MTÜ Kriisiuuringute Keskus

Haaberstis tutvustati sügisel algavaid kogukonna kriisivõrgustiku koolitusi

kruk — Tue, 25 Aug 2026 19:37:28 +0000

Haaberstis tutvustati sügisel algavaid kogukonna kriisivõrgustiku koolitusi

25. augustil toimus Õismäe Vaba Aja Keskuses Haabersti elanikele suunatud infotund, kus tutvustati sügisel algavaid elanikkonnakaitse ja kogukonna kriisivõrgustiku koolitusi.

Infotunnis andis Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel ülevaate sellest, miks on kohalike kogukondade valmisolek kriisideks oluline ning milline roll saab kriisiolukordades olla aktiivsetel elanikel ja kogukondlikul koostööl. Samuti tutvustati sügisese koolitusprogrammi ülesehitust, koolituste teemasid ning võimalusi Haabersti kriisivõrgustikus osalemiseks.

Haaberstis toimuvad tasuta koolituspäevad 12. septembril, 29. novembril ja 6. detsembril 2026 Õismäe Vaba Aja Keskuses. Koolitustele on oodatud täisealised Haabersti elanikud, kes soovivad suurendada oma teadmisi ja praktilisi oskusi ning on vajadusel valmis toetama oma kogukonda ja linnaosa.

Koolituspäevadel räägitakse Eesti, Tallinna ja Haabersti kriisivalmidusest, kogukonna rollist kriisiolukordades ning sellest, kuidas saavad inimesed üksteist toetada olukorras, kus tavapärane elukorraldus on häiritud. Olulise osa koolitusest moodustab praktiline esmaabikoolitus, mida viib läbi parameedik Andrus Lehtmets. Koolitused toimuvad eesti keeles ning on osalejatele tasuta tingimusel, et liitutakse oma linnaosa kriisivõrgustikuga.

Koolituste eesmärk ei ole üksnes suurendada osalejate isiklikku valmisolekut, vaid aidata kujundada Haaberstis aktiivsete inimeste võrgustikku, kelle teadmised ja oskused saavad kriisiolukorras toetada ka laiemat kogukonda.

🟠 Lisainfo ja registreerimine Tallinna kriisiennetuse lehel.

KRAKO projekti tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus koostöös Tallinna linnaga. Projekti rahastavad Tallinna linn ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

Jaga postitust:

The post Haaberstis tutvustati sügisel algavaid kogukonna kriisivõrgustiku koolitusi first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Arutlesime Arvamusfestivalil, miks kriisivalmidus ei saa olla ainult üksikisiku vastutus

kruk — Sun, 09 Aug 2026 07:36:43 +0000

Arutlesime Arvamusfestivalil, miks kriisivalmidus ei saa olla ainult üksikisiku vastutus

Eile olime kohal Arvamusfestivalil Paides, kus eestimaalaste kriisivalmiduse teemalises paneelis juhtisime asustuste ja elanike tähelepanu sellele, et kriisivalmidus ei saa olla vaid üksikisiku vastutus.

Palju mõtteid kerkis sellest, mis võivad olla inimeste madala kriisideks valmistumise taseme põhjused. Taustaks: suurtes kortermajades kõik vajalikud kriisivarud olemas vähem kui 1% elanikest ning väikestes kortermajades 4%. Enamik Eesti inimesi elab aga just kortermajades. Kuigi oluliseks põhjuseks on teadmiste puudus ja kriisidest mõtlemise tõkked (sellest, et kriis võib tulla, on keeruline mõelda, sest see on negatiivne stsenaarium), on olulised ka sotsiaalmajanduslikud barjäärid. See tähendab, et inimestel ei ole eri põhjustel piisavalt ressursse, et kriisivalmidusega tegeleda.

Seda väljendavad ka eri uuringud:

Riia ülikooli poolt Läänemere pealinnades korraldatud uuringu järgi nimetas 25 protsenti kriisideks mittevalmistunud Tallinna elanikest põhjusena rahapuudust.
Päästeameti üle-eestilistes uuringutes on 32 protsenti inimestest toonud takistusena välja ebapiisavad rahalised vahendid.
2024. aasta Eurobaromeetri uuringus nimetas 37 protsenti Eesti vastajatest ühe kriisideks mittevalmistumise põhjusena finantsressursside või aja puudumist.

Need arvud näitavad, et märkimisväärsel osal inimestest on valmistumisel reaalsed sotsiaalmajanduslikud ja praktilised takistused.

Mida siis peale hakata?

Kriisivalmiduse kulud jagada ära pikema perioodi peale. See algab aga mõtlemisest, et mida üldse mõistlik soetada on. Paneelmajas on teatud asjad aga ühistu lahendada, milleni üksikisiku jõud ei ulatu. Seega ehk on aeg rääkida kriisivalmidusest kui üheskoos tehtud ettevalmistusest, eriti kortermaja tasandil.

Palju rääkisime kogukondlikust valmistumisest, mis aitab üksikisiku ressursipuudust maandada. See tähendab ka oluliselt rohkem ressurssi kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele oma kogukondade aitamiseks ja üheskoos valmistumiseks. Paneelmajas on seejuures kogukond ühistu tasemel, kus suhted võivad olla keerukad, aga siiski saab ka palju tehtud, selliseid näiteid on kriisivalmiduse puhul Eestis juba üksjagu.

Kogukondlikust linnades toetavad ka kogukonnaaiad, parandustöökojad, raamatukogud, asumiseltsid ja kõik muud kohad, kus inimestel on tasuta või väga väikese tasu eest ligipääs koos toimetamisele ja usalduse ehitamisele kaaslinlase vastu. Sellele saab juba kriisivalmidust ehitama hakata!

Need on vaid mõned teemad, millest arutelul juttu tegime. Täname arutelu korraldajat, kaaspaneliste ja arvamusfestivali külastajaid üheskoos loodud aruteluruumi ja mõttevahetuse eest.

Fotod: arvamusfestival 2026 (Virge Ratasepp/Balti Uuringute Instituut, 2026).

Jaga postitust:

The post Arutlesime Arvamusfestivalil, miks kriisivalmidus ei saa olla ainult üksikisiku vastutus first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

KRIISIVAADE | Huthide kättemaks: mis see meisse puutub?

kruk — Tue, 04 Aug 2026 16:26:49 +0000

KRIISIVAADE | Huthide kättemaks: mis see meisse puutub?

Seekordses Kriisivaate sarjaloos vaatleme Jeemenit, mille sõda Gaza sektoris on toonud regionaalse jõuna rahvusvahelise areenile. Iraani “vennalik abi” on muutnud houthid, keda saudid pidasid enne oma sõjalist sissetungi rohkem kalashnikovi automaatidega sandaalides karjusteks, arvestatavaks assümeetriliseks ohuks Läänele, mis on suuteline põhja laskma ka sõjalaevu. Houthide sõnumid ja raketid lendavad üha kaugemale sõltumata kestvast kodusõjast.

Jeemen pole alati olnud õnnetust saatusest räsitud piirkond – on olnud aegu, mil piirkonnal läks nõnda hästi hästi, et roomlased tundsid seda Arabia Felix (eesti k õitsev või õnnelik Araabia)^A nime all. Selleks, et aimata tänaste Jeemeni väljakutsete ja katsumuste sügavust ning houthide rolli, peame ajas tagasi minema aga 1990. aasta maikuusse, mil viimaseid päevi eksisteerisid põhjas Jeemeni Araabia Vabariik ja lõunas Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik.

Nagu nimedest võib aimata, saadab sedagi regiooni klassikaline Külma sõja pärandus, kus vaenu külvavate jõujoonte tõmbamisele aitas kaasa nii Briti koloniaalvõimu keeruline lõpp 1967. aastal, omavahelised kokkupõrked, sekka sisemisi hõimude ülestõuse ning kindlasti üks korralik täiemõõduline sõda 1972. aastal, mille arveid klaariti lõpuks Kairos.

Külma sõja lõpuaastad olid seejuures rasked pigem Lõuna-Jeemenile, sest lõpu suunas rühkiv Nõukogude Liit polnud enam suuteline jagama heldekäelist sotsialistlikku majandusabi, mis araabia marksiste alal hoidsid. See on üks põhjustest, mis ajendas lisaks 1972. aasta Kairo kokkuleppele Lõuna-Jeemenit 22. mail 1990 liituma Põhja-Jeemeniga, mille tulemusel moodus tänapäevane Jeemeni Vabariik. Erinevalt Saksamaadest lõppes integratsioon juba 1994. aastal kui lõunas taastati iseseisvus.

Põhjas tõlgendati toimunut aga lahkulöömisena, millele järgnes 64 päeva kestnud teine kodusõda ning lõunas vastavalt osapoolte nägemusele Põhja-Jeemeni okupatsiooni või ühendriigi territoriaalse terviklikkuse taastamisena. Kodusõja väetis on siinkohal oluline, sest vabariik taasühendati põhjapoolse valitsuse alla, mis asus riiki puhastama sotsialismist. Edasised pinged viisid kümnendite kaupa hapra vabariigi esmalt kriisi, seejärel kolmanda tänaseni kestva kodusõjani ja takkapihta sõtta juutide ning ameeriklastega. Seda kõike houthide eestvedamisel.

Lõuna-Jeemeni iseseisvust taotlev al-Ḥirāk al-Janūbiyy (eesti k Lõuna Liikumine) tõstis uuesti pead 2007. aastal ning taotleb aktiivselt autonoomia suurendamist, mis on muutunud tüüpiliseks proxy-sõjaks, kus valitsuse kukutanud Iraani toetatud houthi mässulised on vastamisi Saudi Araabia juhitud rahvusvahelise koalitsiooniga. Sõjas löövad kaasa ka teised osapooled nagu Araabia Ühendemiraadid, kelle toetatud grupeeringute tegevus samuti ei soosi rahu. Kolmanda kodusõja jalgu on jäänud üle nelja miljoni inimese, riiki vaevab krooniline ravimite ja toidu puudus, koolerapuhangud ja üleüldine vaesus. Ainus, mis Jeemenis praegu õitsengut naudib, on kestev näljahäda.

Houthide roll Jeemeni ajaloos

Houthid on Jeemeni loodeosa Sa’dahi provintsist pärit suur klann, kes praktiseerivad šiiitluse zaydi vormi, mida järgib ühtekokku umbes 35 protsenti Jeemeni üle 34 miljonilisest elanikkonnast. Houthid kuuluvad teoloogiliselt sunniitide ja šiiitide vahele,⁴ olles täna valdavalt siiski sõjalispoliitiline organisatsioon. Zaydi imamaat valitses seejuures Jeemenit pea 1000 aastat, enne kui ta 1962. aastal kukutati.

1960ndatesse jääb ka esimene kodusõda, kus Saudi Araabia ja Egiptus toetasid vastandlikke pooli, mis tipnes Jeemeni kuningriigi lõpuga, seades ühtlasi sisse Külma sõja stiilis riigi poolitamise Põhja ja Lõuna-Jeemeniks. Sellest ajast peale on poliitilisest võimust ilma jäänud zaydid püüdnud taastada oma tuhandeaastase ajalooga võimu ja mõju Jeemenis. Samas tuleb märkida, et kõik zaydid pole Houthi liikumisega ühel meelel ning oluline on meeles pidada, et zaydid on vähemus sunniitliku moslemi enamusega riigis, kuid domineerivad Saudi Araabia piiri ääres asuvatel põhjapoolsetel mägismaadel.

1980. aastate keerulistes oludes loodi Houthi klanni baasil Shabāb al-muʾmin (eesti k usklik noorus) liikumine taaselustamaks Zaydi traditsioone, sest tajuti riigipoolset ohtu saudi salafistlike preestrite näol,¹ kes üritasid kanda kinnitada houthi aladel. Usklikud noored alustasid kooliklubide ja suvelaagritega, kus jutluseid käisid teiste seas pidamas mitmed hilisemad Lähis-Ida konflikti prominendid nagu Mohammed Hussein Fadhlallah (liibanoni šiiia vaimulik Hezbollahi vaimse mentorina) ja Hassan Nasrallah (Hezbollah peasekretär).²Seevastu Al-Ḩūthiyyūn (eesti k Houthi) liikumine, on nime saanud Houthi klanni usuliidrite vendade Mohammed ja Hussein al-Houthi järgi² ja ametlikult tuntud kui Anṣār Allāh (eesti k Jumala toetajad),³ mis tekkis 1980. aastate lõpus samuti Jeemeni põhjaosas asuvate zaydi šiiitide religioosse ja kultuurilise taaselustamise vahendina.

1992. aastal algasid kokkupõrked keskvalitsusega Jeemeni loodeprovintsi pealinnast Sa’dahist lääne pool asuvates mägedes. Zaydi usuliider Hussein al-Houthi eestvedamisel kujunes houthidest opositsiooniline liikumine, mis vastandus tugevalt Jeemeni presidendile Ali Abdullah Salehile* süüdistades viimast korruptsioonis, pealetükkiva salafismi tolereerimises ning pehmelt öeldes – ameeriklaste marionetiks olemises. 2000. aastate alguses muutus organisatsiooni relvagrupeeringuks, mis asus võitlema USA toetatud Jeemeni autokraatliku valitsuse vastu. Just valitsuse vastu peetud sõjas kujunes välja nende tänane propaganda, mis kujutab houthisid kui õilsat antiimperialistlikku jõudu, mis võitleb vapralt korruptsiooni ja välisriikide mõju vastu.

Hussein Al-Houthi mõrvamine 2004. aastal valitsusvägede poolt⁸ pani alguse nn houthide sõdadele, kus osapooled jõudsid küll 2010. aastal vaherahuni⁹, ent Araabia kevade puhkemine andis uue ajendi 2011. aastal houthide ülestõusu alustamiseks, mis tipnes president Saleh tagasiastumisega. 2011. aastast on houthid süstemaatiliselt laiendanud kontrolli uute alade üle ja kogunud arvukalt toetajaid, laienenud Zaydi juurtest kaugemale ja muutunud laiemaks keskvalitsuse vastaseks liikumiseks, kasutusele on võetud ka Ansarullah (eesti k Jumala partei) nimi.

Jeemeni kolmas kodusõda alguseks on 2014. aasta, mil houthid võtsid kontrolli alla Jeemeni suurima ning ühtlasi pealinna Sana’a,^B nõudes madalamaid kütusehindu ja uut valitsust. Aasta hiljem, 25. märtsil kui saudid käivitasid operatsiooni Decisive Storm, algas täiemõõduline sõda. Operatsioon, mille eesmärk on kukutada houthid ja taastada rahvusvaheliselt tunnustatud valitsus, on jätkuvalt teostamisel ehkki perspektiivitu – kuninglik saudi kõrgtehnoloogiline armee pole suuteline houthisid alistama ning on pidanud korduvalt alla neelama alandavaid kaotusi, ka enda territooriumil. Seejuures on oluline teada, et Houthide poolel sõdib vähemalt kolmandik endisest Jeemeni armeest.

Suures plaanis on Houthid olnud edukad vaatamata sellele, et saudide koalitsioon hõivas sissetungi algfaasis Jeemeni elutähtsad ja strateegilised piirkonnad, moodustati ja toetati arvukaid poliitilisi ja sõjalisi üksusi houthide vastu. Kõige kiuste kontrollisid houthid 2016. aasta juba enamikku Jeemeni lääne ja lõunapoolsetest aladest. Ehkki Jeemeni ametnikud, rahvusvaheline üldsus ja sunniitlikud riigid on korduvalt süüdistanud Iraani ja Hezbollah sekkumist relvade, väljaõppe ja rahatoega ning neid ka tõendanud, on Iraani leer neid eitanud ja Venemaa mõistagi vastavaid resolutsioone ÜROs vetostanud.^11-12Tänaseks on sealse geopoliitikast laetud rinded stabiliseerunud ning tuleviku lahendus näib taas peituvat Jeemen taaspooldumises.

Iraani näpujäljed

Pärast seda, kui Houthid kuulutasid 2023. aasta oktoobris Iisraelile sõja, on Jeemeni loosungi ja lipu kõrval mitmel korral täheldatud kolmest võrdsest horisontaalsest triibust koosnevat kolmevärvilist lippu, mis koosneb ülalt alla mustast, valgest ja rohelisest ning mille peal on punane kolmnurk, mis väljub lipu ülaosast.¹⁰ Ajalooliselt seostub see lipp Araabia revolutsiooni kui araabia rahvaste ühendamise pan-natsionalistliku sümboliga, hiljem aga Palestiina valitsuse ning aastatel 1947-1949 tegutsenud Jaysh al-Jihād al-Muqaddas (eesti k püha sõja armee) sümbolina. Need brändielemendid on olulised, sest mängivad moslemite mälu, emotsioonide ja ootustega.

Houthide loosung „Allāhu ʾakbar, al-mawt li-ʾAmrīkā, al-mawt li-ʾIsrāʾīl, al-laʿnah ʿalā ‘l-Yahūd, an-naṣr lil-ʾIslām“(eesti k Jumal on suuri, surm Ameerikale, surm Iisraelile, needus juutidele, võit islamile) identifitseerib houthisid Jeemeni rahvusliku rühmitusena, mis on vastu kõigi jeemenlaste, sealhulgas sunniitlike moslemite allasurumisele välismaalaste poolt.⁵Kuigi selle sisu pehmendada püüdes on houthide kõneisikud selgitanud, et “me ei taha tegelikult kellelegi surma, see on lihtsalt nende valitsuste [st USA ja Iisraeli] sekkumise vastu”,⁶ kasutavad nad araabia keelsetes houthihõimu tele- ja raadiojaamades pea alati Ameerika ja juudivastase džihaadiga seotud religioosseid konnotatsioone.⁷ Paraku ei astu rahutuvide jutt ühte sammu droonide, ballistiliste rakettide ja kaubalaevade rünnakutega.

Ehkki houthid alustasid esmalt mõõduka teoloogilise liikumisena, mis jutlustas sallivust ja suhtus laiapõhjaliselt kõikidesse Jeemeni rahvastesse, sh kohalikku juudikogukonda¹³ning sama saab väita ka Hamasi kohta,¹⁴ on mõlema päritolu mõistmiseks vaja teada ka sõjast huvitatud osapoolt, kes neid radikaliseerumisele on suunanud. Siiski ei tohiks houthisid alahinnata ja pidada neid Iraani kahukäepikenduseks kahurlinana.¹⁵ Nagu põhjapoolsemal Koreal, on ka houthidel oma kindel toetajaskond, huvid ja ambitsioonid, sõltumata Hiinast saadavast (elu)toetusest.

Bab el-Mandab tulipunkt

Strateegiliselt Bab el-Mandabi (araabia k باب المندب,) väina ääres asuv Jeemen on pikka aega olnud piirkondliku geopoliitika keskmes. Pisarate värava nimeline väin eraldab Jeemenit ja Djiboutit^C ning Aasiat Aafrikast, ühendades Punase mere Adeni lahe ja India ookeaniga. 30 kilomeetrit pikk väin jaguneb kaheks kanaliks Barīm (araabia k بريم) saare juures – 30 meetri sügavune läänepoolne kanal on 26 km lai ja 310 meetri sügavene idapoolne kanal vaid 3 km lai. Seda vulkaanilist saart^D kutsutakse ka Mayyuni anomaaliaks,¹⁶ kuhu ehitatud õhuväebaasi keegi enda omaks ei tunnista ehkki liivarada on aimata Araabia Ühendemiraatideni (AÜE) välja. Puht juhuslikult on selliselt eikellegi lennurajalt võimalik kontrollida üht maailma olulisemat energiakandjaid vahendavaid mereteid.

See merevärav on ajaloo jooksul olnud tunnistajaks paljudele sõdadele ja konfliktidele, kus kaasajal annavad enim tooni 1973. aasta oktoobrisõja ajal Iisraeli poole suunduvate Iraani naftatankerite blokeerimine. Bab el-Mandabi tähtsus suurenes järsult pärast Suessi kanali avamist 1869. aastal, mis tõi kaasa rahvusvahelise merekaubanduse mahu kasvu. Pärast nafta avastamist Araabia poolsaarel ja Ida-Aasiast lähtuva kaubanduse kasvu tõusis selle tähtsus uuesti. Sestap on tegemist kriitiliselt mereteega, mida sageli võrreldakse globaalse arteriga kuna see ühendab Euroopat India ookeani ja Ida-Aafrikaga. Siinkohal avaldubki houthide mõjuvõim.

2023. aasta detsembrist alanud houthide raketi- ja droonirünnakud kaubalaevade vastu Bab el-Mandebi piirkonnas on põhjuseks, miks USA juhitud koalitsiooni alustas 2. veebruaril 2024 õhurünnakuid houthide kontrolli all olevate sihtmärkide vastu. Paraku on see rohkem sümboolne vastus, sest maastik soosib kaitsjat ning houthide riigiaparaat on pigem primitiivselt elastne – lihtne ja elanikele minimaalselt teenuseid pakkuv.

Segipaisatud Jeemeni pole võimalik vallutada ja veelvähem võõrvõimule allutada. See saaks olema teine Afghanistan, kus võit mässuliste ja terrorirühmituste üle on nagu miraaž ning blokaad ja isolatsioon on tõhus vaid siis kui doonorite arterid lõigatakse läbi, st lõppevad relva- ja rahatarned. Päeva lõpuks võib ju Allah olla kõikvõimas, ent mošee palvused ise rakette kokku ei kruvi. Iraan on sellegi supi põhikomponent stabiilselt alates 1979. aastast ja erinevalt veinist, mis ajaga järjest paremaks läheb, liigub see leemteistpidises suunas.

Alates sõja algusest Gazas on houthid end esitlenud ainsa tõelise usku kaitsva araabia organisatsioonina, mis on valmis astuma vastu juutidele ja Lääne imperialismile. Seda tehes on nad ärakasutanud osavalt abituse tunnet, mida tunneb enamik moslemid, kes soovivad peatada küll palestiinlaste veresauna Gazas, ent ise midagi selle heaks ei tee. Suured araabia riigid on sõja lõpetamiseks keskendunud rohkem diplomaatiale, vältides jõulisemaid (nt nafta) meetmeid, mida nad kunagi kasutasid Iisraeli ja tema liitlaste survestamiseks. Seeläbi võib jäädagi mulje, et houthid on ‘moraalsed, usaldusväärsed, kohati tõelised inimkonna kangelased’ olgugi, et nad on noppinud vaid madalal rippuva viljana palestiinlaste nimel valitseva leina ja viha Iisraeli vastu. Sestap pole ime kui Marokos Agadiri abitööline Nabil tõdebkuurortlinna ühel ehitusplatsil Rokna hotelli ees suitsupausil olukorda järgmiselt – vähemalt teevad houthid jõupingutusi ajal, mil teised riigid nagu Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid ei tee midagi Palestiina heaks. Samas pole kõik nii lihtne,nagu houthid seda püüavad näidata.

Jeemenis toimuva mõju Eestile

Meist võrdlemisi kaugel Araabia poolsaare tipus aset leidvad sündmused ja konfliktid, mille keskmes on houthidevastane võitlus, suudavad mõjutada märkimisväärselt ka Eesti julgeolekut. Houthide ajajooksul radikaaliseerunud ideoloogia ja seosed äärmusrühmitustega suurendavad terrorismiohu taset terves regioonis, kusjuures globaalse merekaubanduse häirimine on vaid osa aimatavast arsenalist, mida houthid on võimelised lennutama Lähis-Idast kaugemale. Küberohtude levik, mille allikaks võivad ühel hetkel muutuda ka houthide toetajad, võib kahjustada kriitilist infrastruktuuri ning küberturvalisust, mis omakorda mõjutab nii Lääne kui ka Eesti julgeolekut.

Tasub meeles pidada, et veel kümmekond aastat tagasi polnud Jeemen ja droonid märksõnad, mis võinuks mõjutada globaalseid tarneahelaid. Houthide kontroll strateegiliselt oluliste mereteede üle, nagu Bab el-Mandebi väin, mõjutab rahvusvahelist mereliiklust ja seeläbi kaubandust, mis omakorda kahjustada nii Lääne kui seeläbi ka Eesti majandust. Lisaks suurendab konflikti laienemine ja naaberriikide destabiliseerumine ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel rändevooge, mis suudab lahti kiskuda niigi hapra Lääne siseriikliku stabiilsuse juba kontinendile sisenenud pagulaste ja immigrantide integratsiooni(tuse) näol. Eesti huvides on vaid stabiilsed Lääne ühiskonnad, mis võivad ju mitmekesised olla, ent need peavad suutma säilitada kriisides ühtsuse.

Araabia poolsaare konfliktide lõpetamised eeldavad tugevat rahvusvahelist koostööd, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu raames, et vastu seista ühistele julgeolekuohtudele ning kaitsta ühiseid väärtusi. Sõda Jeemenis houthidega ning neist tulenevad probleemid omavad koroonaviiruse leviku potensiaali, sest konflikti mõju ja sellega kaasnevad ohud on võimelised ülekanduma kaugemale piirkonnast, kus see algas, ning kujutada ohtu üleilmsele stabiilsusele ja julgeolekule. Sageli võivad need hiilivate kriisidena levida aeglaselt, ent kindlalt ja ulatuda lõpuks ka Eestini. Sealjuures on pole suurimaks ohuks houthid vaid riikide ohutaju, mis võib sarnaselt saudidele alahinnata nende mõju ja ulatust globaliseerunud maailmas.

See on inimlik, sest poliitiline ja kollektiivne ohutaju kipub eelistama lähedalasuvaid probleeme ja vähem tunnistama kaugete võõraste piirkondade ja sündmuste mõju. See on ohtlik, sest globaliseerumise tumedam pool koos tehnoloogia erakordselt kiire arenguga kaotab toob Jeemeni ohud kiiremini meie koduukseni kui seda osatatakse arvata. 21. sajand erineb teistest, sest võit teadvuse lahingus ja inforuumis on täna võrdväärne võiduga pärislahingus. Houthide ja nende toetajaskonna eesmärk on levitada omapoolseid sõnumeid Lääne rahvastele lootuses, et inimesed levitavad neid võimalikult laialdaselt.¹⁷

See on mõttekoht kõikidele suunamudijatele, kel on arvukas jälgijaskond – enne jaga-ikoonivajutamist, mis on varsti võrdväärne raketisahtis tuumarelva aktiviseerimisega, on esmalt otstarbekas mõelda – mida see endaga ühiskonna jaoks kaasa võib tuua. Usutavasti on eneseditsipliin ja sellega harjumine tsiviilelanikkonas kordades raskem kui tsiviilkaitse- või ajateenistuses, ent 21. sajandi väljakutsed nõuavad seda üha enam ning seejuures eriti inforuumis.

Selleks, et üha enam emotsioonidest ja ideoloogiast laetud kriise lahendada, peame esmalt olema suutelised neid lahti mõtestama. Näiteks Jeemen, Palestiina ja islam ei tähenda seda, et need on üks ja seesama, kuna kõik ju moslemid. Vastupidi, needki on killustunud ja vajavad erinevaid lahenduskäike. Me peame mõistma neid ohtusid, aksepteerima nende olemust ja mõistma väärtusruumide erinevust, vahel tulebki teha kalke valikuid nagu täppislöögid, millega kaasnevad ka ohvrid ja seeläbi uued potentsiaalsed probleemid.

Alati ja kõikjal

Houthide kasvav võimekus väljendub ka 25-aastases Fatimas, kes tüüpilise kohaliku naisena veedab enamiku oma ajast kodus, olles seejuures üks neist assümeetrilistest ohtudest. Tema elutee erineb teistest. Lisaks lugemiskunstile valdab ta ka arvutit** ning kuigi ta pole veel proff, õpib ta kiiresti. See on tema võimalus kättemaksuks 12 aastat tagasi toimunud ameerika droonilöögile, kus al-Haidra 14 liikmelisest perekonnast jäi ta 13-aastaselt ainsana ellu. Fatima ei ole ainus, kes on sel moel lähedasi kaotanud, sest Lääne droonid on alates 5. novembrist 2002 Jeemenis sihtmärke rünnanud, mida ÜRO inimõiguste komisjon on aeg-ajalt raporteerinud kui „selget kohtuvälist tapmist“.¹⁸ Olgugi, et lööke on antud kahlusaluste terroristide pihta, on ohvreid ka tsiviilelanike seas. See hoiab alal viha ja kättemaksusoovi, mida on võimalik relvastada.

Küberohtude levik, mille võib seostada houthide toetajatega, võib kahjustada kriitilist infrastruktuuri ning küberturvalisust, mis omakorda omab potentsiaali mõjutada nii Lääne, kui ka Eesti julgeolekut. Fatima pärsiakeelne mentor mõistab tema potentsiaali, mistõttu samm-sammult keerukamaks muutuvad ülesanded ühest küljest innustavad Fatimat ja teisalt annavad aimu, et kaugel pole päev, kui ta on valmis eksamiks küberrindel,¹⁹ kuhu kohalik küberarmee otsib just temasuguseid.

Fatima on tänulik, et ta on Ida-Euroopast vaid tunni kaugusel ajavööndi mõistes. Pärast õhtusööki ühes Safia tänava restoranis joob ta enne keskööd ilmetu viiekorrulise hoone kolmanda korruse köögis veel tassi teed. Ta laulab endamisi viisi, mis kummitab teda 12. jaanuarist, mil tema ja sajad tuhanded teised skandeerisid Al-Sabeeni väljakul Palestiina toetuseks houthide sõjalaulu “…me ei hooli, me ei hooli, muutke see suureks maailmasõjaks! Mu süda igatseb relva järele! Jumala nimel, see elu on mulle keelatud. Jumala teel maitseb kibedus magusalt. Teretulnud on surm, see on me soov!” ²⁰

Teed rüübates liigub ta magamistuppa, mille laual oleva sülearvuti peale on jäetud eksamimärksõna mentorilt – Elering. On kesköö ning enne veel kui 5150 km eemal Laki tänaval hakkab lahti rulluma raskete tagajärgedega küberründe stsenaarium, asetab Fatima teeklaasi lauale ja lausub endamisi mõttes araabiapäraselt – bismillah!***

Märkused

* Endine sõjaväelane, kes on valitsenud Põhja-Jeemenit alates 1978. aastast keeldus 1990. aastal hukka mõistmast oma liitlase Saddam Husseini Kuveidi annekteerimist jahutades seeläbi märkimisväärselt suhteid naaberriikidega, ent toetas hiljem siiski USA sissetungi Iraaki.
** Vaid 35 protsenti Jeemeni naistest oskab lugeda.
*** Jumala nimel (araabia k), on koraani esimene sõna, mida kasutatakse millegi alguses või enne mis tahes tegevuse, nt enne söömise, valuuta vahetamise, eksamiks õppimise jms., alustamist.

Selgitused

^AFelix (eesti k külluslik, viljakas õnnelika, aga ka õnnistatud) on Araabia poolsaare üks paremini niisutatud Araabia poolsaare piirkond, mida roomlased jaotasid kolmeks: Arabia Deserta, Arabia Felix ja Arabia Petraea.

^BPealinna nimi on tõenäoliselt tuletatud saabiakeelsest ṣnʿ-juurest, mis tähendab “hästi kindlustatud”, mis iseloomustab paljuski Jeemeni maastikku – tegemist on valdavalt mägede ja kõrbetega, mis pakub suurepäraseid kaitsevõimalusi sissetungijate vastu.

^CRahvavabastusarmee toetusbaas Djiboutis (hiina k 中国人民解放军驻吉布提保障基地) oli ühtlasi esimene välismaine ja Aafrika mandril asuv kommunistliku Hiina sõjaväebaas Dolarehi sadamas, mis vajadusel teenindab ka piirkonnas viibivaid Iraani (luure)aluseid.

^DAlates 1857. aastast Briti Impeeriumi Adeni koloonia koosseisu kuulunud strateegilise saare üleandmine 30. novembril 1967 Lõuna-Jeemeni Rahvavabariigile oli Londonile valus kaotus.²¹

× Hannes Nageli analüütiline ülevaade on varasemalt ilmunud Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! (4), 2024, lk 52-55. Fotod: Jeemeni illustreerivad ja kujutavad joonistused (Kriisiuuringute Keskus, 2026).

Allikad

¹Robinson, K. 2023. Yemen’s Tragedy: War, Stalemate, and Suffering. Council of Foreign Relations, 01.05.2023.

² Salmoni, B. A., Loidolt, B. & Wells, M. 2010. Regime and Periphery in Northern Yemen: The Huthi Phenomenon. RAND Corporation, 06.01.2010.

³ Orkaby, A. 2015. Saudi Arabia’s War with the Houthis: Old Borders, New Lines. Washington Institute for Near East Policy, 09.04.2015.

⁴ Hoffman, V. J. 2019. Making the New Middle East: Politics, Culture, and Human Rights. Syracuse University Press.

⁵ Glenn, C. 2018. Who are Yemen’s Houthis?. Wilson Center, 29.05.2018.

⁶ [Anon.], 2015. Photo Essay: Rise of the Houthis. Newsweek, 09.02.2015.

⁷ Taqi, A. 2015. Houthi propaganda: following in Hizbullah’s footsteps. The New Arab, 12.04.2015.

⁸ Taylor, A. 2015. Who are the Houthis, the group that just toppled Yemen’s government? The Washington Post, 22.01.2015.

⁹ Batati, S. 2015. Who are the Houthis in Yemen? Aljazeera, 29. 03.2015.

¹⁰ [Anon.], 2023. Yemenis put aside their woes to unite for Gaza and Palestine. The New Arab, 19.10.2023.

¹¹ Gladstone, R. 2018. Russia Vetoes U.N. Resolution to Pressure Iran Over Yemen Missiles. The New York Times, 26.02.2018.

¹² Nichols, M. 2018. U.N. council mulls condemning Iran over Yemen’s Houthis’ getting missiles. Reuters, 18.02.2018.

¹³ Freeman, J. 2009. The al Houthi Insurgency in the North of Yemen: An Analysis of the Shabab al Moumineen. Studies in Conflict & Terrorism, 32(11), pp. 1008–1019.

¹⁴ Kabahā, M. 2014. The Palestinian People: Seeking Sovereignty and State. Lynne Rienner Publishers, p. 323.

¹⁵ Mudallali, A. 2014. The Iranian Sphere of Influence Expands Into Yemen. Foreign Policy, 08.10.2014.

¹⁶ Gambrell, J. 2021. Mysterious air base being built on volcanic island off Yemen. Associated Press, 25.05.2021.

¹⁷ Nereim, V. 2024. Honed at Home in Yemen, Houthi Propaganda Is Going Global. The New Yrok Times, 24.01.2024.

¹⁸ O’Connell, M. E. 2003. To kill or capture suspects in the global war on terror. Case Western Reserve Journal of International Law, 35(2), p. 331.

¹⁹ Lorenzo, F. B. 2015. There’s Evidence the ‘Yemen Cyber Army’ Is Actually Iranian. Vice, 26.06.2015.

²⁰ Derradji, H. [@derradjihafid]. (12.01.2024). شعب جبار، مظاهرة مليونية في العاصمة اليمنية صنعاء بعد الغارات الأمريكية البريطانية على اليمن. اليمن لا يزال قوياً وصامداً (Võimsad inimesed, miljoniline meeleavaldus Jeemeni pealinnas Sana’a’s pärast USA ja Suurbritannia rünnakuid Jeemenile. Jeemen jää suureks ja vankumatuks). [X].

²¹ Pieragostini, K. 1991. Britain, Aden and South Arabia. London: Palgrave Macmillan.

Jaga postitust:

The post KRIISIVAADE | Huthide kättemaks: mis see meisse puutub? first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Kriisiuuringute Keskus osaleb Paides Arvamusfestivalil

kruk — Sun, 02 Aug 2026 18:20:29 +0000

Kriisiuuringute Keskus osaleb Paides Arvamusfestivalil

Osaleme ka 2026. aastal 8.-9. augustil Paides peetaval Arvamusfestivalil! Astume üles laupäeval, kell 12:00-13:30 toimuvas paneeldiskussioonis “Häda(olukord) ei hüüa tulles ega küsi luba, küll aga valmisolekut”, mis toimub vabaühenduste foorumi alal B, platsil 14.

Paneeli lähtekohaks on erinevate osapoolte (riigi, omavalitsuse ja kodaniku) ootused elanikkonnakaitsele – kas inimesed suudavad kriisi korral kuni abi saabumiseni iseseisvalt toime tulla, kuivõrd pereliikmed ja naabrid teevad omavahel koostööd ning kas igal leibkonnal on olemas vähemalt 7 päeva kriisivarud? Arvamusfestivalil arutame, kes ja mil määral vastutab kriisivalmiduse eest – kas riik, kohalik omavalitsus, korteriühistu või inimene ise – ning kuidas muuta head kavatsused ja ootused päris tegudeks.

“Kriisivalmidus ei tohi olla ainult nende inimeste privileeg, kelle on rohkem raha, ruumi, aega ja teadmisi. Inimene on kriisivalmiduse oluline osa, kuid ta ei ole kogu kriisivalmiduse süsteem. Pealegi ei väljendu kriisivalmidus ainult selles, mida inimene oma koju ostab. See väljenudb ka selles, millise linna ja elukeskkonna me kujundame,” sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Arutelus osalevad lisaks Kriisiuuringute Keskuse juhile ka Kristi Aav (Päästeamet), Sten Hansson(Tartu ülikool) ja Tiina Laube (Tallinna Munitsipaalpolitsei). Arutelu modereerib Sarah Kruusmaa (Balti Uuringute Instituut).

Fotod: festival ja paneeldiskussiooni agenda (Kristi Sits, Arvamusfestival 2025 ja Virge Ratasepp, Balti Uuringute Instituut, 2026).

Jaga postitust:

The post Kriisiuuringute Keskus osaleb Paides Arvamusfestivalil first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Õppetunnid USA kõhulahtisust põhjustava parasiidi kriisiohjest

kruk — Thu, 30 Jul 2026 10:00:53 +0000

Õppetunnid USA kõhulahtisust põhjustava parasiidi kriisiohjest

Ameerika Ühendriikides on üle 7000 inimese nakatunud mikroskoopilise parasiidi Cyclospora cayetanensis põhjustatud haigusesse, mille peamiseks tagajärjeks on tõsine ja pikalt kestev kõhulahtisus. Föderaaltasandi kriisiohjesüsteemile on olukorra lahendamine muutunud tõsiseks väljakutseks, muuhulgas sealsete avaliku sektori kärbete tõttu.

Kõnealune parasiit põhjustab haigust nimega tsüklosporiaas, mis on kõhumurede põhjuste hulgas haruldane pika peiteaja tõttu. See teeb kriisi täpse põhjuse tuvastamise keeruliseks. Inimesed, kes on tarbinud parasiidiga saastunud vett või värskeid vilju, tabavad sümptomid (millest peamiseks on tõsine kõhulahtisus) tavaliselt alles nädala, vahel ka kuni kahe nädala möödudes. See tähendab omakorda, et nakkusallikat on äärmiselt keeruline tuvastada – selleks, et saada teada, mille kaudu inimene parasiidiga nakatus, tuleb talt koguda viimase nädala kuni kahe nädala kirjeldus tarbitud toiduainete kohta. Viimane on vajalik, et nakatunute kirjeldused saaksid viia võimaliku nakkusallikani ja selle kontrollimiseni.

Kirjeldatu on aga üsna ajamahukas ettevõtmine. Üks põhjus,¹ miks nakkusohule ei ole praeguseks suudetud piiri panna, on CDC ehk USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse kriisiohjetiimide alamehitatus Ühendriikides Elon Muski avaliku sektori kärbete tuules – vajaliku töö tegemiseks ei ole lihtsalt raha. See tähendab praktikas näiteks seda, et ei jätku inimressurssi, kes saaks nakatunutelt tarbitud toidu kohta andmed kokku koguda. Nakkusallika tuvastamine on seetõttu viibinud ning alles viimastel päevadel on selgunud, et vähemalt mõnedes osariikides on tõenäoliselt olnud paljude nakatumiste põhjuseks Taco Bellis tarbitud Mehhiko päritolu salatilehed.²

Tegu ei ole eluohtlikku haigusega, ent tõsistel juhtudel võivad patsiendid vajada haiglaravi, suure lombi taga hospitaliseerituid on sel suvel olnud sadakond. Küll aga on tegu väga ebamugava tõvega, mis ravimata jäämine võib põhjustada pikaajalist, kuu või kauem kestvat kõhulahtisust. Raviks on antibiootikumid ehk tegu ei ole kõhuviirusega, mis möödub ise. Kuna võitlus käib parasiidiga, ei teki selle vastu ka immuunsust, võimalik on korduvnakatumine. Seega – kuigi tegu ei ole elusid ohustava tõvega, on ka sellistel puhkudel tähtis saada teada, millest nakatumised alguse said, et parasiidi levikule piir panna.

Kui kriisi tekkepõhjus jääb pikalt selgusetuks, kannatavad nii inimesed, ilmselt eelkõige köögiviljasaaduste tootjad. Nakkusallika selgusetus tähendab, et inimesed võivad värskete viljade ja marjade söömisest ilmaasjata loobuda ning põhjustada seeläbi toidutootjatele suuri kahjusid. Välistatud ei ole ka toitukasvatajate pankrotid, kui olukord peaks kaua kestma ning inimesed jäävad kuude kaupu teatud vilju vältima.

Avaliku sektori kärped, mida vedas oma administratsiooni juures oleku aja jooksul Elon Musk, on igatahes toonud ameeriklastele koju kätte väga ebameeldiva olukorra, millele kiiret lahendust ei paista. Olukord on ehtne näide sellest, mis võib juhtuda, kui avaliku sektori kärped lõikavad sisse kriisiohje võimekustesse.³

Seni, kuni nakkusallika osas selgust pole, soovitavad eksperdid nakatumise tõenäosuse vähendamiseks pöörata tähelepanu toiduhügieenile. Kõiki puu- ja köögivilju tuleb hoolikalt puhta vee all pesta, vältida teadmata päritoluga või halvasti pestud värskeid toiduaineid ning kasutada ainult puhast joogivett. Reisides riikidesse, kus tsüklosporiaasi esineb sagedamini, soovitatakse vältida töötlemata vett, jääkuubikuid ning tooreid puu- ja köögivilju, mida ei ole saa ise pesta või koorida. Eelistada tasuks värskete saaduste kuumtöötlemist, kui võimalik. Nende lihtsate sammude abil saab nakatumise tõenäosust vähendada, eriti tasub neid silmas pidada parasiidi levikupiirkonda reisides.

🔺Teksti ja jooniste kasutamine, levitamine, muutmine või avaldamine on lubatud üksnes eelneval kirjalikul kokkuleppel MTÜ Kriisiuuringute Keskusega; nende loata kasutamine ei ole lubatud.

🔸 Hannes Nageli arvamuslugu on varasemalt ilmunud Õhtulehe portaalis 27. juulil 2026. Fotod: Cyclospora cayetanensis, toiduained poes (Kriisiuuringute Keskus, 2026).

Allikad

¹Habeshian, S. & Goodwin, G.E. 2026. What to know about ‘explosive diarrhoea’ parasite outbreak in US. 15.06.2026, BBC.
²CDC. 2026. Cyclospora Outbreak Linked to Shredded Iceberg Lettuce Served at Taco Bell in 5 States. 17.06.2026, U.S. Centers for Disease Control and Prevention.

³Schreiber, M. 2026. Trump’s deep public health cuts hinder response to record US cyclosporiasis outbreak. 18.07.2026, The Guardian.

Jaga postitust:

The post Õppetunnid USA kõhulahtisust põhjustava parasiidi kriisiohjest first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Tule Nõmme kriisivõrgustiku koolitustele

kruk — Mon, 27 Jul 2026 15:20:10 +0000

Tule Nõmme kriisivõrgustiku koolitustele

Kutsume Nõmme aktiivseid elanikke liituma linnaosa kogukonna kriisivõrgustikuga ning osalema tasuta koolituspäevadel, mis annavad vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et olla oma naabritele ja kogukonnale toeks.

Loodava kriisivõrgustiku eesmärgiks on tuua kokku inimesed, kes soovivad panustada oma piirkonna kriisivalmidusse ja kriisidega toimetulekusse vabatahtlikuna. Koolitusel tutvustatakse võrgustiku algset ideed, Tallinna ja Nõmme kriisivalmiduse põhimõtteid ning antakse ülevaade elanikkonnakaitse olukorrast Eestis. Räägime sellest, milline saab olla igaühe roll oma kogukonna toetamisel.

Toimub ka praktiline esmaabikoolitus parameedik Andrus Lehtmetsa juhendamisel. Sügisesed koolitused toimuvad Nõmmel nädalavahetustel. Kõik koolituspäevad on sama sisuga, osaleja saab valida ühe.

Koolitused toimuvad Nõmmel Pääsküla päevakeskuses järgmistel nädalavahetuse päevadel:

20.09.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN;
18.10.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN.

Täpne toimumiskoht antakse registreerunutele teada. Koolitustele ootame osalema inimesi, kes soovivad ka edaspidi olla osa linnaosa kriisivõrgustikust ning panustada sellesse, et Nõmme oleks võimalike kriiside puhuks paremini valmis.

🔸KRAKO projekti tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti kaasrahastavad Tallinna linn ja Tallinna Munitsipaalpolitsei koos MTÜ Kriisiuuringute Keskusega.

Jaga postitust:

The post Tule Nõmme kriisivõrgustiku koolitustele first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Tule Mustamäe kriisivõrgustiku koolitustele

kruk — Mon, 27 Jul 2026 15:05:14 +0000

Tule Mustamäe kriisivõrgustiku koolitustele

Kutsume Mustamäe aktiivseid elanikke liituma linnaosa kogukonna kriisivõrgustikuga ning osalema tasuta koolituspäevadel, mis annavad vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et olla oma naabritele ja kogukonnale toeks.

Koolitused toimuvad Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja järgmistel nädalavahetuse päevadel:

10.10.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN;
08.11.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN;
22.11.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN.

Täpne toimumiskoht antakse registreerunutele teada. Koolitusel tutvustatakse uue kriisivõrgustiku ideed ning Tallinna ja Mustamäe kriisivalmiduse põhimõtteid, lisaks antakse ülevaade elanikkonnakaitse olukorrast Eestis. Koolitusel räägitakse sellest, miks on kohalike inimeste teadmised, oskused ja valmisolek kriisiolukordades väga olulised ning milline saab olla igaühe roll oma kogukonna toetamisel.

Toimub ka praktiline esmaabikoolitus parameedik Andrus Lehtmetsa juhendamisel. Osalemine on tasuta ning soovijatele väljastatakse koolituse läbimise kohta õiend.

Koolitustele ootame osalema inimesi, kes soovivad ka edaspidi olla osa linnaosa kriisivõrgustikust ning panustada sellesse, et Mustamäe oleks võimalike kriiside puhuks paremini valmis.

🔸KRAKO projekti tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti kaasrahastavad Tallinna linn ja Tallinna Munitsipaalpolitsei koos MTÜ Kriisiuuringute Keskusega.

Jaga postitust:

The post Tule Mustamäe kriisivõrgustiku koolitustele first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Alustavad Haabersti kriisivõrgustiku koolitused

kruk — Sun, 26 Jul 2026 14:20:10 +0000

Alustavad Haabersti kriisivõrgustiku koolitused

Eelmisel aastal toimusid Väike-Õismäel populaarseks osutunud elanikkonnakaitse koolitused. Sel aastal kutsume Haabersti aktiivseid elanikke liituma linnaosa kogukonna kriisivõrgustikuga ning osalema tasuta koolituspäevadel, mis annavad vajalikud teadmised ja praktilised oskused, et olla oma naabritele ja kogukonnale toeks.

Koolitused toimuvad Haabersti Õismäe Vaba Aja Keskuses järgmistel nädalavahetuse päevadel:

12.09.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN;
29.11.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN;
06.12.2026 koolituspäev, kell 10.00–18.00, registreerida saab SIIN.

Täpne toimumiskoht antakse registreerunutele teada. Koolitusel tutvustatakse Tallinna ja Haabersti kriisivalmiduse põhimõtteid ning antakse ülevaade elanikkonnakaitse olukorrast Eestis. Räägime sellest, miks on kohalike inimeste teadmised, oskused ja valmisolek kriisiolukordades väga olulised ning milline saab olla igaühe roll oma kogukonna toetamisel. Lisaks saavad osalejad praktilisi esmaabioskusi, mida võib ootamatutes olukordades vaja minna. Osalemine on tasuta ning soovijatele väljastatakse koolituse läbimise kohta õiend.

Koolitustele ootame osalema inimesi, kes soovivad ka edaspidi olla osa Haabersti kogukonna kriisivõrgustikust ning panustada sellesse, et meie linnaosa oleks võimalike kriiside korral paremini valmis ja üksteist toetav. Enne koolituste algust toimub kõigile huvilistele avatud infotund, kus tutvustame koolituste sisu, eesmärke ja vastame küsimustele.

Infotund toimub teisipäeval, 25. augustil 2026 kell 17.30–18.30 Haabersti Vaba Aja Keskuse (Ehitajate tee 109a/2) III korruse suures saalis. Oled oodatud – tule kohale, kuula lähemalt ja uuri, kuidas saad oma kogukonda panustada!

🔸KRAKO projekti tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti kaasrahastavad Tallinna linn ja Tallinna Munitsipaalpolitsei koos MTÜ Kriisiuuringute Keskusega.

Jaga postitust:

The post Alustavad Haabersti kriisivõrgustiku koolitused first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

KRIISIVAADE | Kas Küprose kriis mahub ümbrikule?

kruk — Fri, 10 Jul 2026 08:00:52 +0000

KRIISIVAADE | Kas Küprose kriis mahub ümbrikule?

Kriisijuhtimist mõistetakse sageli reageerimisena: evakuatsioon, varud, pääste, juhtimiskeskused, varjumine, side, logistika jne. Küprose põgenikumark näitab teistsugust mõõdet: kriisijuhtimine ei lõpe siis, kui relvad vaikivad. Mõnikord algab kõige raskem osa just pärast seda: kuidas hoida koos ühiskonda, mille territoorium, mälestused ja omandisuhted on katki lõigatud? Seekordne Kriisivaade uurib, kuidas ühest väikesest postmargist sai Küprose pika kriisi üks püsivamaid sümboleid.

20. juuli varahommikul 1974. aastal muutus Küpros mõne tunniga lahinguväljaks (vt allpool video 1).^ATürgi raadio teatas juba kella viie paiku sõjalise operatsiooni algusest. Peagi märgati põhja pool Kyrenia mägesid madalalt lendavaid hävituslennukeid ning nende järel taevast alla laskuvaid Türgi õhudessantväelasi. Samal ajal lähenesid mere poolt põhjarannikule dessantüksused. Mõne tunniga sai selgeks, et tegemist ei ole enam järjekordse suhete pingestumisega Küprose kreeka ja türgi kogukondade vahel, vaid sõjalise pöördepunktiga, mille tagajärjel algas Küprose jagunemine ja ulatuslik põgenikekriis.¹

Sõjalise sekkumise vahetuks taustaks oli viis päeva varem toimunud Kreeka hunta toetatud riigipöördekatse Küprosel (vaata allpool video 2).^BAnkara põhjendas sekkumist 1960. aasta garantiilepingust tuleneva õigusega kaitsta Küprose türklasi, kuid Küprose kreeklased ja suur osa rahvusvahelisest kogukonnast käsitlevad seda invasioonina. Operatsioon toimus kahes faasis ja selle tulemusel jäi Türgi kontrolli alla ligikaudu kolmandik saarest.^1-2Küpros jagunes de facto kaheks (vt joonis 1): rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariigi kontrolli all olev lõunaosa ning Türgi kontrolli all olev põhjaosa. Kahe poole vahele jäi ÜRO kontrollitav puhvertsoon ehk roheline joon.²

Joonis 1: Küpros pärast 1974. aasta sündmusi

Sellest kriisist jäi maha palju enamat kui territoriaalne vaidlus, sest paljude kohalike jaoks tähendas see kodu, vara, kogukonna ja varasema elukorralduse kaotust. Küprose ametlikus ja ühiskondlikus mälus ei ole need inimesed üksnes ümberasustatud isikud, vaid sisepõgenikud omaenda kodumaal. Selle kogemuse üheks väikseimaks, ent püsivaimaks sümboliks sai ese, mida enamik inimesi muidu peaaegu ei märka: põgenikemaksu postmark.

Põgenikemaksumark ei ole tavaline mark

Küprose Refugee Fund Tax Stamp, kreeka keeles sageli prosfigosimo,^Cei ole tavapärane postmark. See ei kata saatmise põhikulu, vaid lisandub kohustusliku maksuna igale postisaadetisele. Mark on siiani käibel, selle eesmärk on koguda raha ligemale põgenike ja 1974. aasta invasioonist otseselt mõjutatud ligemale 200 000 inimese toetamiseks.^3-4

Küprose postiajalukku jäi 1974. aasta hävingu ja ümberkorraldamise aastana. Türgi invasiooni tagajärjel kaotas postisüsteem märkimisväärse osa oma võrgust ja varast: muu hulgas jäi 16 Küprose Posti postkontorit okupeeritud aladele. Samal ajal tuli riigil kiiresti korraldada põgenike abistamine. Selleks loodi põgenikefond ning 1971. aasta 5-milsine mark trükiti üle 10 milsi väärtusega. Sellest sai esimene Küprose Vabariigi põgenikemaksumark.³

Selle loogika oli lihtne: riik vajas väikest, kuid pidevalt laekuvat tuluallikat. Saadetised muutusid mikromakseks põgenike toetuseks ja ilmestab toonast kriisijuhtimist ka üsna argises vormis: mitte suur ühekordne abipakett, vaid igapäevaellu sisse ehitatud solidaarsusmehhanism.

Joonis 2: postmargiks kasutatud foto ja MiZ2/1974

Põgenikekriisi mõjude maandamise püsirahastus

Küprose põgenikumargi idee jõudis valitsuse ette 12. septembril 1974 ehk vaid 54 päeva pärast invasiooni algust. Ministrite nõukogu kiitis heaks ettepaneku luua eraldi lisapostimaks, mille kaudu koguda raha põgenikefondi. Esimene mark ilmus 1. oktoobril 1974 (vt joonis 2). See ei kujutanud veel hiljem ikooniliseks muutunud traataia taga istuvat last, vaid Püha Jüri (ing. k. Saint George) puidust ikooni.⁵

Esimene väljaanne müüdi kiiresti läbi. Juba 2. detsembril 1974 tuli käibele uus postmark (vt joonis 3), mis kujutas ema ja last.⁵1977. aastal jõudis kasutusse kujund, mille järgi põgenikumarki tuntakse tänini: laps istumas okastraadi ees.3 Kreeka graafiku ja puulõikekunstniku Tassos Alevizose (Τάσσος Αλεβίζος) loodud puulõige “Küpros 74” (Κύπρος 74) muutus Küprosel riikliku mälu üheks nähtavamaks vormiks. See pilt rändab siiani iga päev läbi sadade käte, sageli märkamatult, kuid kannab endas sõnumit kodu kaotusest ja tagasipöördumise ootusest.⁵

Just siin hakkab põgenikumark liikuma maksust sümboliks. Selle sügavam roll on hoida kriisi nähtaval ka siis, kui vahetu šokk on avalikust tähelepanust taandunud. Kui põgenikelaagrid kaovad avalikust ruumist ja läbirääkimised venivad aastakümneteks, jääb mark niiviisi vaikseks meeldetuletuseks: põgenike küsimus ei ole lahendatud.

Joonis 3: postmargiks kasutatud kunstiteos ja MiZ3/1977

Ajutisest lahendusest saab püsiv meede

Põgenikumargi loos sai murdepunktiks 1984. aasta. Pärast 1974. aasta ületrükki, sama aasta detsembrikuu eriväljaannet ja 1977. aasta kujundust hakkas põgenikumark ilmuma regulaarse iga-aastase väljaandena. Toonase margi nominaal oli üks Küprose sent; pärast eurole üleminekut 2008. aastal sai nominaaliks kaks eurosenti (vt joonis 4).^6,7

See on väikese numbri poliitiline jõud. Üks sent, hiljem kaks senti, on üksikisikule peaaegu märkamatu ning just seetõttu poliitiliselt vastupidav. Riigi jaoks loob see aga püsiva ja laia alusega rahastuskanali. Olulisem on aga institutsionaalne mõju: põgenike küsimus püsib mitte ainult kõnedes ja mälestuspäevades, vaid seadustatud rutiinina avalikus teenuses.

Siin tekib oluline kriisijuhtimise küsimus: millal muutub ajutine kriisivastus püsivaks institutsiooniks?

Põgenikumarki võibki tõlgendada pika vaatega kriisijuhtimise meetmena: humanitaarne abivahend muutus aja jooksul poliitiliseks ja sümboolseks instrumendiks. Riik ei käsitlenud 1974. aasta tagajärgi lõppenud sündmusena, vaid muutis need osaks igapäevasest halduskorraldusest.

Joonis 4: Küprose põgenikumargi tüübid 1-3

Kas 1983. aasta muutis kriisi jäävaks?

Küprose põhjaosa kuulutas end 1983. aastal “Põhja-Küprose Türgi Vabariigiks” (türgi k. Kuzey Kıbrıs Türk Cumhuriyeti). ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 541 nimetas katse luua Küprose põhjaosas eraldiseisev riik õiguslikult kehtetuks ning kutsus kõiki riike üles mitte tunnustama ühtegi Küprose riiki peale Küprose Vabariigi.^8,9 Tänaseni tunnustab Põhja-Küprose kvaasiriiki üksnes Türgi.

See samm muutis kriisi ajahorisonti. Kui 1974. aasta järel võis põgenikumarki käsitleda kiire kriisivastusena kodu kaotanud inimeste toetuseks, siis pärast põhjaosa ühepoolset eraldumist oli üha selgem, et kriis ei lahene lähitulevikus. Põgenike küsimus ei olnud enam ainult invasiooni vahetu humanitaarne tagajärg, vaid osa pikaajaliselt lukustunud poliitilisest konfliktist. Seetõttu aitab põhjaosa eraldumise väljakuulutamine mõista, miks põgenikumark ei jäänud ajutiseks maksuks, vaid kinnistus püsiva praktikuna.

Sellises olukorras ei olnud põgenikumark enam tavapärane lisamaks. Sellest sai institutsionaalne kriisimälu: igapäevane märk sellest, et riik ei käsitle 1974. aasta tagajärgi suletud peatükina. Iga postisaadetis kandis seetõttu sõnumit, et see kogemus ei kuulu üksnes ajaloo, vaid ka jätkuva riikliku vastutuse valdkonda.

Põgenikumark kui kriisijuhtimise infrastruktuur

Põgenikumark toimib mitmel tasandil. Esiteks on see rahastusmehhanism: iga saadetis panustab põgenike fondi. Üksiku margi hind on väike, kuid selle mõju seisneb mastaabis ja korduvuses.^3,4Teiseks on see halduslik rutiin. Mark ei sõltu annetaja emotsioonist ega kampaania edukusest, vaid on seotud konkreetse avaliku teenusega.⁴

Kolmandaks on see kommunikatsioonivahend. Okastraadi ees istuva lapse kujund on lihtne, valus ja poliitiliselt arusaadav. See ei vaja pikka seletust: põgenike küsimus ei ole abstraktne statistika, vaid kodu kaotuse küsimus.^3,5Neljandaks on see riiklik mälupraktika. Mark muudab põgenike küsimuse korduvaks ja igapäevaseks ega lase ühiskonnal täielikult harjuda sellega, et osa kodudest on endiselt kättesaamatud. Nii muutub põgenikumark kriisijuhtimise ja riikluse kokkupuutepunktiks.

2026. aastal on põgenikumark endiselt kasutusel ja maksab 2 eurosenti.^10-11Ligi pool sajandit pärast invasiooni peitubki selles kahe sendi paradoks: rahaliselt on see peaaegu nähtamatu, poliitiliselt aga väga nähtav. Margi lisamine kirjale on Küprosel omamoodi rituaal, mille sõnum on lihtne: põgenike küsimus ei ole minevik.

Sarnane loogika kerkib esile ka teistes Küprose põgenike rahastusmehhanismides. Näiteks 2022. aastal jõustus 0,4% maks kinnisvaratehingutelt, mille tulu suunatakse 1974. aasta sõja põgenike toetamiseks ja koormiste õiglasema jaotuse mehhanismi.¹² Kehtiv kinnisvaratehingute maks annab hinnanguliselt 20–25 miljonit eurot aastas.¹³Lisaks arutati 2026. aastal Küprose parlamendis ka täiendavat hüvitusmehhanismi põhjaosas asuva vara kasutusvõimaluse kaotuse eest.

Seega kuulub põgenikumark laiemasse kriisijärgse koormuse jagamise poliitikasse. Riik püüab aastakümneid hiljemgi jagada sõja, okupatsiooni ja sundümberasumise kulusid ühiskonna peale.

Kas põgenikumark võiks kunagi kaduda?

Põgenikumark võiks kaduda siis, kui Küprose konflikt leiab poliitilise lahenduse: saar taasühineb, omandi- ja hüvitusküsimustele leitakse kokkulepe ning riik otsustab, et eraldi põgenike fondi ei ole enam vaja. Põhjuseid on mitu. Esiteks ei kao kriisi järelmõjud poliitilise kokkuleppe allkirjastamise hetkel. Varade tagastamine, kompensatsioonid, elukoha- ja omandiõigused, dokumentatsioon ning kogukondade turvatunne vajaksid tõenäoliselt pikka üleminekuperioodi. Seetõttu võiks põgenikumark jääda alles ka taasühinemise järel, kuid selle funktsioon muutuks: põgenike abistamise vahendist võiks saada üleminekuõigluse või lepituse fondi rahastusallikas.

Teiseks on margil tugev sümboolne väärtus. Tassos Alevizose lapse kujund on Küprose lähiajaloo üks tuntumaid visuaalseid sümboleid. Sellise märgi kaotamine võib olla poliitiliselt tundlik, sest osa ühiskonnast võib tõlgendada seda kriisi unustamise või ohvrite kogemuse vähendamisena. Kolmandaks võib mark jääda alles ka siis, kui selle fiskaalne roll väheneb. Kohustuslik lisamaks võiks kaduda, kuid põgenikumark võiks jätkuda iga-aastase mälestusväljaandena. Sellisel juhul liiguks see kriisijuhtimise infrastruktuurist kultuurimälu valdkonda.

Kõige tõenäolisem ei ole seega järsk lõpp, vaid funktsiooni muutumine. Kuni Küprose poliitiline probleem püsib lahendamata, on põgenikumargi kadumine ebatõenäoline. Kui lahendus kunagi sünnib, võib mark kaduda kui lõppenud kriisi sümbol või jääda alles hoiatusena, et riigi murdumise tagajärjed kestavad kauem kui sõda ise.

Küpros õpetab kriisijuhtimise pikka vaadet

Elanikkonnakaitse ei ole ainult varjumiskohtade, sireenide, toimepidevuse ja kriisivarude jms küsimus. Suure kriisi järel tekib alati veel üks küsimus: kuidas luua mehhanisme, mis hoiavad kannatanuid nähtaval ka siis, kui avalik tähelepanu hajub?

Küprose näide toob esile kolm laiemat õppetundi. Pika kriisi järel peab tekkima rahastusloogika, mis ei sõltu ainult annetustest ega projektidest. Ühiskond vajab sümbolit, mis hoiab kannatanute kogemuse nähtaval. Ning see sümbol peab olema seotud rutiiniga, sest korduvad argised toimingud hoiavad avalikku tähelepanu kauem kui üks kampaania või mälestuspäev.

Siit tekib ka Eesti küsimus: kas mõne tulevase pikaajalise kriisi puhul võiks siin toimida kalibreeritud väikemaks, mis seob rahastuse, solidaarsuse ja ühiskondliku mälu? Või kuulub selline lahendus aega, mil riigi ja kodaniku suhe liikus veel ümbriku ja margi kaudu? Digiriigis ei pruugi postmark olla enam õige kandja, kuid Küprose näide osutab laiemale põhimõttele. Küsimus ei ole ainult rahastamises, vaid ka selles, kuidas hoida pika kriisi tagajärgi avalikult nähtaval.

Küprose kahe sendi mark näitab, et kriisijuhtimine võib olla korraga materiaalne ja moraalne. See ei lahenda konflikti ega too põgenikke koju tagasi, kuid hoiab sõja tagajärjed avalikus ruumis ja kinnitab, et kodukaotus ei ole riigi jaoks administratiivselt suletud toimik. Selles mõttes on Küprose põgenikumark üks väiksemaid, ent kõnekamaid kriisijuhtimise instrumente Euroopas. See mahub ümbriku nurgale, aga kannab endas terve jagatud saare lugu.

Pildid: ajaloolised fotod on restautreeritud ja koloriseeritud tehisintellektiga (Μεταρρύθμιση, 2025/ Kriisiuuringute Keskus, 2026).

🔺Teksti ja jooniste kasutamine, levitamine, muutmine või avaldamine on lubatud üksnes eelneval kirjalikul kokkuleppel MTÜ Kriisiuuringute Keskusega; nende loata kasutamine ei ole lubatud.

Video 1: Türgi vägede sissetungist

Video 2: Küpros riigipöördekatsest

Märkused

^A Frontline by ITN. (20.07.2024). Turkish invasion of Cyprus: Battle footage captures first days of fighting (1974) [Video]. YouTube.

^B Frontline by ITN. (08.07.2024). 1974 Cypriot Coup D’etat – Chilling Footage of Cyprus on Eve of Turkish Invasion (1974) [Video]. YouTube.

^C Küprose seaduste kohaselt tuleb pagulaste fondi mark lisada igale postisaadetisele tavalise postikulu kõrval. Aastate jooksul on sama kujundusega marke korduvalt välja antud eri nimiväärtuste ja väikeste värvierinevustega; märgitud aastaarvud viitavad konkreetse väljaande kasutusperioodile. Seni ei viita miski sellele, et margi kujundust oleks kavas täielikult muuta või kasutuselt kõrvaldada.

Allikad

¹ Morelli, V. 2012. Cyprus: Reunification Proving Elusive. Congressional Research Service.
²[Anon.], 2025. Events in the Summer of 1974. About the buffer zone.United Nations Peacekeeping Force in Cyprus.

³ [Anon.]. 2026a. Republic of Cyprus, 1960 – until the accession to the European Union in 2004. 01.02.2026, Cyprus Post.

⁴ [Anon.], 2026b. Cyprus Stamps 2026 Refugee Fund Tax – MINT. 04.07.2026, Cyprus Stamps.

⁵ Philippou, E. 2023. Cyprus refugee stamp: the story of a symbol. 23.03.2026. Cyprus Mail.

^6-7 [Anon.], 2026c. Cyprus Greek – Tax stamps, 1974–2026. 10.07.2026, StampWorld.

⁸ United Nations Security Council. 1983a. Resolution 541. 18.11.1983, UNSCR.

⁹ United Nations Security Council. 1983b. Security Council resolution 541 (1983) [Cyprus]. 18.11.1983, Refworld.

¹⁰ [Anon.], 2026d. Refugee Stamp 2026.Cyprus Post.

¹¹ [Anon.], 2026e. Cyprus Greek – Tax stamps – 2026 – Refugee Fund. 10.07.2026, StampWorld.

¹² [Anon.], 2021. Cyprus imposes 0.4% levy on sales of immovable property. Andersen Tax Cyprus.

¹³ Morphakis, J. 2026. Parliament considers minimal compensation for refugee property loss. 10.03.2026, Cyprus Mail.

Jaga postitust:

The post KRIISIVAADE | Kas Küprose kriis mahub ümbrikule? first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta tegevuste ülevaade

kruk — Wed, 01 Jul 2026 09:10:03 +0000

Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta tegevuste ülevaade

Eelmine aasta tegelesime kogukondliku elanikkonnakaitse, kriisivalmiduse ja kerksuskeskuste arendamisega nii praktiliste projektide, teadustöö kui ka avaliku teavituse kaudu. Siin on ülevaade Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta peamistest tegevustest ja tulemustest.

2025. aasta oli keskuse jaoks toimekas ning edukas, seda kahe peamise tegevussuunaga: projektitöö ning uurimistöö, mille mõlema lahutamatuks osaks oli ka tehtud töö kommunikeerimine. Projektitöö valdkonnas viisime ellu Eesti suurimad kogukondliku elanikkonnakaitse arendamise projektid (KÜSK innovatsioonifondi meetme kaudu ja Siseministeeriumi toel) ning ühe välisprojekti Rootsi Instituudi rahastusel. Uurimistööd tehti peamiselt välisprojektis, fookuses oli Ukraina sõja õppetundide kaudu kerksuskeskuste arendamise läbimõtestatud arendamine Eesti ja Rootsi omavalitsustes.

2025. aastal kaaskorraldas Kriisiuuringute Keskus ka esimese väliskonverentsi, mis toimus oktoobrikuu lõpus Malmö ülikoolis (Rootsi). Lisaks korraldasime esimest korda ka suurema seminari Eestis, mis keskendus kogukondlikule kriisivalmidusele – oleme seejuures tänulikud Miltton New Nordicsile, kes toetas sündmust tasuta ruumidega. Lisaks korraldasime keskuse esimese veebiarutelu varjumise teemal, mis osutus populaarseks, lisaks jääb aastast meelde keskuse esindamine mitmetel teaduskonverentsidel. Keskus oli aktiivne oma valdkonna kõneisik meedias, ning suureks saavutuseks peame ka oma taskuhäälingu “Kriisioskused” viimist Delfi Tasku platvormile, et jõuda suurema kuulajaskonnani. Kasvatasime oma sotsiaalmeedia jälgijaskonda, Keskusel oli juba eelnevalt nii Facebooki kui Instagrami konto, uudisena avasime konto ka LinkedInis.

Kriisiuuringute Keskus arenes 2025. aastal seega edasi mitmes valdkonnas, ent eriti uhked oleme riigi suurimate KÜSK innovatsioonifondi meetme projektide läbi viimise üle, ning keskuse teadustöö vaatest PIMA projekti üle, mis võimaldas meil tulevaste teaduspublikatsioonide jaoks elanikkonnakaitse valdkonna arendamise teel andmeid koguda ning analüüsida.

Projektid ja arendustegevus

2025. aastal viis Kriisiuuringute Keskus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi toel ellu kaks siseriiklikku projekt, mis olid mahult meetme suurimad. Siseriiklikest projektidest oli K24 projekti eesmärk tugevdada Haaberstis Väike-Õismäe asumi kogukonna elanikkonnakaitselist valmisolekut. Projekti raames soetati esmaseid kriisivarusid ning loodi kogukondlikke võimekusi kriisiolukordades paremaks toimetulekuks. Samuti anti ligikaudu 400 korteriühistute liikmele ja juhile baasteadmisi eri tüüpi kriisiolukordades tegutsemiseks. Projekti tulemusena loodi Väike-Õismäe asumis esmased eeldused kerksuskeskuse formeerimiseks ning kriisiolukorras kogukonna toetamiseks olemasolevate varude piires.

K36 projekti raames toetati Kohtla-Järve asumite kogukondade elanikkonnakaitselist valmisolekut. Projekti tegevused hõlmasid esmaste kriisivarude soetamist, kogukondlike võimekuste loomist ning 50 korteriühistu liikmete ja juhtide koolitamist eri tüüpi kriisiolukordades toimetulekuks. Projekti tulemusena loodi kogukonnale täiendav võimekus kerksuskeskuse formeerimiseks ning kriisiolukorras elanike toetamiseks olemasolevate varude piires. KÜSK toe tulemusena ilmus Kriisiuuringute Keskuse juhi, Hannes Nageli sulest “Paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik”, mis aitab korterelamutes elavatel inimestel tõsta valmisolekut erinevateks kriisideks. Õpik on suunatud nii inimestele, kes soovivad tugevdada oma individuaalset valmisolekut, kui ka neile, kes soovivad algatada kriisivalmiduse arendamist oma korterelamus laiemalt. Õpiku sisu on kooskõlastatud Päästeametiga.

Välisrahastusega projektina (rahastajaks Rootsi instituut) viidi ellu PIMA projekt ehk Points of Invincibility for Multi-level Adaptation. Projekti raames toodi kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kohaliku tasandi kerksuskeskuste arendamisega seotud osapooled, et luua võrgustik ning koostada kontseptsioonidokument võitmatuse keskuste arendamiseks. Projekti eesmärk oli toetada kohalikke omavalitsusi praktilise juhendi kaudu keskuste loomise, varustamise ja juhtimise paremal mõtestamisel. Lisaks oli projekti osaks teadustöö, kus kaardistati kolme riigi kohaliku tasandi juhtumiuuringute näidetel kerksuskeskuste hetkeseis ja parimad praktikad, mille esmaseid tulemusi esitleti Rootsis Malmö ülikoolis korraldataval rahvusvahelisel konverentsil. Projektis valmis praktiline raport kerksuskeskuste paremaks mõtestamiseks ja arendamiseks, aidates omavalitsustel paremini mõista keskuste loomist, varustamist ja juhtimist viisil, mis võtab arvesse Ukraina omavalitsuste projektis jagatud kogemusi. Pidasime PIMA projektist ka ettekande Gotlandi saarel toimunud EUSBSRi aastakohtumisel.

Teadus- ja eksperditöö

2025. aastal keskendus Kriisiuuringute Keskuse teadus- ja uurimistöö peamiselt elanikkonnakaitse, kogukondliku kriisivalmiduse, kerksuskeskuste, kriisijärgse õppimise ning kriisivaldkonna valitsemise küsimustele. Teadustöödes analüüsiti muu hulgas seda, kuidas kogukondlikku elanikkonnakaitset on Eestis arendatud koostööpõhise valitsemise kaudu, milliseid praktilisi lahendusi kogukonnad kriisivalmiduse suurendamiseks eelistavad ning millised institutsionaalsed ja administratiivsed tegurid võivad kogukondade otsustusruumi piirata. Ühes uurimissuunas käsitleti 2023. aasta innovatsioonifondi projektide näitel seda, kuidas kogukonnad eelistasid sageli materiaalseid lahendusi, eelkõige kriisivarude soetamist, ning kuidas piirkondlik valmisolek ja koostöövajadused Eestis erinesid.

Teises uurimissuunas käsitleti elanikkonnakaitse avalikku raamistamist ja julgeolekustamist. Selle raames analüüsiti, kuidas avaliku sektori esindajad kujundasid aastatel 2022–2024 ERR-i uudisportaali vahendusel elanikkonnakaitse tähendust ning kuidas ohud tõlgiti poliitika-, rahastuse ja valmisolekumeetmete keelde. Uurimistöö tõi esile, et elanikkonnakaitse käsitlemisel võib tekkida lõhe strateegiliste otsuste ja kodaniku tasandile jõudvate praktiliste juhiste vahel. Lisaks uuriti kriisijärgset õppimist ja organisatsioonilist kriisimälu. Fookuses oli After Action Review meetod kui tööriist, mis aitab omavalitsustel ja kriisiüksustel süsteemselt analüüsida kriiside käigus saadud kogemusi, tuvastada parenduskohti ning muuta õppetunnid püsivamaks osaks organisatsiooni tööprotsessidest. See uurimissuund rõhutas, et kriisivaldkonnas ei piisa üksnes operatiivsest reageerimisest, vaid oluline on ka võime kriisidest õppida ja neid õppetunde institutsionaalselt kinnistada.

Oleme uhked ka selle üle, et avaldasime sel aastal regulaarselt Kaitseliidu ajakirjas “Kaitse Kodu!” geopoliitilisi kriisi- ja sündmusanalüüse. Kokkuvõttes panustasid 2025. aasta teadusartiklid ja uurimistööd Kriisiuuringute Keskuse põhifookusesse: kuidas tugevdada Eesti ühiskonna kriisikindlust kohaliku tasandi, kogukondade, avaliku sektori ja koostööpõhise valitsemise kaudu.

Konverentsid, seminarid ja arutelud

2025. aastal osalesid Kriisiuuringute Keskuse teadurid viiel konverentsil, seminaril ja erialasel arutelul Eestis ning välisriikides. Rahvusvahelisel tasandil esineti ettekannetega IIAS-DARPG 2025 konverentsil New Delhis Indias ning IRSPM 2025 aastakonverentsil Itaalias Bologna Ülikoolis. Ettekanded käsitlesid kriisijuhtimise, mitmetasandilise valitsemise, meeskondliku tähendusloome ja kogukondliku kriisilahendamisega seotud uurimisteemasid.Lisaks osaleti Soomes Tampere Ülikoolis toimunud kriisijuhtimise arutelul, kus käsitleti kriisijuhtimist õppimise, kohanemise ja taastumise vaates. Rootsis Malmö Ülikoolis osaleti PIMA projekti lõppkonverentsil, mis tõi kokku Eesti, Rootsi ja Ukraina kohaliku tasandi kriisivaldkonna osapooled ning keskendus kerksuskeskuste arendamisele ja kogukondade võimestamisele kriisivalmiduses.

Eestis korraldas Kriisiuuringute Keskus Väike-Õismäe kogukondliku kriisioskuste projekti lõpuseminari “Kogukondade kriisivalmidus – kuidas läheb?”, kuhu kaasati Eesti ja Ukraina eksperdid. Seminar keskendus kogukondade rollile kriisideks valmistumisel ning kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja kogukondade koostöövõimalustele kriiside eel ja ajal. Konverentsil tutvustasime KÜSK rahastatud Kohtla-Järve ja Väike-Õismäe elanikkonnakaitse projektide tulemusi, peaettekande pidas MTÜ Poruch (Ukraina) tegevjuht Dr. Mariia Tyshchenko. Seminari saab järele vaadata Kriisiuuringute Keskuse YouTube kanalilt.

Osalesime ka Paides toimunud Arvamusfestivalil paneeldiskussioonis “Usalduse infrastruktuur: kas raamatukogud on meie kõige alahinnatum kaitsesüsteem?”, mis oli osa festivali programmist Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Eestis alal. Aprillikuus korraldasime 70 inimesele veebi-aruteluõhtu, kus peateemaks oli varjumine ning külas Siseministeeriumi ja Päästeameti eksperdid. Oma teadmiste jagamine, teistelt õppimine ja võrgustumine eri üritustel toetas Kriisiuuringute Keskuse teadus- ja arendustegevust, tugevdas rahvusvahelist koostöövõrgustikku ning aitas tutvustada keskuse uurimistööd ja praktilisi kogemusi kogukondliku kriisivalmiduse, kerksuskeskuste ja mitmetasandilise kriisijuhtimise valdkonnas.

Ekspertnõustamine ja teadmussiire

2025. aastal panustasime aktiivselt elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse alasesse teadmussiirdesse, avalikku arutellu ning praktilise eksperditeadmise vahendamisse. Keskuse esindajad osalesid mitmetes meediakajastustes ja raadiosaadetes, kus käsitleti Eesti elanikkonnakaitse hetkeseisu, kriisivalmiduse kitsaskohti, ohuteavituse toimimist, kohalike omavalitsuste ja kogukondade rolli ning laiemalt ühiskonna vastupanuvõime tugevdamise vajadust.

Teadmussiirde olulise osana jätkus Kriisiuuringute Keskuse taskuhäälingu „Kriisioskused“ arendamine. 2025. aastal salvestati taskuhäälingu teine hooaeg ning viidi see laiemaks levikuks ka Delfi Tasku platvormile. Saadetes osalesid oma valdkonna eksperdid ning käsitleti praktilisi kriisivalmiduse teemasid, sealhulgas vaimset esmaabi, Tallinna elanike kaitset, Kohtla-Järve elanikkonnakaitse seisu, Ukraina kogukondade kriisikogemusi, paneelmajade kogukondlikku kriisivalmidust, pealinlaste kriisivalmidust ning evakuatsioonikoti koostamist.

Ekspertnõustamise ja avaliku kommunikatsiooni kaudu aitas Kriisiuuringute Keskus vahendada teaduspõhist ja praktilist kriisivaldkonna teadmist nii avalikkusele, kogukondadele, kohalikele omavalitsustele kui ka teistele valdkonna osapooltele. Keskuse tegevus toetas elanikkonnakaitse teemade paremat mõtestamist, kriisivalmiduse suurendamist ning arusaama, et kriisideks valmistumine eeldab nii institutsionaalset valmisolekut kui ka kogukondade ja üksikisikute teadlikku panust.

Kriisiuuringute Keskusel oli rõõm vastu võtta ka väliskülalisi. Veebruaris võõrustasime Tohoku Ülikoolis juures tegutsevat IRIDeS (International Research Institute of Disaster Science) teadusasutuse delegatsiooni Jaapanist, et kaardistada koostöövaldkondi, mille fookus on inimtekkeliste kriiside kogukonnatasandil haldamine. Maikuus toimunud kogukondade kriisivalmiduse seminaril oli meil au võõrustada Ukraina side- ja teabekaitseteenistuse juhti brigaadikindral Oleksandr Potiid, kes kõneles kriitilise infrastruktuuri kaitsmise olulisusest kogukondade toimetuleku parandamiseks tõsises kriisis.

Olime oma valdkonna aktiivne eestkõneleja meedias. Käisime kahel korral Kuku raadios, meid avaldati üle 20 korra online-meedias ja kaheksal korral trükimeedias. Käisime külalisena ka Rahvusraamatukogu raadio saates rääkimas raamatukogude olulisest rollist riigi julgeolekus. Viisime “Kriisioskused” taskuhäälingu Delfi platvormile, 2025. aastal läksid eetrisse uued saated, kus külalisteks eri valdkondade eksperdid. Taskuhäälingu 2025. aasta episoode rahastas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium. Saateid saab kuulata Delfi Taskust.

Saime oma panuse eest elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse arengusse tänukirja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt. 17. oktoobril pälvis Kriisiuuringute Keskuse teadur Anne-May Nagel Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt tänukirja toimeka ja tulemusliku koostöö eest. Tänukiri anti üle MUPO 22. aastapäeva pidulikul tähistamisel, kus tunnustati koostööpartnereid, kes on oluliselt panustanud Tallinna linna turvalisuse, kriisivalmiduse ja kogukondliku koostöö tugevdamisse.

🧡 Eraldi täname Airgate Tallinn OÜ-d organisatsioonile osutatud toetuse eest, mis aitab kaasa Kriisiuuringute Keskuse tegevuste jätkusuutlikule arendamisele!

Jaga postitust:

The post Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta tegevuste ülevaade first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.