Venemaa agressioon Ukrainas on esile toonud siseturvalisuse valdkonna teenistujate olulisuse tagala kaitsmisel ja kriisiolukordadele reageerimisel. „Sisejulgeoleku töötajate – päästjate ja politseinike – palgatõusust on räägitud aastaid. Olukorras, kus inflatsioon kerkis ligi 20% juurde, mõjus septembrikuine päästjate ja politseinike palgatõus leevendusena ning Eesti keskmine palk on endiselt kättesaamatu,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel. „Siseturvalisuse personali motivatsiooni ja valdkonna jätkusuutlikkust silmas pidades on oluline, et erakonnad omavad palgatõusu osas selget visiooni. Senine praktika, kus päästjate ja politseinike palgatõusu on aastaid käsitletud tulekustutusmeetodil ehk rahuolematusele reageerides palka tõstes, ei taga kaadrivoolavuse peatumist ega teenistujate motivatsiooni“.

Kriisiuuringute Keskuse koostatud ülevaade toob esile erakondade valimislubaduste kalduvust pigem ebamäärasusele, vaid kaks erakonda omas selget nägemust palgapoliitika suhtes kehtestades vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmise palga. „Kõige detailsemalt on päästjate ja politseinike palgatõusu teemat konkreetsete ettepanekuga kirjeldanud erakond Rohelised ja Sotsiaaldemokraadid,“ lisas Nagel. Kolm erakonda – Eesti 200, Parempoolsed ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei käsitlenud 28. jaanuari seisuga teemat valimisprogrammis üldse.

Ülevaates analüüsiti Reformierakonna, Erakond Isamaa, Erakond Eesti 200, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Parempoolsed, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide valimisprogramme.

MTÜ Kriisiuuringute Keskus loodi 2022. aastal eesmärgiga populariseerida, arendada kriisijuhtimise valdkonda ning algatada valdkondlikel teemadel ühiskondlikke debatte.

Koostatud ülevaatega saab tutvuda siin.