
Kuidas teame, kas Eesti omavalitsused on kriisideks valmis?
Iga lahkuva ja saabuva omavalitsusjuhi, ning ka elaniku huvides on teada, kuidas läheb Eesti omavalitsustel kriisivalmiduses. Riik hindab seda teenustaseme

Iga lahkuva ja saabuva omavalitsusjuhi, ning ka elaniku huvides on teada, kuidas läheb Eesti omavalitsustel kriisivalmiduses. Riik hindab seda teenustaseme

Trajektoorilt kõrvale kaldunud drooni saaga järelkaja on kullaväärtusega õppematerjal siseturvalisuse valdkonna poliitikakujundajatele ja praktikutele. Juhtum osutab ilmekalt, et Eestis puudub

Korteriühistu kriisivalmiduses tasub panna võrdset rõhku plaanile, varudele, oskustele ja suhtlemisele. Kriisivalmiduse eri osad on aga otseses sõltuvuses viimasest, korteriühistute

9. juunil toimus PIMA projektis eriseminar, kus neli Ukraina omavalitsust jagasid oma kogemust kerksuskeskustega. Seminarile tuli õppima ühtekokku 40 kohaliku

Kriisiuuringute Keskuse korraldatud paneelarutelus osalenud eksperdid tõdesid, et kogukondliku kriisivalmiduse arendamise vajadus on suurim just linnalises keskkonnas. Kõlama jäi ka

Õpik keskendub kortermajade elanikele – rahvastikurühmale, kes moodustab Eestis enamuse ning kelle eluolule on iseloomulik tugev sõltuvus kesksetest teenustest, tehes

Kriisiuuringute Keskuse poolt on ilmunud õpik, mis abistab paneelmajades elavad inimesi kriisivalmiduse saavutamise teekonnal. Fookus kortermajade inimestele on oluline, sest

“Kriisioskused” podcasti kaheksandas osas räägib Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel paneelmajade kogukondade haavatavusest ning tutvustab mais valminud Eesti esimest kogukondliku

28. mail toimus Väike-Õismäe kriisioskuste projekti lõpuseminar, mis keskendus kogukondade rollile kriisideks valmistumisel. Ürituse korraldas Kriisiuuringute Keskus ning see tõi

Kohtla-Järvel on tehtud oluline samm kohaliku kriisivalmiduse suurendamiseks – Kriisiuuringute Keskus andis linna esindajatele üle esimesed kogukondlikud kriisivarud. Tegemist on