Kuigi uue valitsuse napilt üle poole aasta kestev ametiaeg võib tavaoludes näida üürike, on tuleva sügistalve näol tegemist suure väljakutsega. Juba enda nägu ilmutav koroonakriisi viies laine, energiakriis, julgeolekuoht ning kliimakriis kombineeruvad eelolevatel kuudel kriisi hiidlaineks. Koalitsioonileppes on mainitud ka „avaliku sektori paindlikkuse suurendamist kriisidega toimetulekuks“ ning kaasaegse „kriisijuhtimise kava välja töötamist“. Need kaks ongi vast koalitsioonileppe kõige olulisemad read ning vajavad esmajärjekorras sisustamist.

Kui soovime tõhusamat kriisijuhtimist, on tarvis sisulist muutust. Tuleb läbivalt muuta kriisijuhtimise põhimõtteid ning luua ka uus, selle teostamist võimaldav tsentraalne struktuur ja juhtimissüsteem. Selleks võiks olla näiteks Riigikontrolöri staatusega (st. päevapoliitikast sõltumatu) ministeeriumide ülene institutsioon, mis vastutab riigis nii kriisideks valmistumise, kriisireguleerimise kui kriisijärgse juhtimise eest (sh. kriisidest õppimine). Kriisireguleerimine on nimelt piisavalt spetsiifiline eriala ning on teatud koondpädevused, mis peaksid olema koondatud kesksesse asutusse, mis rakenduks tööle olenemata sellest, kas riiki tabab pandeemia-, reostus- või põgenikekriis ehk kriisid, kus sõjalist elementi (veel) pole.

Kriiside tõhus juhtimine eeldab ka väikese riigi mastaabis eraldiseisvat sõltumatut asutust, millel on oma juht, eelarve ja võimalus suunata riigiaparaadi piiratud ressursse ohu tuvastamisel õiges suunas. Nii mitme kriisiga žongleerides pole efektiivne ega kulutõhus igasse riigiametisse kriisiekspertiisi suunamine, mis vastavalt oma äranägemisele olukorda suunab.

Halvim, mis praegu lisaks juba olemasolevatele kriisidele juhtuda saab, on uus kriis, mida ei suudeta enam juhtida. On selge, et otsused, millest sõltuvad meie inimeste tervis, toimetulek, elud ja tulevik peavad olema immuunsed päevapoliitikale ja seal toimuvale kaklemisele. Uus koalitsioonilepe annab lootust, et kriiside juhtimise valdkond saab üle vaadatud ja korrastatud, selle protsessi algatamiseks on aeg märtsikuuni piisav.

Arvamuslugu (Hannes Nagel) ilmus Õhtulehe portaalis ja paberkandjal (nr 172, lk 8) 27. juulil 2022.