Södertörni ülikooli Balti ja Ida-Euroopa uuringute instituudis (CBEES) juba kümnendat korda toimunud aastakonverentsi seekordses fookuses olid kodanike ja riigi suhted kriiside ajal ja pärast kriise. Kahepäevase teaduskonverentsil osalesid teadlased paljudest Euroopa nurkadest eesmärgiga jagada uusimaid teadmisi kodanike ja riigi suhetest kriiside ajal.

„Ettekannete sisuks olnud kriisid olid mitmekülgsed, esitati teadustöö tulemusi nii Lampedusa saarel kohalike toimetulekust põgenikekriisiga, Türgi maavärinate aegsest eri tasandite koostööst või Rumeenia toimetulekust koroonakriisi haldamisega. Jagasime konverentsil Eesti kohaliku tasandi kogemusi kodanike kaasamisest kriisijuhtimisse, seda Lääne-Eestis Vormsit ja Hiiumaad 2022. aasta maikuus tabanud masuudireostuse lahendamise näitel,“ sõnas ettekande pidanud Kriisiuuringute Keskuse teadur Anne-May Nagel. „Hiiumaa ja Vormsi paistsid selle kriisi lahendamisel silma laialdase kogukonna kaasamisega, meie uurimistöö sisuks oli esmane ülevaade teguritest, mis võimaldavad omavalitsusel kodanikke reostuskriisi lahendamisse kaasata,“ märkis Nagel.

Kohalike elanike kriiside lahendamisse kaasamine on teaduskirjanduses aina enam tähelepanu pälviv teema, mida seostatakse kohaliku tasandi säilenõtkusega. Vaatamata sellele on tegu pigem keerulise valdkonnaga ning praktiliselt kogukonda kaasates võivad kerkida mitmesugused takistused ja küsimused, nagu näiteks asjaolu, et kogukonna seas ei ole üldjuhul konkreetse kriisi lahendamiseks spetsiaalset väljaõpet omavaid isikud. „On väga oluline, et omavalitsus suudab oma elanikke õigest tegutsemisviisist aegsasti informeerida ning luua tugisüsteem, mis võimaldab inimestel appi tulla. Näiteks Hiiumaa ja Vormsi informeerisid inimesi kiiresti selles osas, kuidas kõige efektiivsemalt reostust koristada, tehti ka õppevideo ning pidevalt uuendati infot selle kohta, milliseid alasid on veel vaja koristada,“ märkis Nagel.

🧡 Kriisiuuringute Keskuse esindaja osalemist Södertörni ülikoolis toimunud konverentsil toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Suur aitäh toetuse eest!

Oktoobrikuu viis meid osalema Södertörni ülikoolis toimunud Läänemere ja Ida-Euroopa piirkonna ühiskondliku säilenõtkuse konverentsile “How to Be Prepared? Governance for Societal Resilience in the Baltic Sea Region and Eastern Europe”.

Konverents oli peamiselt pühendatud õppetundidele, mida on toonud Venemaa sõda Ukrainas sealse tagala ja ühiskonna jaoks. Kõige olulisema mõttena toome sealt järgmise: ainus põhjus, miks algselt Venemaa poolt planeeritud 3-päevane sõda Ukrainas on jõudnud 600-päevani, on tagala ja ühiskonna vastupanuvõime.

Sõjalises krisiis on tagalas toimuv täpselt sama oluline, nagu rindel toimuv. Need on ühe mündi kaks poolt, neid ei saa lahutada. Selle eest peaks seisma laiapindne riigikaitse ka Eestis, ent kuna elanikkonnakaitse on sisuliselt arendamata jäetud, on see ülimalt problemaatiline. Jagasime Eesti tagala võimekuste tõstmise praegust seisu ning tõdesime, et Ukraina õppetundidest on väga palju õppima.

Teemade ringi kuulus ka desinformatsiooniga toimetulek ning seegi, mida tähendab telefon nutisõjas. Sellest oleme ka varasemalt kirjutanud, eelmisel aastal Sisekaitseakadeemia teadusajakirjas Turvalisuskompass (Ukraina avaliku sektori kohanemine Venemaa infosõjas – sotsiaalmeedia kui relv: autoriteks Sofiia Kostytska, Anne-May Nagel ja Hannes Nagel; loe siit) ja ajakirjas Verbis Aut Re (Kui sotsiaalmeediapostitus võib tappa ehk näiteid Vene-Ukraina sõjast: autoriteks Anne-May Nagel, Sofiia Kostytska ja Hannes Nagel, loe siit) aga ka Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! (Sotsiaalmeedia relvastamine: oht elule ja julgeolekule: autoriteks Hannes Nagel ja Sofiia Kostytska; loe siit) ning rahvusvahelises ajakirjas Baltic Rim Economies (Weaponized social media as a national security threat: autoriks Hannes Nagel, loe siit).

Kuivõrd Kriisiuuringute Keskus on viimastel aastatel koostanud kaks mahukat uuringut Eesti omavalitsuste toimetulekust kriisidega ning nõustanud omavalitsusi ka kriisijärgse õppimise faasis, on oluline ka Eesti leide kõrvutada regiooni teiste riikide kohaliku tasandiga. Sestap jagasime konverentsil Eesti kogemust ühiskonna säilenõtkuse kujundamisel, mis võimaldas meil võrgustuda teiste Läänemere ja Ida-Euroopa riikide kodanikuühenduste ning teadusasutustega, kes tegutsevad ühiskonna jätkusuutlikkuse valdkonnas.

× Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja teaduri Anne-May Nageli osalemist konverentsil toetas Eesti Vabariigi Kodanikuühiskonna Sihtkapital, keda täname võrgustumise toetamise panuse eest, mis on andnud positiivse tõuke meie edaspidisele koostööle uute välispartneritega! 

Foto: konverentsi ühispilt (Nastia Romaniuk).