ÜLEVAADE | Mis toimub Panamas?

Milliste päevakajaliste probleemide ja kriisidega võivad kokku puutuda riigid ja maailma erinevad piirkonnad lühikese aja jooksul teisel pool ookeani? Kriisiuuringute keskuse blogi teises ülevaates on vaatluse all maailmas unikaalse rolli ja asetusega transkontinentaalne vabariik Kesk-Ameerikas, mis laiub nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikas.
Riik, mida läbib inimeste loodud Panama kanal, luues samal ajal otseühenduse Vaikse ja Atlandi ookeani vahel, on laevanduse jaoks globaalse tähtsusega. Visioon kanalist on muide üllatuslikult vana, ulatudes vähemalt 1534. aastasse, mil Hispaania kuningas ühtlasi Püha-Rooma keiserriigi keisrina Charles V kehastuses andis korralduse uurida Ameerikate vahelise läbipääsu otsimiseks, et saavutada sõjaline eelis oma konkurentide portugallaste ees.
 
See esimene uuring kavandatavaPanamat läbiva laevakanali jaoks järgis enam-vähem praeguse kanali kulgu. Uuringu valmimise ajal oli kuberner arvamusel, et keegi ei suuda sellist ettevõtmist teostada. Aastasadu hiljem sai see ometigi teoks. Oma geograafilise eripära tõttu on riik tänapäeval kujunenud rahvusvahelisel areenil ka üheks migratsiooni probleemteemaks, mille mõju avaldub riigis teravalt poliitika ja valitsemise eri tasanditel jäädes alla hetkel vaid vase avakaevanduse avamisega küsimusega kaasnenud rahutustele.
 
Avakaevanduse lubamise otsus mõjutab pea kõikiPanamakodanikke pannes nad valiku ette, kus tuleb valida keskkonnakaitse ja majanduskasvu vahel. See ajendas 2023. aastal kodanikke tänavatele tulema ning ühiskonnas on tekkinud märkimisväärsed lahkhelid. Kriitikast ei pääsenud ka valitsus ja riigipea, keda peeti vastutavaks inimelusid nõudnud rahutustes, mis halvasid Panama ühiskonna perioodil oktoober-detsember 2023.
 
Panama väärtuspõhised streigid
Kohalikke  ajendas streikima valitsuse otsus kiita heaks Kanada kaevandusfirmaga 
First Quantum Minerals sõlmitud leping, mis lubab jätkuda vase avakaevandamisel. Sealjuures nähti meeleavaldusi ka märgina üldisest rahulolematusest riigivalitsemisega. Kaevanduse avamise vastased hindasid sõlmitud lepingut põhiseaduse vastaseks, ka ohuks nii Panama suveräänsusele kui unikaalsele keskkonnale.
 
Kaevanduslepingu pooldajad lähtusid ennekõike majandusliku kasu vaatenurgast ning usuvad jätkuvalt, et on võimalik leida lahendus, mis vähendaks kaevandamisest tulenevat kahjusid. Siinkohal on oluline märkida, et kaevandussektor moodustab 4% Panama sisemajanduse koguproduktist olles sealjuures üks suurimaid tuluallikaid riigile, mis aitab seletada paljude erinevate ettevõtjate ja poliitikute kaevanduse avamist toetamist.
 
Riigis, kus elab üle 4,4 miljoni inimese ning igapäevaseks väljakutseks on vaesus koos palgalise ebavõrdsusega, on kerged levima ka hoiakud, mis kutsuvad riigile kaevandamisest laekuva lisatulu ümbersuunamist sotsiaalhoolekande süsteemi.
Minera Panamá nimeline kaevandusprojekt asub Colóni provintsis Donoso 
mesoameerika bioloogilise koridori kaitsealal, mis on ülemaailmse tähtsusega oma metsade bioloogilise mitmekesisuse tõttu.
 
Avakaevanduse probleem seisneb selleski, et selliseid kaitsealasid on Panama valitsus kohustatud aga seadusest tulenevalt kaitsma. Nädalate pikkuste protestide järgselt allkirjastas president Cortizo 3. novembril 2023 moratooriumi seaduse vastuvõtmisele, mis keelaks kaevandamislepingud määramata ajaks, kuni ülemkohus langetab otsuse esialgse lepingu kohta.
 
Sellest hoolimata on vastased jätkanud proteste ja andnud mõista, et nad ei kavatse lõpetada enne, kui leping on täielikult tühistatud. Samas ei lahenda see olukorda ka siis kui Riigikohus peaks tegema kaevandusvastase otsuse, sest eelpool mainitud probleemteemad on jätkuvalt lahenduseta – kõrgest vaesusest tulenev rahva ebakindlustunne, millele on tasahilju lisandunud ka ravimite puudus. Olukorda on 2023. aasta lõpus iseloomustanud endine president Martinelli järgmiselt: “kõik need pettumused on ühes kaevanduslepingu heakskiitmisega loonud täiusliku tormi“.
 

Suurem osa Panama ühiskonnast avaldas nädalaid üleriigiliselt meelt, nõudes, et valitsus tühistaks kaevanduslepingu Kanada kohaliku tütarettevõttega. Protestijad on omakorda rõhutanud riigi suhtumist keskkonna, veevarustuse, kogukondade õiguste ja tervise probleemide eiramisse. Samuti on esile toodud riigi elanike üldist rahulolematust riigivalitsemisega. Olukorra lahendamiseks tegi President Cortizo administratsioon ettepaneku korraldada 2023. aasta detsembris referendrum, kus elanikud saavad hääletada, kas tühistada vase avakaevanduse leping või mitte. 2024. aasta jaanuarikuu seisuga on kaevandus sulgemisel.

Migratsioon läbi Panama

2023. aasta lõpus oli riigis ehk isegi suuremaks probleemteemaks Panamaja Costa Rica ühisavaldusterviklikust strateegiast tuhandete migrantide kiireks toimetamiseks bussiga läbiPanama Costa Rica piirile. Algatus sai alguse kasvavast migrantide arvust, kes liikusid regulaarselt läbi väljakutseid pakkuva Darien Gapi.

Panama hinnangute kohaselt ulatus 2023. aastal Kolumbiast Panamasse liikuvate migrantide arv vapustavalt 420 700ni. Sellel trajektooril näib vältimatu, et aastane näitaja ületab peagi poole miljoni migrandi piiri. Selle rändetee keerukust suurendavad tööstusliku ulatusega salakaubavedude operatsioonid Kolumbias. Kiirbussiteenuse kasutuselevõtt Panamas lühendab eeldatavasti reisiaegu veelgi, potentsiaalselt lühendades seda USA piirini umbes kahe ja poole nädalani.

Panama loodab selle uuendusliku plaani peale, et mitte ainult vähendada migrantide transiidil veedetud aega, vaid takistada ka laialt levinud salakaubaveo võrgustikke. Teine oluline eesmärk on vähendada survet vastuvõtulaagritele Panamas, kuhu rändajad jäävad pärast Darien Gapi keerulise marsruudi läbimist. Selle ambitsioonika plaani edu võib muuta rändajate transiidi dünaamikat piirkonnas, pakkudes potentsiaalseid lahendusi praegustele humanitaar- ja logistikaprobleemidele riigis.

Pensionitõus Minera Panama raha eest
Eelmise aasta oktoobris teatas president Laurentino Cortiso, et vähemalt eelseisva väljamakse puhul oli planeeritud pensionitõus, et iga pensionäri sissetulek oleks vähemalt 350$. “Kui president on lubanud, siis ta ei ütle, et ei täida. See on lubadus, mida tuleb järgmisel nädalal täita. Täidesaatev võim koos CSS-i ja MEF-iga astuvad samme selle suunas. See, mida president ütles, on tõsi,” selgitas De Gracia Telemetro Reportale.
 
Ta ei avaldanud, kust tulu saadakse, aga hetkel on välja uuritud, et raha pensionitõusu jaoks saadakse MineraPanamamaksudest riigile. MineraPanama on Manhattani linna suurune mineraalide kaevanduskarjäär, mis ohustab põhjavee puhtust ning paljude loomade ja lindude loodusliku elupaiga säilimist. MineraPanamasulgemine on ka üks peamistest protestide põhjustest kuna kaevanduse töötajaid ähvardab töökaotus.
 
Prognoos lähitulevikuks?
Kokkuvõtvalt võib märkida, et 2023. aasta lõpus enim päevakajalised probleemteemad on ülekandunud 2024. aastasse. Panama seisab silmitsi keerukate sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste probleemidega, mistõttu on õhkkond vabariigis turbulentne ja täis pingeid, mis võivad ilma oskusliku probleemide juhtimiseta areneda käesoleval aastal täiemahulisteks kriisideks.
 
Olukorra keerukus seisneb selles, et kõik nähtavad lahendused on resurssimahukad ning viimast riigil napib. Põhiprobleemiks on kaevandusrahutused, mis kajastuvad ka teistes päevakajalistes teemades nagu näiteks pensionitõus. Siiski üritab valitsus, peale tugevat kriitikat, leida lahendusi ja kompromisse, et kaitsta enda positsiooni ja taastada rahu ühiskonnas.
 
× Ülevaate autorid: Inga Jaanimets, Amrita Gerretz, Aleksei Laurand ja Maksim Davidenko. Foto: Panama riigilipp (Neron Photos, Pexels, 2021).
 
Allikad

Jaga postitust: