CODES projekti esimeses etapis uuriti kohalike omavalitsuste otsuseid mõjutanud tegureid koroonakriisi alguses ehk esimeses laines ning nüüd on järg jõudnud teise laine uuringuni. „Vaatamata asjaolule, et koroonakriis kestab, on see projekt teatud mõttes retrospektiivne. Saaremaa ja Tallinna kriisiüksuste liikmetel palutakse kirjeldada kriisi esimestes, juba möödunud lainetes kogetud,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse asutajaliige Anne-May Nagel. 

Projekti esimene etapp valmis 2021. aasta juunikuus. „CODES projekti esimese etapi uuringu tulemused näitasid, et kohalikke omavalitsusi mõjutavad kriisreguleerimise otsuste langetamisel erisugused tegurid, nagu näiteks stress või meediasurve. Teise laine uuringu mõte on saada võrdlusandmed mõistmaks, kuidas otsustusprotsesse mõjutavad asjaolud pikas kriisis arenevad,“ kirjeldas Nagel. CODES projekti ühe alaeesmärgi raames on uuritud ka eriolukorra eelseid probleemteemasid kahe peamise suurürituse (Saaremaal Kuressaare võrkpallimängud ja Tallinnas F. Kirkorovi kontsert) ja nendega seonduvate otsustusprotsesside raames.

On igati tervitatav, et kriisijuhtimise kvaliteet saab aina rohkem tähelepanu. “Sõltumata kriisi kestusest ja tüübist on tõhus kriisijuhtimine lihtsustatud vaates vaid rida hästi läbimõeldud otsuseid, mida rakendatakse koordineeritult. Paraku mõjutavad otsustusprotsesse tervikuna väga erinevad tegurid, mille mõju megakriisi tingimustes, mida on veel liialt vähe uuritud,“ lisas ta. 

Esimese laine uuringust lähtus, et kriisijuhtimise otsustusprotsesse  mõjutavad mitmesugused faktorid, nagu näiteks riskitaju, emotsioonid, ent vähem uurituna ka otsustaja sugu ja vanus. Seetõttu on CODES projektil veel mitmeid teisi alaeesmärke, mille järgmistes etappides analüüsitakse nii sugu, vanust aga ka ametiprofiile mõjutavate tegurite sarnasusi ja nende seosemustreid. 

CODES projekti teise etapi uuring valmib juunis 2022, uuringut finantseerivad Päästeamet ja Saaremaa vald.