Tutvustasime kohtumisel nii oma varasemaid rahvusvahelisi kui Eesti projekte (Tallinnas ja Kohtla-Järvel SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel) ning ka sel aastal välja antud paneelmajade kogukondliku elanikkonnakaitse õpikut, mille ingliskeelse versiooni andsime üle Tšehhi kolleegile. Õpiku eesmärk on toetada korterelamute kogukondi praktiliste juhiste ja tööriistadega, mis aitavad kriisiolukordadeks paremini valmistuda ning tugevdada naabruskondade sisemist sidusust ja toimepidevust.

Kohtumise taustaks on meie varasem töö PIMA projektis, kus uurisime kerksuskeskuste (resilience hubs) kontseptsiooni Eesti, Ukraina ja Rootsi näitel ja nende potentsiaali elanikkonnakaitse süsteemide osana. Need keskused on kohalikud tugipunktid, mis võivad kriisiolukordades pakkuda infot, varustust ja koordinatsiooni — ning rahuajal toetada kogukondade koostööd ja teadlikkust.

„Elanikkonnakaitse tugevdamine algab kogukondadest endist. Kui elanikud teavad, kuidas tegutseda, kuidas üksteist toetada ja kuhu kriisiolukorras pöörduda, muutub kogu süsteem vastupidavamaks. Kohtumisel Tšehhi siseministeeriumiga rõhutati ühiselt, et paljud neist väljakutsetest — alates üleujutustest kuni hübriidohtudeni — eeldavad lisaks infrastruktuurile ka usaldust ja kohalikku tuge, et tagada tõhus reageerimine,” sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Tšehhi on sarnaselt Eestile teel terviklikuma kriisivalmiduse poole. Peamisteks murekohtadeks, mida siseministeeriumi esindajad välja tõid, on ulatuslikud üleujutused ja suuremahulised elektrikatkestused, samuti kasvavad riskid seoses hübriidrünnakutega. Arutelu käigus tõdeti, et kogukondlikul tasandil tugevam koostöö ning elanike teadlikkuse suurendamine on võtmetähtsusega vastupidavuse kasvatamisel.