Nagel tõi arutelus esile, et Eesti elanikkonnakaitse valmisolek on endiselt tagasihoidlik. Paljud majapidamised ei oleks kriisis – eriti üle kolme päeva kestvas olukorras – suutelised iseseisvalt toime tulema. „Meil tuleb julgeolekust mõelda kui ühisvarast – mitte ainult kaitsevägi ja liitlased, vaid ka meie enda kodud ja kogukonnad on osa sellest tervikust,“ ütles Nagel.

Ühe olulise takistusena kriisivalmiduse saavutamisel tõi ta välja ka sotsiaal-majanduslikud piirangud. „Paljude jaoks ei ole kriisivarude loomine mitte teadmatuse, vaid võimaluste küsimus. Kui inimesel napib igapäevakuludekski vahendeid, siis toidu- ja veevarude soetamine ei pruugi olla lihtsalt võimalik. Samuti on suurtes kortermajades keeruline leida ruumi varude hoidmiseks,“ lisas ta. Seetõttu on oluline, et lahendusi otsitakse mitte ainult indiviidi, vaid ka kogukondade ja avaliku sektori tasandil.

Kriisiuuringute Keskuse juhina tõi Hannes Nagel arutellu teaduspõhise vaatenurga ja rõhutas koostöö tähtsust: teadlikkuse tõstmine, praktilised oskused ja kogukondlik tugi aitavad tugevdada ühiskonna üldist vastupanuvõimet.