Kuna kriisides hakkamasaamise võimekus on Eestis kahetsusväärselt madal saa ettevõtte kriisikindlust vaadata lahus inimestest, kes selles ettevõttes töötavad. Kui kriis tabab inimest ennast, tegeleb ta esmalt oma pere turvalisuse ja baasvajadustega. Just sealt tekivad ettevõtte jaoks tööjõuriskid, teadmatus ressursside kättesaadavuse osas ning surve organisatsiooni toimepidevusele. Meie soovitus ettevõtjatele – ettevõtet tuleb vaadata väikese kogukonnana. Kui selle kogukonna liikmed ehk töötajad ei ole kriisiks valmistunud, ei saa ka ettevõte loota, et ta suudab rasketes oludes paindlikult tegutseda. Seetõttu peaksid tööandjad senisest palju rohkem panustama oma töötajate individuaalse kriisivalmiduse tõstmisse — läbi koolituste, praktiliste juhiste ja soovituste, mis aitavad inimestel kriisiolukorras ise paremini toime tulla. Selline kogukondlik kriisivalmidus erasektoris on Eestis alles uus mõtteviis, kuid meie hinnangul üha vajalikum.

Saates kõlas ka laiem tähelepanek, et erasektori roll kriisivalmiduse kasvatamisel muutub paratamatult suuremaks. Põhjus on lihtne: riigil ei ole täna selle valdkonnaga süsteemselt tegelemiseks piisavalt suutlikkust, vahendeid ega ka selget valmisolekut. See tähendab, et ettevõtted ei saa jääda ootama, kuni lahendused tulevad väljastpoolt, vaid peavad üha enam ise kujundama oma organisatsioonis sellist valmisolekut, mis toetab nii töötajaid kui ka ettevõtte toimepidevust tervikuna. Erki Mägi rõhutas saates omalt poolt, et kriisiks valmistumine algab riskide teadvustamisest. Tema sõnul peaksid ettevõtted esmalt keskenduma käegakatsutavatele ja enda tegevusvaldkonnale iseloomulikele ohtudele, nagu küberrünnakud, töötajate puudumine, tarnehäired või elektrikatkestused. Need ettevõtted, kes on võimalikud kriisid ja oma tegutsemisviisid varem läbi mõelnud, on teistega võrreldes selges eelises.

Saates käsitleti ka kriisidega kohanemist, riskide kindlustamist ning toodi näiteid Ukraina sõjakriisist. Arutelu üks olulisemaid järeldusi oli, et kriisivalmidus ei ole enam kõrvalteema ega formaalne kohustus, vaid otsene osa organisatsiooni võimest keerulistes oludes edasi toimida. Kutsume saadet lähemalt kuulama, sest arutelu näitab hästi, miks ettevõtte vastupidavus algab inimeste valmisolekust ning miks kogukondlik kriisivalmidus erasektoris ei ole enam tulevikuteema, vaid tänane vajadus. 

🟠 Arutelu kriiside teemal saab järgi kuulata siin. 

Külaskäik Kuku raadiosse oli ajendatud ERRis ilmunud arvamusloost, milles kirjeldasime siseturvalisuse valdkonna murekohti, valdkonna kärpega kaasneda võivad ohte. „Siseturvalisuse kärbe on praeguses julgeolekuolukorras ohtlik samm. Valdkond pidanuks sarnaselt Kaitseministeeriumile jääma kärpest puutumata, sest siseturvalisus on laiapindse riigikaitse üks olulisemaid elemente,“ märkis Nagel.

Raadiosaates tuli juttu ka Ukraina kogemustest õppimisest. „Elanikkonnakaitse valdkonnas ei ole me Ukraina kogemustest eriti õppinud. Tõin saates näiteks asjaolu, et Eestisse kerkib lasteaedu ja koole, näiteks riigigümnaasiume – uued hooned, aga varjendit neis pole. Samal ajal ehitab Ukraina eranditult kõik uued lasteaiad ja koolid varjenditega,“ sõnas Nagel.

Nii ilmunud artiklit kui külaskäiku raadiosse võib kokku võtta järgnevalt: investeerime siseturvalisusse ja elanikkonnakaitsesse jätkuvalt liiga vähe ning see maksab tõsise kriisi korral valusalt kätte eelkõige elanikele. Kui tagala vastu ei pea, on see aga ohuks laiemale kaitsevõimele ja -tahtele, seega on süsteemse riigikaitse lahutamatu eeldus tugev siseturvalisus ja elanikkonnakaitse.

🎙️ Kuula saadet järele siit, täismahus artikli leiad ERR portaalist. 

Foto: Kukuraadio/Postimees, 2024.