Alustame KRAKO projektiga kriisivalmiduse koolitajate võrgustiku loomiseks Tallinnas
Kriisiuuringute Keskus alustab 1. augustil 2026 projektiga KRAKO, mille fookuses on kogukondade kriisivalmiduse tugevdamine ja kohalike eestvedajate võimestamine Tallinnas.
Kriisiuuringute Keskus alustab Tallinnas projektiga KRAKO (Knowledge and Resilience Alliance of Key Organisers), mille eesmärk on toetada kogukondades inimeste valmisolekut häda- ja kriisiolukordades paremini toime tulla ning aidata kriisivalmiduse teadmisi kohalikul tasandil edasi kanda. Projekt on osa Kriisiuuringute Keskuse 2026. aasta laiemast programmist, mis keskendub kogukondade kriisivalmiduse võimestamisele praktiliste arutelude, õppetegevuste ja kohaliku tasandi koostöö kaudu.
KRAKO ei käsitle kriisivalmidust ainult varude, juhiste või institutsioonide vastutusena, vaid osana laiemast küsimusest, kuidas kogukonnad saavad paremini mõista oma tugevusi, haavatavusi ja koostöövõimalusi. Projekti keskne lähtekoht on, et kriisiolukordades ei piisa üksnes ametlikest plaanidest – oluline on ka see, kas inimestel on teadmised, oskused, kontaktid ja usaldus, millele keerulistes olukordades toetuda.
„Kriisivalmidus algab sageli väga lihtsatest asjadest: kas inimesed teavad, mida esimestel tundidel teha, kas nad tunnevad oma kogukonnas teisi aktiivseid inimesi ja kas neil on oskus rahulikult infot edasi anda. KRAKO aitab tugevdada just seda kohalikku tasandit, kus ametlik valmisolek ja inimeste igapäevane tegutsemisvõime omavahel kokku saavad,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.
KRAKO on suunatud Tallinnas Haabersti, Mustamäe ja Nõmme linnaosade elanikele perioodil 01.08 – 31.12.2026.
Projekti kaasrahastavad Tallinna linn ja Tallinna Munitsipaalpolitsei koos MTÜ Kriisiuuringute Keskusega.
Projekti raames viiakse Tallinnas ellu kogukondlikke kriisivalmidust toetavaid tegevusi, mis on suunatud täiskasvanud elanikele ja kohalikele eestvedajatele. Eesmärk on koolitada kuni 160 inimest, kes soovivad panustada oma kogukonna turvalisusse, jagada kriisivalmiduse teadmisi ning aidata tugevdada naabruskondlikku koostööd. Projekti tegevused toetuvad Kriisiuuringute Keskuse varasemale praktilisele kogemusele ja õppematerjalidele ning aitavad laiendada kogukondliku kriisivalmiduse kandepinda Tallinnas.
Laiemalt seostub KRAKO ka kliimamuutuste, ilmastikuäärmuste, elutähtsate teenuste katkestuste ja muude ühiskondlike kriiside mõjuga. Need arengud on muutnud järjest selgemaks, et kriisivalmidust tuleb käsitleda mitte ainult riiklike plaanide, vaid ka inimeste igapäevaste keskkondade, kogukondlike sidemete ja kohaliku koostöövõime kaudu. „Kogukondlik kriisivalmidus ei tähenda, et vastutus lükatakse inimeste õlule. Vastupidi – see tähendab, et inimestele antakse paremad võimalused mõista oma rolli, märgata riske ja teha koostööd nii omavahel kui ka kohalike asutustega. Hästi toimiv kogukond ei asenda avaliku sektori kriisijuhtimist, ent on kriisiolukorras väga oluline tugi just viimasele,“ lisas Nagel.
Projekt võimaldab Kriisiuuringute Keskusel jätkata tööd selle nimel, et kriisivalmidus oleks inimestele arusaadav, praktiline ja kohalikku elu puudutav teema. KRAKO kaudu toetab keskus kogukondade teadlikkust, tugevdab kohalike eestvedajate rolli ning aitab kaasa sellele, et kriisideks valmistumine oleks osa igapäevasest koostööst, mitte üksnes erakorraline ülesanne kriisi saabudes.
Foto: kogukondliku kriisivalmiduse koolitus ja KRAKO projekti logo (KRUK, 2026).
Jaga postitust: