Gröönimaa päevakajaliste poliitikaga seotud sündmuste ülevaates on mitmeid märksõnu, mis on moel või teisel seotud probleemidega, mis mõjutavad territooriumi arengut, aga ka riigi välispoliitikat. Nende paremaks mõistmiseks tasub teada Gröönimaa lähiajalugu, mis on oluliseks lüliks mineviku ja tänapäevaste sündmustega vahel. 

Gröönimaa on maailma suurima saarena Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika maailmajaos. 2009. aastal vastu võetud omavalitsuse seadus andis Gröönimaale õiguse Taani võimudelt üle võtta volitused koos vastutusega valdkondades, kus põhiseadus seda võimaldas. Kuigi uue seadusega vähenes Taani majanduslik toetus Gröönimaale, on Gröönimaa vastutav oma maavarade eest ning neist saadav tulu jääb saarele (Anon., 2023).

Sealsete omavalitsusorganite koosseisu kuuluvad Inatsisartut (parlament) ja Naalakkersuisut (valitsus), kusjuures omavalitsusseaduse alusel on ametlikuks keeleks määratud grööni keel. Samas asjaajamises kasutatakse palju ka taani keelt.

Millised teemad domineerisivad grööni meedias 2023. aasta lõpus?

Perioodil 20. oktoober kuni 20. november 2023 andsid tooni kolm peamist teemat: Gröönimaa esinduse avamine Hiinas Rahvavabariigis, Taani ja USA relvajõudude ühisõppused ning Gröönimaa liitumine Pariisi kliimaleppega. Neist esimene, Hiina Rahvavabariigis saatkonna avamine on märgilise tähtsusega, sest Gröönimaa on Taani valdusena edendamas kõrgetasemelisi suhteid Hiinaga, 26. oktoobril Pekingis ametlikult avatud esinduse avamisel oli kohal ka Gröönimaa välisminister Vivian Motzfeld.

Ehkki kõnealune esindus avati Pekingis juba formaalselt 2021. aastal ja asub Taani
Hiina Rahvavabariigi saatkonna juures, võimaldas Hiina COVID-19 piirangute leevendamine seda ametlikult avada alles nüüd. Vaatamata Taani saatkonna juures asumisele on tegemist eraldiseisva asutusega mis esindab poliitika-, kultuuri- ja majandusalast koostööd Gröönimaa ja mandri-Hiina vahel (Wegner, 2023).

Kõrgetasemelise suhete edendamise märgiks on seegi, et esinduse avamine vaid osa välisministri Motzfeldi nädalapikkusest visiidist Hiinas, mille eesmärk oli tugevdada Gröönimaa ja Hiina suhteid majanduse, kaubanduse, turismi, aga ka Arktika piirkonna teemadel. Eraldi tasub märkida, et viimased 20 aastat on Gröönimaal ja Hiinal olnud ka märkimisväärne koostöö kalanduses, sest mereandide eksport moodustab Gröönimaa majandusest märkismisväärse osa (Shiwei, 2023). Lisaks mereandidele on Gröönimaa ja Hiina omavahelises koostöös oluline osa ka turismil, mida näitab suured investeeringud turismipoliitikasse ja -strateegiasse ning kolme lennujaama (Nuuk, Ilulissat,ja Qagortoq) ehitamine (Xiangjun, 2023).

Gröönimaa on väärtuslik partner ka Ameerika Ühendriikide jaoks. Sõda Ukrainas, Venemaa kohalolu Arktikas, Hiina suurenev tähelepanu ja nõudlus Arktika regiooni ressurssidele koos kliimamuutustega on veelgi suurendanud Gröönimaa nii strateegilist kui ressursilist väärtust USA jaoks (Federman, 2023). Selle märgiks on näiteks USA ning Taani relvajõudude plaan teha piirkondlikku koostööd ning alustada Gröönimaal ühisõppustega, millest esimene on planeeritud 2025. aastasse keskendudes peamiselt jõudude reageerimisele ja tegutsemisele katastroofide ajal (Durr & Lyons, 2023).

Lisaks eeltoodule on 2024. aasta maist  Gröönimaa noortel võimalik kandideerida ning võtta osa koostöös Gröönimaa valitsusega Taani relvajõudude poolt välja töötatud õppusest, mille eesmärk on tugevdada kohaliku kogukonna (saarel elab kokku 57,000 inimest) valmisolekut ja vastupidavust ekstreemsetes olukordades. Programmiga liitujaid õpetatakse näiteks kasutama relvi ning andma esmaabi arktilistes tingimustes (Edvardsen, 2023).

Mure kliimakriisi mõjude suhtes

Gröönimaad ei mõjuta vaid välispoliitilised suunad, vaid ka kliimamuutused. Pariisi
kliimakokkulepe on olnud Gröönimaal teemaks aastaid, ent tegudeni on alles nüüd jõutud, kliimakokkuleppega liituti 2023. aasta sügisel. See on regiooni jaoks oluline samm, sest mitmed uuringud viitavad sellele, et liustike sulamine on hakanud sajandi algusega kiirenema ja jätkub edaspidi ka varasemast kiiremini. Näiteks toob hiljuti läbiviidud uuring esile, et kui 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel sulasid liustikud kuni 5 meetrit aastas, siis viimase 20 aasta jooksul on see kiirus pea viiekordistunud küündides kuni 25 meetrini aastas (Knapp & Ohnsman, 2023).

Ehkki liustike sulamine toob endaga kaasa mitmeid probleeme, nt nii ookeanide veetaseme kui temperatuuri tõusu, ja mõjutab seeläbi negatiivselt ka elukeskkonda laiemalt, avaldub Gröönimaa kliimamuutuste oht eelkõige selle territooriumi katvas hiiglaslikus jääkilbis, mille sulamine tõstab merevee taset enam kui 7 meetrit üle maailma.

Kopenhaageni ülikooli poolt läbiviidud uuring näitab sedagi, et kliima soojenemine, jääsulamine ja elukeskkonna muutused on negatiivselt mõjunud juba Gröönimaa jääkarude populatsiooni (Lorezen & Westbury, 2023). Jääkarude elupaigad kaovad ning seetõttu on nad tõsises ohus. Kuna Gröönimaad ja Arktilist piirkonda mõjutavad kliimamuutused kõige tugevamini, tähistati Pariisi kliimaleppega liitumise päeva – Gröönimaa omavalitsusel on soov hakata tegutsema ja võtta vastutus eelseisva kliimakriisi ees. Gröönimaa valitsus on esikohale seadmas debatti selle üle, milline riik ja elukeskkond soovitakse jätta tulevastele põlvedele (Edvardsen, 2023).

Jääkatte vähenemine mõjutab mitte ainult ökosüsteeme, vaid ka kohalike elanike
elutingimusi. See on omakorda seotud ressurssidega, mida saarel napib ning eeldab nende säästlikku kasutamist. Oht Gröönimaa loodusvaradele (nt kala ja mineraalid) seisneb nende pillavas kasutamises ja võimalikus üleekspluateerimises välisturgude (nt Hiina) tellimuste täitmiseks, mille osatähtsust Gröönimaa majanduses ei tohiks alahinnata. Kalandus mõjutab kohaliku elanikkonna heaolu ka tööhõive mõistes ning muutused traditsioonilistes eluviisides omakorda kultuuriruumi, mis erineb Taanist.

Prognoos lähitulevikuks?

Kokkuvõtvalt võib märkida, et 21. sajandil võivad Gröönimaad ohustada mitmed erinevad probleemteemad, mil on potentsiaal areneda kohalikul tasandil täiemõõdulisteks kriisideks. Neist olulisim on kliima – saar on eriti vastuvõtlik kliimamuutustele, mille tagajärjel kiireneb jää sulamine, kerkib mereveetase ning sagenevad ekstreemsed ilmastikunähtused.

Samuti kerkivad aina enam päevakorda geopoliitilised küsimused Gröönimaa strateegilise asukoha tõttu ning võivad tekitada regioonis pingeid ka Arktikas asuvate suurte maavarade tõttu. Venemaa, Kanada, USA, aga ka Hiina Rahvavabariigi järjest kasvav huvi lisaks regiooni loodusvaradele ka õhu- ja meretranspordi koridoride suhtes, ning Venemaa põhjapoolsemate alade militariseerumine vaid suurendab Gröönimaa potensiaalseid välisohte. 

Kõik eelpool mainitud probleemteemad ja kriisid eeldavad tähelepanu koos pikaajalise planeerimise ja rahvusvahelise koostööga, et leida jätkusuutlikud ning Gröönimaa vajadusi arvestavad lahendused.