Uuendasime huvikaitse põhimõtteid: kriisivalmidus peab arvestama igaühe vajadustega
Uuendatud põhimõtete keskmes on arusaam, et kriisivalmidust ei saa hinnata üksnes olemasolevate õigusaktide, kriisiplaanide või ametlike aruannete põhjal. Oluline on ka see, kas kavandatud lahendused on praktikas kasutatavad, kas vajalikud ressursid on olemas ning kas inimesed saavad kriisiolukorras tegelikult kasutada neile mõeldud kaitse- ja abivõimalusi. Kriisiuuringute Keskus peab oluliseks tuua avalikus arutelus esile erinevused kavandatud ja tegeliku valmisoleku vahel. Formaalsete võimekuste olemasolu ei tähenda automaatselt, et need täidavad oma eesmärki või vastavad kõigi elanike vajadustele.
„Kriisivalmidust ei saa mõõta ainult selle järgi, kui palju on koostatud plaane või loodud ametlikke struktuure. Küsida tuleb ka seda, kas kavandatud lahendused tegelikult toimivad ning kelle jaoks need on kättesaadavad. Kui valmisolek eksisteerib peamiselt dokumentides, kuid ei väljendu inimeste tegelikes kaitsevõimalustes, tuleb sellele tähelepanu juhtida,“ selgitab Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.
Ühe olulise täiendusena rõhutab KRUK põhimõtet, et kriisijuhtimises ja elanikkonnakaitses ei tohi kedagi kõrvale jätta ning samuti ei asenda isiklik valmisolek avaliku võimu vastutust. Inimeste isiklik valmisolek on oluline, kuid selle võimalused sõltuvad ka tingimustest, mida üksikisik ise kujundada ei saa. Kriitilise taristu, hädavajalike teenuste, avaliku rahastuse ja kriisijuhtimise korraldusega seotud otsused tehakse suuresti riigi ning kohaliku omavalitsuse tasandil. Seetõttu peab KRUK vajalikuks käsitleda inimeste, kogukondade ja avaliku võimu panust üksteist täiendavana. Individuaalse kriisivalmiduse edendamine ei tohi tähendada avaliku võimu vastutuse vähendamist ega selle ülesannete ülekandmist elanikele.
Uuendatud huvikaitse põhimõtted pööravad senisest selgemalt tähelepanu ka ühiskonna erinevate rühmade vajadustele. Võrdne kaitse eeldab erinevate vajaduste mõistmist. Kriisideks valmistumise võimalusi mõjutavad muu hulgas inimese vanus, terviseseisund, puue, majanduslik olukord, keeleline taust, elukoht ja hoolduskohustused. Samuti on oluline arvestada soolist võrdõiguslikkust ja ligipääsetavust.
Kriisiuuringute Keskuse hinnangul ei piisa sellest, et kaitsemeetmed on formaalselt kõigile ette nähtud. Oluline on hinnata, kas erinevate vajadustega inimestel on võimalik neile tegelikult ligi pääseda ja neid kasutada. Kriitiline sõltumatus jääb organisatsiooni huvikaitse keskseks põhimõtteks. Täiendatud põhimõtted rõhutavad ka Kriisiuuringute Keskuse õigust juhtida sõltumatult tähelepanu kriisijuhtimise ja elanikkonnakaitse süsteemsetele puudustele, sealhulgas riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning koostööpartnerite tegevuses.
Organisatsioon lähtub seisukohast, et põhjendatud kriitika ja avatud arutelu on vajalikud valdkonna arenguks. Koostöö- ja rahastussuhted ei tähenda partnerite seisukohtade automaatset omaksvõtmist ega piira sõltumatu eksperdihinnangu esitamist. Uuendatud dokument täpsustab 2022. aastal kujundatud huvikaitselist lähenemist, sidudes teaduspõhisuse senisest tugevamalt tegelike kaitsevõimaluste, ühiskondliku võrdsuse ja institutsioonilise vastutusega.
🟠 Vaata lisaks: Kriisiuuringute Keskuse huvikaitse põhimõtteid
🔺Teksti, videote ja piltide kasutamine, levitamine, muutmine või avaldamine on lubatud üksnes eelneval kirjalikul kokkuleppel MTÜ Kriisiuuringute Keskusega; nende loata kasutamine ei ole lubatud.
Jaga postitust: