Praha õpetab elanikkonnakaitset arendama

Tšehhi pealinnas laiub sarnaselt Helsingile suur elanikkonnakaitse taristu kompleks, mis vastupidiselt siinsele valdkonna stangnatsioonile pidevalt areneb ja laieneb. Selles ülevaates vaatame lähemalt, mis tšehhi varjendites toimub ja mis tingimused seal ohu eest varjuvaid inimesi ootavad.

Maa-aluses Prahas on küllaldaselt Ochranný Systém Metra nimelise kaitsesüsteemi objekte, mis kannavad standartselt koodnimesid nagu objekt K-111 ehk Klárov,mis oli pikka aega salajane. Tegemist on nimelt Praha metroo esimene jaamaga. Vaatamata sellele, et sealgi on eskalaatorid, et toimida tavalise jaamanaei hakanud see kunagi tööle.

Objekti K-111 saadab tihe udu ning ainus kindel teadmine selle kohta pärineb perioodist 1970-1980, mil see oli OSM-võrgustikus pealinna elanikkonnakaitse üks piirkondi. Tšehhi üldsus avastas selle alles 2002. aastal, mil Prahat tababud tulvaveed ujutasid kaua aega tagasi hüljatud metroojaama üle, mida ka seetõttu  kümmekond aastat hiljem renoveeriti.

Täna nimetatakse seda objekt tagasihoidlikult Klárovi konverterjaamaks,2 mille ainus sissepääs asub otse Strakova Akademie (ehk Tšehhi Vabariigi Valitsuse residentsi) ees. Sealse terasukse taga viib eskalaator sissepääsuhoonest ühenduskoridoridesse ja teine eskalaatoritunnel võlvkambrisse, mis näeb välja nagu Kobylisy jaam. Kuna jaam rajati enne tänasel kujul toimivat metroosüsteemi, siis valitsuse varjendi funktsiooni reedavad mõned asjaolud nagu jaama ainuke väljapääs, mis ei ole suunatud mitte tiheda liiklusega Klárovi tänavale, vaid kitsale kõrvaltänava alleele. 

Miks peaks keegi ehitama metroojaama avalikult tuntud ja mõistliku asukohaga kohast eemale? On tõenäoline, et ulatuslikus OSM-võrgustikus on seegi objekt ühendatud teiste võtmelülidega, eriti Praha lossi ja Tšehhi kaitseministeeriumi hoonega.

Teine omapärane objekt on KO-17, mis markeerib maa-alust haiglat Thomayeri Ülikooli kliinikumi (Fakultní Thomayerova nemocnice) all, mis ülekantuna Eestisse võiks väljenduda selles, et Tartu Ülikooli kliinikum või planeeritav Tallinna haigla omaks sarnaseid võimekusi,. Pärast häire andmist saavutab KO-17 tegutsemisvalmiduse tunniga. Muide, ka Bulovka Ülikooli Kliinikumi (Fakultní nemocnice Bulovka) all on sarnane maa-alune haigla.

Seevastu K-116 nimeline objekt Propoki orus (Prokopské údolí) on Tšehhi Vabariigi üks vähemtuntumaid militaarobjekte,kus tegutseb sõjaväeosa VÚ2508 ning mille kohta praktiliselt info puudub. Saksa okupatsiooni ajal rajati sinna ulatuslik tunnelite ja allmaatootmiskomplekside võrgustik, mis annab aimu selle strateegilisest väärtusest.Arvatakse, et seegi on ühenduses Praha metroo (B-liin asub vaid 5,8 km kaugusel) ja OSM-võrgustiku ja Mrazovka tunneliga, mis viib Kbely lennujaama lähistele.

Tšehhi eelhoiatusüsteemidest

Erinevalt Tallinnast ja laiemalt tervest Eestist5 on Prahas ja selle ümbruses palju hoiatussireene, mille töökindlust kontrollitakse regulaarselt iga kuu esimesel kolmapäeval. Testimiseks lülitatakse need mitmeks minutiks sisse, et veenduda nende toimises. Seevastu Eesti pole seda võimalik teha kuna sireenivõrgustikku pole, vaatamata lubadustele selle valmimisest alates 2022. aastast.6

Siinkohal on oluline märkida, et kuigi OSM-võrgustik ja teised STOÚ (Stálý Tlakově Odolný Úkryt ehk püsiva rõhu all olevad) varjendid ei ole kõik varustatud täielikult vee, toidu, ravimite ja vooditega, on tšehhi elanikkonnakaitse reaalsus siiski väga heal tasemel–taristu on reaalselt ja käega katsutavalt olemas, ning seda laiendatakse praegugi.

Kõige hullem variant, mida praktiseerib Eesti, on keskenduda vaid pehmetele tegevustele ja jätta rajamata selleks vajalik sihtotstarbeline taristu, mis ujub ka vastuvoolu Euroopa praktikaga.

Seda põhjusel, et tšehhidel on üsna kerge saada OSMi-võrgustikku vajalik varustus elanike tarbeks kui antakse aegsasti õiged käsud, mis põhinevad proaktiivsel kriisijuhtimisel ja poliitilise vastutuse võtmisel. Sarnaselt varjenditele puudub seegi Eestis. Tšehhide valitud tee, kattub soomlastega ning põhineb arusaamisel, et ennetus on odavam ja lihtsam kui end kriisiolukorda suunata süsteemita, mille arendamine eeldab pikaajalist kohustust ja järjepidevust. Seetõttu on Eestis oluline võtta eeskuju ka tšehhidelt ning astuda reaalsed esimesed sammud selle suunas.

Nii saab vajadusel meditsiinivarustust pakkuda Tšehhi armee meditsiiniteenistus, mis on alles hiljuti COVID-19 pandeemia ajal rajas välihaiglaid. Seevastu Eestis nähakse tsiviilelanikke sõjalise riigikaitse  poolelt vaadatuna kui tülikat ja jalusolevat koormat, mis peab jalust kaduma. Ent kuhu, kui tagalat toetavat süsteemi pole?

Süsteemid vajavad poliitilist vastutustunnet
Tšehhi pealinna ohustavad ka mitmed keerulised tegurid. Näiteks Vltava pais, mis koosneb Vltava jõel ühtekokku 9 tammist. Selle ründamine ja purustamine vene okupantide, nn roheliste mehikeste või terroristide poolt sarnaselt Kahhovka paisule 2023. aastal on võimeline tekitama pealinna massilisi purustusi just madalamatele pealinna osadele.
 
Seetõttu on Tšehhi relvajõud suurendamas võtmetähtsusega taristuobjektide kaitset territoriaalkaitsepataljonide loomisega, mis tegelevad laiapindseks riigikaitseks vajaliku kriitilise infrastruktuuri kaitsega. Kuidas on sellega lood Eestis ning kas seda rolli hakkab täitma Kaitseliit, olgugi, et täna Eestis puuduva tsiviilkaitseteenistuse baasilt oleks võimalik selliseid tagalaüksusi formeerida?
 
Eelnevalt mainitud 2002. aasta üleujutused ja proaktiivne kriisijuhtimine koos poliitilise vastutuse võtmisega märgivad ka tšehhi süsteemi puudusi, mis on identsed ka Eestis vähemalt viimase kahe teguri puhul sarnaste stsenaariumite ilmnemisel. Kuigi sajandi suurima üleujutuse tingimustes ei käivitanud tšehhi poliitikud OSM-süsteemi õigeaegselt ning selle tulemusel said mitmed selle osad üleujutatud (nt Klárov varjendikompleksina) oli see kulukas õppetund tšehhidele, millest õpiti, süsteemi täiendati ja parandati.
 
Siinkohal on kriitilise tähtsusega kriisi ära tundmine, selle aksepteerimine koos kriisijärgse õppimisega, mis hõlmab auditeerimist ja vajadusel ka adekvaatseid reaktsioone ning vahel valuseid otsuseid, kus poliitik surub alla oma ego ja teenib oma rahvast neilt saadud mandaadi alusel.
 
Tšehhi pealinna tingimustes on suurte üleujutuste stsenaariumi puhul reageerimisaeg üürike. Vaatamata sellele on võimalik OSM-võrgustikku õigeaegselt aktiveerida ja sulgeda. Ehkki Praha elanikkonnakaitsesüsteem toimib ja areneb, mida täiendatakse ka vigadest õppimise näol, pakub see korralikku kaitset ja multifunktsionaalset kriisijuhtimise võimekust tervele regioonile, millest on õppida ka Eestil.
 

× Hannes Nageli arvamuslugu on varasemalt ilmunud 16. märtsil 2023 Postimehe veebiportaalis. Foto: Tšehhi päästetöötajad (Siseministeerium, Tšehhi Vabariigi tuletõrje peadirektoraat, 2021).


Kasutatud allikad
1 Vanessa, G. 2020. Prague’s Secret Metro Station: KlarovPragueGO, 21.10.2020.
[Anon.], 2014. Reconstrution of the converter station KlárovElektrizace železnic Praha, 01.10.2014.
3 rob3rtcz (2009, 10. jaanuar). Vojenský objekt K-116 v Prokopském údolí [Video]. YouTube. http://www.youtube.com/watch?v=vx477NKNRIo.
4 Junek, F. Č. 2014. Objekt K-116ArmyWeb, 12.06.2014.

Jaga postitust: