võimalik kontrollida üht maailma olulisemat energiakandjaid vahendavaid mereteid.
See merevärav on ajaloo jooksul olnud tunnistajaks paljudele sõdadele ja konfliktidele, kus kaasajal annavad enim tooni 1973. aasta oktoobrisõja ajal Iisraeli poole suunduvate Iraani naftatankerite blokeerimine. Bab el-Mandabi tähtsus suurenes järsult pärast Suessi kanali avamist 1869. aastal, mis tõi kaasa rahvusvahelise merekaubanduse mahu kasvu. Pärast nafta avastamist Araabia poolsaarel ja Ida-Aasiast lähtuva kaubanduse kasvu tõusis selle tähtsus uuesti. Sestap on tegemist kriitiliselt mereteega, mida sageli võrreldakse globaalse arteriga kuna see ühendab Euroopat India ookeani ja Ida-Aafrikaga. Siinkohal avaldubki houthide mõjuvõim.
2023. aasta detsembrist alanud houthide raketi- ja droonirünnakud kaubalaevade vastu Bab el-Mandebi piirkonnas on põhjuseks, miks USA juhitud koalitsiooni alustas 2. veebruaril 2024 õhurünnakuid houthide kontrolli all olevate sihtmärkide vastu. Paraku on see rohkem sümboolne vastus, sest maastik soosib kaitsjat ning houthide riigiaparaat on pigem primitiivselt elastne – lihtne ja elanikele minimaalselt teenuseid pakkuv.
Segipaisatud Jeemeni pole võimalik vallutada ja veelvähem võõrvõimule allutada. See saaks olema teine Afghanistan, kus võit mässuliste ja terrorirühmituste üle on nagu miraaž ning blokaad ja isolatsioon on tõhus vaid siis kui doonorite arterid lõigatakse läbi, st lõppevad relva- ja rahatarned. Päeva lõpuks võib ju Allah olla kõikvõimas, ent mošee palvused ise rakette kokku ei kruvi. Iraan on sellegi supi põhikomponent stabiilselt alates 1979. aastast ja erinevalt veinist, mis ajaga järjest paremaks läheb, liigub see leemteistpidises suunas.
Alates sõja algusest Gazas on houthid end esitlenud ainsa tõelise usku kaitsva araabia organisatsioonina, mis on valmis astuma vastu juutidele ja Lääne imperialismile. Seda tehes on nad ärakasutanud osavalt abituse tunnet, mida tunneb enamik moslemid, kes soovivad peatada küll palestiinlaste veresauna Gazas, ent ise midagi selle heaks ei tee. Suured araabia riigid on sõja lõpetamiseks keskendunud rohkem diplomaatiale, vältides jõulisemaid (nt nafta) meetmeid, mida nad kunagi kasutasid Iisraeli ja tema liitlaste survestamiseks. Seeläbi võib jäädagi mulje, et houthid on ‘moraalsed, usaldusväärsed, kohati tõelised inimkonna kangelased’ olgugi, et nad on noppinud vaid madalal rippuva viljana palestiinlaste nimel valitseva leina ja viha Iisraeli vastu. Sestap pole ime kui Marokos Agadiri abitööline Nabil tõdebkuurortlinna ühel ehitusplatsil Rokna hotelli ees suitsupausil olukorda järgmiselt – vähemalt teevad houthid jõupingutusi ajal, mil teised riigid nagu Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid ei tee midagi Palestiina heaks. Samas pole kõik nii lihtne,nagu houthid seda püüavad näidata.
Jeemenis toimuva mõju Eestile
Meist võrdlemisi kaugel Araabia poolsaare tipus aset leidvad sündmused ja konfliktid, mille keskmes on houthidevastane võitlus, suudavad mõjutada märkimisväärselt ka Eesti julgeolekut. Houthide ajajooksul radikaaliseerunud ideoloogia ja seosed äärmusrühmitustega suurendavad terrorismiohu taset terves regioonis, kusjuures globaalse merekaubanduse häirimine on vaid osa aimatavast arsenalist, mida houthid on võimelised lennutama Lähis-Idast kaugemale. Küberohtude levik, mille allikaks võivad ühel hetkel muutuda ka houthide toetajad, võib kahjustada kriitilist infrastruktuuri ning küberturvalisust, mis omakorda mõjutab nii Lääne kui ka Eesti julgeolekut.
Tasub meeles pidada, et veel kümmekond aastat tagasi polnud Jeemen ja droonid märksõnad, mis võinuks mõjutada globaalseid tarneahelaid. Houthide kontroll strateegiliselt oluliste mereteede üle, nagu Bab el-Mandebi väin, mõjutab rahvusvahelist mereliiklust ja seeläbi kaubandust, mis omakorda kahjustada nii Lääne kui seeläbi ka Eesti majandust. Lisaks suurendab konflikti laienemine ja naaberriikide destabiliseerumine ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel rändevooge, mis suudab lahti kiskuda niigi hapra Lääne siseriikliku stabiilsuse juba kontinendile sisenenud pagulaste ja immigrantide integratsiooni(tuse) näol. Eesti huvides on vaid stabiilsed Lääne ühiskonnad, mis võivad ju mitmekesised olla, ent need peavad suutma säilitada kriisides ühtsuse.
Araabia poolsaare konfliktide lõpetamised eeldavad tugevat rahvusvahelist koostööd, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu raames, et vastu seista ühistele julgeolekuohtudele ning kaitsta ühiseid väärtusi. Sõda Jeemenis houthidega ning neist tulenevad probleemid omavad koroonaviiruse leviku potensiaali, sest konflikti mõju ja sellega kaasnevad ohud on võimelised ülekanduma kaugemale piirkonnast, kus see algas, ning kujutada ohtu üleilmsele stabiilsusele ja julgeolekule. Sageli võivad need hiilivate kriisidena levida aeglaselt, ent kindlalt ja ulatuda lõpuks ka Eestini. Sealjuures on pole suurimaks ohuks houthid vaid riikide ohutaju, mis võib sarnaselt saudidele alahinnata nende mõju ja ulatust globaliseerunud maailmas.
See on inimlik, sest poliitiline ja kollektiivne ohutaju kipub eelistama lähedalasuvaid probleeme ja vähem tunnistama kaugete võõraste piirkondade ja sündmuste mõju. See on ohtlik, sest globaliseerumise tumedam pool koos tehnoloogia erakordselt kiire arenguga kaotab toob Jeemeni ohud kiiremini meie koduukseni kui seda osatatakse arvata. 21. sajand erineb teistest, sest võit teadvuse lahingus ja inforuumis on täna võrdväärne võiduga pärislahingus. Houthide ja nende toetajaskonna eesmärk on levitada omapoolseid sõnumeid Lääne rahvastele lootuses, et inimesed levitavad neid võimalikult laialdaselt.17
See on mõttekoht kõikidele suunamudijatele, kel on arvukas jälgijaskond – enne jaga-ikoonivajutamist, mis on varsti võrdväärne raketisahtis tuumarelva aktiviseerimisega, on esmalt otstarbekas mõelda – mida see endaga ühiskonna jaoks kaasa võib tuua. Usutavasti on eneseditsipliin ja sellega harjumine tsiviilelanikkonas kordades raskem kui tsiviilkaitse- või ajateenistuses, ent 21. sajandi väljakutsed nõuavad seda üha enam ning seejuures eriti inforuumis.
Selleks, et üha enam emotsioonidest ja ideoloogiast laetud kriise lahendada, peame esmalt olema suutelised neid lahti mõtestama. Näiteks Jeemen, Palestiina ja islam ei tähenda seda, et need on üks ja seesama, kuna kõik ju moslemid. Vastupidi, needki on killustunud ja vajavad erinevaid lahenduskäike. Me peame mõistma neid ohtusid, aksepteerima nende olemust ja mõistma väärtusruumide erinevust, vahel tulebki teha kalke valikuid nagu täppislöögid, millega kaasnevad ka ohvrid ja seeläbi uued potentsiaalsed probleemid.
Alati ja kõikjal
Houthide kasvav võimekus väljendub ka 25-aastases Fatimas, kes tüüpilise kohaliku naisena veedab enamiku oma ajast kodus, olles seejuures üks neist assümeetrilistest ohtudest. Tema elutee erineb teistest. Lisaks lugemiskunstile valdab ta ka arvutit** ning kuigi ta pole veel proff, õpib ta kiiresti. See on tema võimalus kättemaksuks 12 aastat tagasi toimunud ameerika droonilöögile, kus al-Haidra 14 liikmelisest perekonnast jäi ta 13-aastaselt ainsana ellu. Fatima ei ole ainus, kes on sel moel lähedasi kaotanud, sest Lääne droonid on alates 5. novembrist 2002 Jeemenis sihtmärke rünnanud, mida ÜRO inimõiguste komisjon on aeg-ajalt raporteerinud kui „selget kohtuvälist tapmist“.18 Olgugi, et lööke on antud kahlusaluste terroristide pihta, on ohvreid ka tsiviilelanike seas. See hoiab alal viha ja kättemaksusoovi, mida on võimalik relvastada.
Küberohtude levik, mille võib seostada houthide toetajatega, võib kahjustada kriitilist infrastruktuuri ning küberturvalisust, mis omakorda omab potentsiaali mõjutada nii Lääne, kui ka Eesti julgeolekut. Fatima pärsiakeelne mentor mõistab tema potentsiaali, mistõttu samm-sammult keerukamaks muutuvad ülesanded ühest küljest innustavad Fatimat ja teisalt annavad aimu, et kaugel pole päev, kui ta on valmis eksamiks küberrindel,19 kuhu kohalik küberarmee otsib just temasuguseid.
Fatima on tänulik, et ta on Ida-Euroopast vaid tunni kaugusel ajavööndi mõistes. Pärast õhtusööki ühes Safia tänava restoranis joob ta enne keskööd ilmetu viiekorrulise hoone kolmanda korruse köögis veel tassi teed. Ta laulab endamisi viisi, mis kummitab teda 12. jaanuarist, mil tema ja sajad tuhanded teised skandeerisid Al-Sabeeni väljakul Palestiina toetuseks houthide sõjalaulu “…me ei hooli, me ei hooli, muutke see suureks maailmasõjaks! Mu süda igatseb relva järele! Jumala nimel, see elu on mulle keelatud. Jumala teel maitseb kibedus magusalt. Teretulnud on surm, see on me soov!” 20
Teed rüübates liigub ta magamistuppa, mille laual oleva sülearvuti peale on jäetud eksamimärksõna mentorilt – Elering. On kesköö ning enne veel kui 5150 km eemal Laki tänaval hakkab lahti rulluma raskete tagajärgedega küberründe stsenaarium, asetab Fatima teeklaasi lauale ja lausub endamisi mõttes araabiapäraselt – bismillah!***
Märkused
- * Endine sõjaväelane, kes on valitsenud Põhja-Jeemenit alates 1978. aastast keeldus 1990. aastal hukka mõistmast oma liitlase Saddam Husseini Kuveidi annekteerimist jahutades seeläbi märkimisväärselt suhteid naaberriikidega, ent toetas hiljem siiski USA sissetungi Iraaki.
- ** Vaid 35 protsenti Jeemeni naistest oskab lugeda.
- *** Jumala nimel (araabia k), on koraani esimene sõna, mida kasutatakse millegi alguses või enne mis tahes tegevuse, nt enne söömise, valuuta vahetamise, eksamiks õppimise jms., alustamist.
Selgitused
A Felix (eesti k külluslik, viljakas õnnelika, aga ka õnnistatud) on Araabia poolsaare üks paremini niisutatud Araabia poolsaare piirkond, mida roomlased jaotasid kolmeks: Arabia Deserta, Arabia Felix ja Arabia Petraea.
B Pealinna nimi on tõenäoliselt tuletatud saabiakeelsest ṣnʿ-juurest, mis tähendab “hästi kindlustatud”, mis iseloomustab paljuski Jeemeni maastikku – tegemist on valdavalt mägede ja kõrbetega, mis pakub suurepäraseid kaitsevõimalusi sissetungijate vastu.
C Rahvavabastusarmee toetusbaas Djiboutis (hiina k 中国人民解放军驻吉布提保障基地) oli ühtlasi esimene välismaine ja Aafrika mandril asuv kommunistliku Hiina sõjaväebaas Dolarehi sadamas, mis vajadusel teenindab ka piirkonnas viibivaid Iraani (luure)aluseid.
D Alates 1857. aastast Briti Impeeriumi Adeni koloonia koosseisu kuulunud strateegilise saare üleandmine 30. novembril 1967 Lõuna-Jeemeni Rahvavabariigile oli Londonile valus kaotus.21
Allikad
8 Taylor, A. 2015. Who are the Houthis, the group that just toppled Yemen’s government? The Washington Post, 22.01.2015.
16 Gambrell, J. 2021. Mysterious air base being built on volcanic island off Yemen. Associated Press, 25.05.2021.
Jaga postitust: