PANEELARUTELU | Sõda prõmmib ukse taga: mida nüüd ehituses teha ASAP?
Arhitekte, arendajaid, ehitajaid ning avaliku sektori esindajaid ühendanud konverentsil oli keskne küsimus, mida tuleb ehituses teisiti teha, et hooned pakuksid kriisi korral tegelikku kaitset. Kriisiuuringute Keskuse vaates on varjumise sidumine projekteerimisega vajalik, kuid nõuetele vastava ruumi olemasolu ei tähenda veel toimivat varjumisvõimet. „Varjend on taristu, kuid varjumisvõime tekib alles siis, kui ruum, ligipääs, tehnilised süsteemid ja inimeste tegevus kokku töötavad. Juba projekteerimisel tuleb küsida detailselt, kes ruumi avab, kuidas inimesed sinna jõuavad ja kes korraldab reaalselt selle kasutuselevõtu. Need küsimused tuleb läbi lahendada ja hiljem ka korduvalt läbi harjutada, sest need on kesksed küsimused täna näiteks omavalitsuste tasandil,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Nagel.
Eesti arendajatele ja projekteerijatele tähendab see kriisifunktsiooni lisamist hoone lähteülesandesse enne põhiliste ruumilahenduste kinnitamist. Varakult tuleb arvestada kasutajate vajaduste, ligipääsetavuse, hoolduse ning elektri- ja veekatkestuste mõjuga. Mitmeotstarbeline ruum saab teenida igapäevaseid vajadusi ja pakkuda kriisiaegset kaitset, kui selle varjumiseks ettevalmistamine on realistlikult korraldatav. Nii saab vähendada ka hiliste ja kulukate ümbertegemiste vajadust. Olemasolevate hoonete puhul kerkib eriti teravalt kulude jaotuse küsimus: kas omanikele pandud ootustega kaasnevad nende täitmiseks vajalikud teadmised, tehniline tugi ja rahastamisvõimalused?
Vaata paneelarutelu täispikka videot lähemalt.
„Vastutuse delegeerimine ei loo võimekust. Kui korteriühistult oodatakse ruumide hindamist, kriisiplaani koostamist ja ehitustöid, peab tal olema ka ligipääs asjatundlikule nõule ning realistlik võimalus töid rahastada. Riik peab looma tõsiselt võetava rahastusmeetme, et oleks võimalik varjumiskohtade rajamist toetada süsteemselt ja regulaarselt, mitte sõltuvalt väikese eelarvega taotlusvoorudest. Laiemalt vajab elanikkonnakaitse ka selget ja pikaajalist kulude jagamise mudelit,“ märkis Nagel.
Kriisiuuringute Keskuse hinnangul peab varjumisvõime edasine arendamine toetuma praktilisest kogemusest õppimisele. Eri tüüpi hoonete ehituskulud, projekteerimisega seonduvad probleemid ja kasutusharjutuste tulemused peavad aitama parandada juhiseid, toetusmeetmeid ning vajaduse korral nõudeid. „Edu ei tohi mõõta ainult rajatud varjendite arvuga, vaid sellega, kui paljudel inimestel on päriselt kasutatav kaitsevõimalus. Kui harjutusel selgub, et ruumi ikka ei saa õigel ajal vabastada või vajalik lahendus ei tööta, tuleb seda teadmist kasutada puuduste kõrvaldamiseks enne, kui kaitset päriselt vaja läheb,“ ütles Nagel.
Pildid ja video: 8. oktoobri konverents (Marko Mumm/Kinnisvarauudised.ee, 2026).
🔺Teksti ja piltide kasutamine, levitamine, muutmine või avaldamine on lubatud üksnes eelneval kirjalikul kokkuleppel MTÜ Kriisiuuringute Keskusega; nende loata kasutamine ei ole lubatud.
Jaga postitust: