Maikuus ilmunud õpikust leiavad kajastamist kolm korterelamute kriisivalmiduse põhialust: suhted, varud ja oskused. Õpik lähtub eeldusest, et kortermajas on kriisivalmiduse saavutamine on kõige tõhusam kogukonna ehk eelkõige ühistu tasandil. Riik on seni pööranud tähelepanu inimeste isiklikele varudele ning oskustele, kus on samuti suur lünk, ent kogukondlikkus on kriisivalmiduses hoopiski varju jäänud. 

Õpik on mõeldud inimestele, kes soovad oma korterelamus kriisivalmidusega algust teha, selles käsitletakse nii inidviduaalse kriisvalmiduse tugevdamise kui ühistu tasandil kogukondliku kriisivalmidusega alustamist. Õpik on mõeldud korterelamus kogukondliku kriisivalmidusega alustada soovivatele inimestele. Seejuures on rõhk suhtlusel, ühisel kriisiplaani koostamisel ning inimressurssidel – suurtes majades elab palju inimesi, kes saaks olla läbimõeldud tegevuse korral teineteisele abiks.

Õpikus käsitletakse ka inimese enda kriisivalmidust kui eeldust teiste abistamiseks. Peatükkide kaupa selgitatakse linnalises keskkonnas valmistumise olulisust, kogukonna rolli linnakeskkonnas ning kuidas proovida kogukondlikkusega algust teha. Teemade hulgas käsitletakse sedagi, mida teha, kui elamine linnas muutub kriisi tõttu võimatuks ning tuleb evakueeruda.

Õpikut saab seda tellida paberkandjal SIIT postikulu vastu. Õpiku koostamist ja trükkimist toetasid Väike-Õismäe kogukondliku elanikkonnakaitse projekti kaudu SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeerium, õpiku sisu on kooskõlastatud Päästeametiga.

Foto: Eesti esimene paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

PIMA projekti eesmärk on tugevdada Eesti, Rootsi ja Ukraina kohalike omavalitsuste võimekust kogukondade kriisivalmiduse ja vastupanuvõime arendamisel. Keskseks fookuseks on nn kerksuskeskuste (Ukrainas tuntud kui points of invincibility) loomine ja arendamine – need on kohalikud tugistruktuurid, mis pakuvad kriisiolukorras praktilist tuge, infot ja turvatunnet.

Gotlandi kohtumisel esitlesime, kuidas PIMA loob rahvusvahelise õppimisvõimaluse kolme riigi vahel, kus osalevad omavalitsused saavad jagada ja kohandada parimaid praktikaid kogukondade toetamisel. Eriti oluline on selles projektis Ukraina kogemuse esiletõstmine – riigi omavalitsused on viimastel aastatel arendanud erakordseid lahendusi kriisidele vastamiseks, sageli keerulistes ja ressurssidevaestes oludes.

PIMA projekti kaudu:

• loome platvormi piiriüleseks teadmusvahetuseks;
• toetame kohalikku tasandit teadlikkuse ja struktuuride loomisel;
• soodustame praktikal põhinevat koostööd, kus õppimine toimub nii edukatest lahendustest kui ka keerulistest kogemustest.

CODES projekti esimeses etapis uuriti kohalike omavalitsuste otsuseid mõjutanud tegureid koroonakriisi alguses ehk esimeses laines ning nüüd on järg jõudnud teise laine uuringuni. „Vaatamata asjaolule, et koroonakriis kestab, on see projekt teatud mõttes retrospektiivne. Saaremaa ja Tallinna kriisiüksuste liikmetel palutakse kirjeldada kriisi esimestes, juba möödunud lainetes kogetud,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse asutajaliige Anne-May Nagel. 

Projekti esimene etapp valmis 2021. aasta juunikuus. „CODES projekti esimese etapi uuringu tulemused näitasid, et kohalikke omavalitsusi mõjutavad kriisreguleerimise otsuste langetamisel erisugused tegurid, nagu näiteks stress või meediasurve. Teise laine uuringu mõte on saada võrdlusandmed mõistmaks, kuidas otsustusprotsesse mõjutavad asjaolud pikas kriisis arenevad,“ kirjeldas Nagel. CODES projekti ühe alaeesmärgi raames on uuritud ka eriolukorra eelseid probleemteemasid kahe peamise suurürituse (Saaremaal Kuressaare võrkpallimängud ja Tallinnas F. Kirkorovi kontsert) ja nendega seonduvate otsustusprotsesside raames.

On igati tervitatav, et kriisijuhtimise kvaliteet saab aina rohkem tähelepanu. “Sõltumata kriisi kestusest ja tüübist on tõhus kriisijuhtimine lihtsustatud vaates vaid rida hästi läbimõeldud otsuseid, mida rakendatakse koordineeritult. Paraku mõjutavad otsustusprotsesse tervikuna väga erinevad tegurid, mille mõju megakriisi tingimustes, mida on veel liialt vähe uuritud,“ lisas ta. 

Esimese laine uuringust lähtus, et kriisijuhtimise otsustusprotsesse  mõjutavad mitmesugused faktorid, nagu näiteks riskitaju, emotsioonid, ent vähem uurituna ka otsustaja sugu ja vanus. Seetõttu on CODES projektil veel mitmeid teisi alaeesmärke, mille järgmistes etappides analüüsitakse nii sugu, vanust aga ka ametiprofiile mõjutavate tegurite sarnasusi ja nende seosemustreid. 

CODES projekti teise etapi uuring valmib juunis 2022, uuringut finantseerivad Päästeamet ja Saaremaa vald.