INTERVJUU | Michal Rottem: mida teha äkkrünnaku korral?

7. oktoobril alanud hulganisti ohvreid nõudnud Hamasi sissetung tabas Iisraeli piiriäärseid kogukondi ootamatult. Sellest, kuidas käivitus juudiriigi elanikkonnakaitsesüsteem üksikisiku vaates. vahendas meile kohapealt intervjuu vormis Michal Rotem, Tel Avivi ülikooli doktorant.

Kuidas said rünnaku algusest teada?

Laupäeva hommikul, 7. oktoobril umbes kell 06:30 kõlasid sireenid, mis andsid märku eelseisvast raketirünnakust minu linna ja teiste Iisraeli kesk- ja lõunaosas asuvate linnade vastu. Umbes pool tundi hiljem sain Telegrami kaudu uudiseid ja pilte, mis näitasid, et raketid olid tähelepanu kõrvalejuhtimiseks, samal ajal kui terroristid üritasid riiki sisse tungida.

Milline oli inimeste esmane reaktsioon?

Kui sireenid kõlasid, kiirustasin mina ja mu pere varjendisse, et otsida kaitset raketiohu eest. Alates selle algusest oleme elanud sõjavalmiduses. Kuigi meie piirkonnas ei ole ühtegi raketisihtmärki olnud, on uudised arvukatest ohvritest, vigastustest ja juutide röövimistest Gazasse mind ja paljusid mu sõpru sügavalt mõjutanud.

Kuidas Iisraeli elanikkonnakaitse süsteem praegu toimib?

On olemas sõjaväeüksus, mille ülesanne on hoida sidet kodanikega, andes neile juhiseid, kuidas erinevates olukordades reageerida. Lisaks sellele on valitsus loonud spetsiaalsed nõuandeliinid, et tegeleda riigi ees seisvate enneolematute väljakutsetega. Näiteks on nüüd olemas kriisiabinumber üksikisikute jaoks, kes püüavad leida oma kadunud lähedasi.

Kuidas saad hoiatusi ja kas selleks on sireenid või rakendus?

Sireenid ja teated meedias, kuid on olemas ka rakendus, mis näitab reaalajas hoiatusi kogu riigist. Reaalajas hoiatusi näidatakse ka meedias.

Kui lähedal on varjendid tsiviilelanikele?

Reeglina on need kas tänavatel asuvad varjumiskohad, mis tavalisel ajal teenivad kogukonnas muid eesmärke, või on need varjendid hoonetes kõigi selle elanike jaoks. Tavaliselt on neis ka sanitaarruum koos ligipääsuga veele ning pingid ja kõik muu, mida inimesed, kelle jaoks varjendid mõeldud on, vaja on. Paljudes majades ja korterites on olemas eraldi turvaruum, mis hädaolukorras toimib varjendina. Sellistel juhtudel on seal tavaliselt ka mööbel ja televiisor.

Kuidas näeb välja Iisraeli varjend?

Uued hooned Iisraelis on varustatud majasiseste varjenditega, mis näeb välja nagu tavaline tuba, ent on mõeldud vajadusel varjumiseks. Seda ruumi nimetatakse kõnekeeles miklak‘s või mammad’iks (ametlikult Merkhav Mugan, heebrea keeles: מרחב מוגן; eluruumi turvaruum), kuid vanemates hoonetes on üldine varjend hoones kõigile elanikele, kes elavad hoones. See võib asuda maa all või fuajees. Kui tulla tagasi mammad’i juurde, siis see on ruum, mis on igas korteris ning on omamoodi “moodne” varjend, mis tegelikult ei tundu varjendina. Alates 2000. aastast peab iga insener või töövõtja uue hoone planeerimisel järgima sellele kehtivaid erinõudeid.

Kuidas riik suhtleb elanikega ja mida ootatakse neilt, keda ei ole praegu mobiliseeritud?  

Suhtlus toimub meedia ja sotsiaalmeedia kaudu. Riik ootab, et nad jääksid oma perekonna juurde, kelle hoones on eelpool mainitud turvaruum.

× Intervjuu toimus 9. oktoobril 2023. Kriisiuuringute Keskus on analüüsinud Kaitseliidu ajakirjas ‘Kaitse Kodu!’ Hamasi sõjalist rünnakut Iisraeli vastu, mida on võimalik lugeda siit. Fotod: Iisraeli lipp ja linn mäenõlval (Pexels: Cottonbro studio, 2020 & Haley Black, 2018).

Jaga postitust: