
Kuidas teame, kas Eesti omavalitsused on kriisideks valmis?
Iga lahkuva ja saabuva omavalitsusjuhi, ning ka elaniku huvides on teada, kuidas läheb Eesti omavalitsustel kriisivalmiduses. Riik hindab seda teenustaseme

Iga lahkuva ja saabuva omavalitsusjuhi, ning ka elaniku huvides on teada, kuidas läheb Eesti omavalitsustel kriisivalmiduses. Riik hindab seda teenustaseme

Trajektoorilt kõrvale kaldunud drooni saaga järelkaja on kullaväärtusega õppematerjal siseturvalisuse valdkonna poliitikakujundajatele ja praktikutele. Juhtum osutab ilmekalt, et Eestis puudub

Korteriühistu kriisivalmiduses tasub panna võrdset rõhku plaanile, varudele, oskustele ja suhtlemisele. Kriisivalmiduse eri osad on aga otseses sõltuvuses viimasest, korteriühistute

Projekti K-36 eesmärk oli võimestada Kohtla-Järve asumite kogukondi läbi koolituste ja esmaste kogukondlike kriisivarude soetamise. Projekti K-36 raames soetatud kriisivarud

Projekti K-24 eesmärk oli võimestada Haabersti linnaosa Väike-Õismäe asumi kogukondi läbi koolituste ja esmaste kogukondlike kriisivarude soetamise. Projekti K-24 raames

Rootsis Gotlandil toimunud kriisivalmiduse ja säilenõtkuse teemalisel rahvusvahelisel kohtumisel tutvustas Kriisiuuringute Keskus ka PIMA – Point of Invincibility for Multi-Level

16.–18. juunil toimus Rootsi Ojamaal (Gotlandil) Euroopa Liidu Läänemere strateegia (EUSBSR) aastakohtumine, mille selleaastane fookus oli suunatud kriisivalmidusele ja ühiskondlikule

Kas julgeolek on ainult riigi asi? Vestlusõhtul “Elukatsed kriisivalmiduses” astus üles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel, kes rõhutas vajadust vaadelda

9. juunil toimus PIMA projektis eriseminar, kus neli Ukraina omavalitsust jagasid oma kogemust kerksuskeskustega. Seminarile tuli õppima ühtekokku 40 kohaliku

Kriisiuuringute Keskuse korraldatud paneelarutelus osalenud eksperdid tõdesid, et kogukondliku kriisivalmiduse arendamise vajadus on suurim just linnalises keskkonnas. Kõlama jäi ka