KRAKO projekti on osalejaid valitud mitme kuu jooksul kandidaatide motivatsiooni alusel ning osalemise eelduseks on valmisolek olla pärast koolitust oma kogukonna kontaktisik ja vajadusel linnale appi tulla. Programm on mõeldud vaid täiskasvanud Tallinna elanikele, kes soovivad omandatud teadmisi rakendada ka vabatahtlikuna kogukonda ja oma linnaosa toetades.

Nõmme kahes grupis on kaardistatud osalejate oskused ja tegutsemissoovid ning alanud omavaheline suhtlus. See annab võimaluse kavandada edasist koostööd konkreetsete inimeste tugevustest ja panustamisvõimalustest lähtudes. „Võrgustumise väärtus tuleb esile siis, kui inimesed hakkavad nägema, kuidas nende oskused üksteist täiendavad. Keegi ei pea kõike oskama ega kõiki ülesandeid enda peale võtma. Nõmmel on juba tekkinud kontaktid, mille kaudu saab küsida nõu, jagada vastutust ja valmistuda koos tegutsemiseks,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht ja KRAKO projektijuht Hannes Nagel.

Tallinna linna ja linnaosa ülesanne on aidata sellel koostööl pärast koolitusi jätkuda. Regulaarne kontakt ja ühised harjutused võimaldavad täpsustada vabatahtlike rolle ning anda neile tagasisidet oma panuse kohta. Teise koolitusgrupi esimest koolituspäeva külastasid ka Tallinna abilinnapea Tiit Terik ja Nõmme linnaosa vanem Gerry Konnov.

Tallinna ettevõtlusauhindu anti tänavu välja 23. korda ning konkursiga tõstab linn esile ettevõtteid, organisatsioone ja projekte, mille tegevusel on Tallinnale laiem mõju. 2026. aastal oli üheks seitsmest tunnustatavast valdkonnast esmakordselt eraldi elanikkonnakaitse edendamine. Kriisiuuringute Keskus jõudis hindamiskomisjoni valikul KRAKO kriisivõrgustikuga kategooria nominentide hulka. Nominente tunnustati 13. oktoobril Tallinna raekojas toimunud pidulikul vastuvõtul. Tallinna linnapea Peeter Raudsepp tõi tänavusi nominente tutvustades esile nende tegevuse mitmekesisuse ja ambitsiooni.

„See on tunnustus lähenemisele, mille järgi ei saa kriisivalmidust üles ehitada ainult ülevalt alla. Kohalikul tasandil peab tekkima võime siduda omavahel inimesed, nende teadmised ja valmisolek tegutseda. See, et KRAKO pälvis Tallinna elanikkonnakaitse edendaja nominatsiooni, kinnitab meile, et kogukondlike kriisivõrgustike arendamine on oluline osa Tallinna elanikkonnakaitse tugevdamisest,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht ja KRAKO projektijuht Hannes Nagel.

Kriisivalmidus ei tähenda üksi hakkamasaamist

Kriisiuuringute Keskus lähtub põhimõttest, et kriisivalmidus ei piirdu üksikisiku valmisolekuga. Koduste varude, teadmiste ja oskuste kõrval mõjutab pikema või ulatuslikuma kriisi korral toimetulekut ka inimeste, kogukondade, linnaosade ja kriisijuhtimise eest vastutavate asutuste koostöö. „Kriisivalmidus ei tähenda, et inimene peab kõigega üksi toime tulema. Kriisivalmidus on protsess, mille käigus luuakse võime kriisideks valmistuda ja nendega toime tulla nii, et inimeste igapäevaelu, olulised teenused ja ühiskonna toimimine säiliksid võimalikult suures ulatuses. Selleks on vaja nii inimese enda valmisolekut kui ka toimivaid suhteid ja koostöövõimet tema ümber,“ selgitas Nagel.

KRAKO kriisivõrgustiku projektiga luuakse Lääne-Tallinnas alus kohalike kriisivõrgustike süsteemsemaks arendamiseks. Projekti raames tuuakse kokku inimesed, kes soovivad oma piirkonna kriisivalmidusse panustada, antakse neile ühised alusteadmised elanikkonnakaitsest ja kriisides tegutsemisest ning luuakse kontaktid, mille pinnalt saavad linnaosad ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet koostööd edasi arendada. Kohalike võrgustike eesmärk on luua vajalikud kontaktid ja koostöö eeldused juba enne kriisi. Piirkonda tundvad inimesed saavad aidata märgata kohalikke vajadusi, vahendada infot ning toetada olemasolevat kriisijuhtimist.

Arhitekte, arendajaid, ehitajaid ning avaliku sektori esindajaid ühendanud konverentsil oli keskne küsimus, mida tuleb ehituses teisiti teha, et hooned pakuksid kriisi korral tegelikku kaitset. Kriisiuuringute Keskuse vaates on varjumise sidumine projekteerimisega vajalik, kuid nõuetele vastava ruumi olemasolu ei tähenda veel toimivat varjumisvõimet. „Varjend on taristu, kuid varjumisvõime tekib alles siis, kui ruum, ligipääs, tehnilised süsteemid ja inimeste tegevus kokku töötavad. Juba projekteerimisel tuleb küsida detailselt, kes ruumi avab, kuidas inimesed sinna jõuavad ja kes korraldab reaalselt selle kasutuselevõtu. Need küsimused tuleb läbi lahendada ja hiljem ka korduvalt läbi harjutada, sest need on kesksed küsimused täna näiteks omavalitsuste tasandil,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Nagel.

Eesti arendajatele ja projekteerijatele tähendab see kriisifunktsiooni lisamist hoone lähteülesandesse enne põhiliste ruumilahenduste kinnitamist. Varakult tuleb arvestada kasutajate vajaduste, ligipääsetavuse, hoolduse ning elektri- ja veekatkestuste mõjuga. Mitmeotstarbeline ruum saab teenida igapäevaseid vajadusi ja pakkuda kriisiaegset kaitset, kui selle varjumiseks ettevalmistamine on realistlikult korraldatav. Nii saab vähendada ka hiliste ja kulukate ümbertegemiste vajadust. Olemasolevate hoonete puhul kerkib eriti teravalt kulude jaotuse küsimus: kas omanikele pandud ootustega kaasnevad nende täitmiseks vajalikud teadmised, tehniline tugi ja rahastamisvõimalused?

Kriisivõrgustiku koolituse keskmes ei ole individuaalne kriisivalmidus. Programmi eesmärk on tuua kokku piirkonnas elavad ja tegutsevad inimesed, kellel on huvi ja valmisolek kriisi korral oma kogukonda toetada, ning aidata kujundada neist linnaosale toimiv kohalik kontaktide ja koostöö võrgustik. „Kriisivalmidus ei tähenda vaid seda, et inimesel on kodus vajalikud varud ja ta teab, mida ise teha. Sama oluline on teada, kes on sinu ümber, kellel on teadmisi või oskusi ning kellega saab vajaduse korral kiiresti koostööd teha. Kriisi ajal on hilja hakata alles telefoninumbreid vahetama ja otsima inimesi, kes oleksid valmis kaasa aitama,“ ütles KRAKO projektijuht Hannes Nagel.

Koolituspäeva jooksul käsitleti kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse põhimõtteid, kogukonna rolli kriisis ning seda, kuidas kohalikud elanikud saavad aidata märgata abivajajaid, vahendada infot ja toetada oma naabruskonda. Praktilise esmaabi osa viis läbi parameedik Andrus Lehtmets. Kriisiuuringute Keskuse kriisivõrgustiku koolitusprogrammides ühendatakse alati kohaliku tasandi kriisivalmidus, kogukondlik koostöö ja praktilised oskused.

Koolitusest sünnivad ka uued koostöösidemed

Esimese Mustamäe koolituse tagasiside näitas nagu mujalgi selgelt, miks on inimeste kokkutoomine KRAKO projekti oluline osa. Küsimusele Ligemale 92% vastanutest leidis vähemalt ühe uue kontakti. Ligikaudu kolmandik osalejatest leidis kaks kuni kolm inimest, kellega võiks tulevikus neil teemadel koostööd teha. „Meie jaoks on see väga oluline tulemus. Kriisivõrgustikku ei saa luua lihtsalt nimekirja või skeemina – selle aluseks on inimesed, kes on päriselt kohtunud, omavahel rääkinud ja teavad, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Koolitus on selles mõttes alles alguspunkt: eesmärk on, et neist kontaktidest kujuneks Mustamäel ajapikku toimiv kohalik kriisivõrgustik, mille haldamisega tegeleb Tallinna Munitsipaalpolitseiamet“ sõnas Nagel.

Kohalike elanike tugevus seisneb just nende kohalikes teadmistes. Nad tunnevad oma maja, tänavat ja naabruskonda, märkavad inimesi ja olukordi, mida ei ole võimalik keskselt sama detailselt teada, ning saavad kriisiolukorras aidata infot jagada, inimesi ühendada ja tuge vajavaid elanikke märgata. KRAKO kriisivõrgustiku eesmärk on võimestada Tallinna linnaosades kohaliku tasandi kriisijuhtimise võimekust.

Paneeldiskussioonis osalesid Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismivaldkonna juht Orvika Reilend, kriisivalmiduse ekspert Raivo Lumiste, Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Tervis Spaa Grupi esindaja Jaan Ratnik. Arutelu juhtis Mirko Ojakivi.

Paneeli alguses paluti osalejatel hinnata Eesti tänast kriisivalmidust kümnepalliskaalal. Nagel hindas seda ümardatult ühe punktiga, põhjendades hinnangut eeskätt praktilise võimekuse ja siseturvalisuse ressursside puudulikkusega. Tema sõnul on nii Kriisiuuringute Keskus kui ka Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing neile kitsaskohtadele aastaid tähelepanu juhtinud. “Elanikkonnakaitse peab jõudma plaanidest tegeliku võimekuseni, mis ei ole mitte kuidagi võimalik tänaseni domineeriva siseturvalisuse valdkonna kroonilise alarahastuse tingimustes,” ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

“Ametitel on olemas igasuguseid plaane ja kontseptsioone, ent polükriisis määrab tulemuse see, milline võimekus on tegelikult olemas. Plaan ei ole võimekus. Näiteks generaatori olemasolu ei lahenda probleemi, kui me ei ole läbi mõelnud, kust tuleb pikema katkestuse korral kütus, kes seda hooldab, kes oskab seda parandada ja kuidas kogu süsteem toimib siis, kui üks sõltuvus teise järel katkeb,” märkis Nagel.

Nageli sõnul jäävad kriisivalmiduse aruteludes sageli tähelepanuta just need praktilised tüütud detailid, millest tegelik toimepidevus sõltub. Sama kehtib ulatusliku evakuatsiooni kohta. Sadade tuhandete inimeste liigutamine, vastuvõtmine ja ajutine majutamine ei ole üksnes logistiline küsimus, vaid eeldab korraga transporti, majutust, toitlustust, meditsiinilist abi, turvalisust, infot, töötajaid, juhtimist ja toimivaid kohalikke võrgustikke. Nageli hinnangul on paljud sellised võimekused Eestis praegu rohkem planeerimise kui piisavalt läbiharjutatud praktilise suutlikkuse tasandil.

Polükriis ei tähenda lihtsalt mitme kriisi samaaegset esinemist. Selle keskmes on kriiside ja süsteemide omavaheline seotus: ühe valdkonna häire mõjutab teisi, need mõjud kanduvad edasi ning võivad algset probleemi omakorda võimendada. „Polükriisi puhul ei ole kõige suurem probleem see, et meil on korraga palju probleeme. Kõige keerulisem on see, et need probleemid muudavad üksteist ja muudavad süsteemi, milles me ise tegutseme,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Turismisektori puhul on selline vaade eriti oluline, sest valdkond sõltub samaaegselt transpordist, energiast, taristust, tööjõust, digisüsteemidest, avalikust sektorist ja inimeste turvatundest. Seetõttu ei piisa kriisivalmiduses üksnes küsimusest, mis võib juhtuda turismisektoriga endaga. Vaadata tuleb ka süsteeme, millest turism sõltub, ning nendevahelisi seoseid. „Turismisektori riskianalüüs ei saa enam olla ainult küsimus: mis võib juhtuda turismiga? Tuleb küsida, mis võib juhtuda süsteemidega, millest turism sõltub, ja kuidas nende süsteemide häired hakkavad üksteist mõjutama,“ märkis Nagel.

Ettekandes käsitles Nagel ka seda, kuidas ulatuslik kriis muudab sektorite tavapärast toimimisloogikat ning sunnib organisatsioone oma olemasolevaid ressursse ja suhteid uuel viisil kasutama. Näitena tõi ta Ukraina, kus turismisektori tavapäraste funktsioonide kõrvale on lisandunud uued ühiskondlikud rollid. „Kriisis ei ole alati aega hakata uut süsteemi ehitama. Väga sageli sõltub kohanemisvõime sellest, kui hästi suudame juba olemasoleva süsteemi ümber organiseerida,“ ütles Nagel. 

Nõmme loob kriisideks valmistumisel teistsuguse lähtekoha kui näiteks Haabersti või Mustamäe. Linnaosas on küll kortermaju, kuid sellele on iseloomulik ulatuslik väikeelamute ja individuaalelamute piirkond ning aedlinnalik ruumistruktuur. Tallinna andmetel on Nõmmel ühepereelamuid märksa rohkem kui korterelamuid. See tähendab, et ka kriisi ajal tuleb arvestada hajusamalt paiknevate inimeste, erinevate hoonete, kohalike teede ja väga erinevate majapidamiste vajadustega.

„Nõmmel on küll ka suuremaid kortermaju, kuid suuresti on tegemist individuaalelamute piirkonnaga ja see loob kriisivalmidusele omaette väljakutsed. Suures kortermajas võib olla ühe trepikoja kaudu võimalik jõuda kümnete inimesteni, eramajade piirkonnas paiknevad inimesed ja ressursid hajusamalt. Just sellistes olukordades muutuvad väärtuslikuks kohalikud inimesed, kes tunnevad oma tänavat ja naabruskonda ning saavad aidata märgata vajadusi, vahendada infot ja toetada omavalitsuse tegevust,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja ja teadur Anne-May Nagel.

Koolituspäeva jooksul tutvustas Nõmme Linnaosa Valitsus linna ja linnaosa kriisivalmiduse põhimõtteid ning ootusi kohaliku kriisivõrgustiku kujunemisele. Kriisiuuringute Keskus käsitles kogukondade rolli elanikkonnakaitses, selle algteadmisi ning parameedik Andrus Lehtmets keskendus praktilisele esmaabile. Need kolm vaadet – kohaliku omavalitsuse korraldus, kogukonna tegutsemisvõime ja inimese praktilised oskused – moodustavad ka KRAKO koolitusprogrammi ühe peamise osa. 

Kriisiuuringute Keskuse eestvedamisel luuakse Lääne-Tallinnas pilootprojekti raames kohalike elanike võrgustikku, mis aitab tugevdada kogukondade kriisivalmidust. Haaberstis, Mustamäel ja Nõmmel toimuvate koolituste eesmärk on kasvatada lisaks inimeste isiklikku valmisolekut kui ka oskust teisi ja oma kogukonda ning linnaosa abistada.

„Omavalitsustele lisandunud kohustustega ei ole alati kaasnenud piisavalt ressursse. Kriisi puhkedes mõjutab inimeste nappus otseselt võimet elanikke abistada. Seetõttu on oluline juba enne kriisi luua sidemed kohalike inimestega, kes oskavad ja on valmis oma kogukonda toetama,“ ütles KRAKO projektijuht Hannes Nagel.

Koolitusel käsitleti kriisivalmiduse põhimõtteid ja elanikkonnakaitse olukorda Eestis ning tutvustati ka Kriisiuuringute Keskuse 2024. aasta Väike-Õismäe kriisivalmiduse uuringu tulemusi. Ühiselt arutati, kuidas rakendada kohalike elanike teadmisi ja oskusi ning millise rolli saab igaüks võtta oma naabruskonna toetamisel.

Paneeli lähtekohaks on erinevate osapoolte (riigi, omavalitsuse ja kodaniku) ootused elanikkonnakaitsele – kas inimesed suudavad kriisi korral kuni abi saabumiseni iseseisvalt toime tulla, kuivõrd pereliikmed ja naabrid teevad omavahel koostööd ning kas igal leibkonnal on olemas vähemalt 7 päeva kriisivarud? Arvamusfestivalil arutame, kes ja mil määral vastutab kriisivalmiduse eest – kas riik, kohalik omavalitsus, korteriühistu või inimene ise – ning kuidas muuta head kavatsused ja ootused päris tegudeks.

“Kriisivalmidus ei tohi olla ainult nende inimeste privileeg, kelle on rohkem raha, ruumi, aega ja teadmisi. Inimene on kriisivalmiduse oluline osa, kuid ta ei ole kogu kriisivalmiduse süsteem. Pealegi ei väljendu kriisivalmidus ainult selles, mida inimene oma koju ostab. See väljenudb ka selles, millise linna ja elukeskkonna me kujundame,” sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

“Kriisivaade” ei ole päevauudiste rubriik. Selle keskmes on aeglasem ja põhjalikum analüüs: miks mõni konflikt, poliitiline vastasseis, humanitaarkriis, tehnoloogiline risk või riiklik haavatavus kujuneb kriisiks; millised ajaloolised, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid seda võimendavad; ning mida sellistest juhtumitest on võimalik õppida kriiside mõistmise, ennetamise ja juhtimise seisukohast.

Meie teadurid on aastate jooksul avaldanud kümneid analüütilisi ülevaateid geopoliitilistest kriisidest, julgeolekunähtustest ja rahvusvahelise poliitika sõlmküsimustest. Mitmed neist käsitlustest on varem jõudnud trükivalgust näha Kaitseliidu ajakirjas “Kaitse Kodu!”. Alates 2026. aasta märtsist toob Kriisiuuringute Keskus neid käsitlusi järjepidevalt ka oma veebilehele, täiendades tekste spetsiaalselt loodud illustratsioonidega.