UKRAINA KOGEMUS | Kerksuskeskuste toimimine nõuab koostööd

9. juunil toimus PIMA projektis eriseminar, kus neli Ukraina omavalitsust jagasid oma kogemust kerksuskeskustega. Seminarile tuli õppima ühtekokku 40 kohaliku tasandi kriisivalmiduse eest vastutajat Eesti, Rootsi ja Ukraina omavalitsustest.

Seminaril pidasid ettekande omavalitsused eri Ukraina regioonidest. „Eri regioonide esindatus on oluline, sest Ukraina on suur riik ning omavalitsuste kogemused on sõltuvalt asukohast veidi erinevad. Sõjast on puudutatud kõik Ukraina piirkonnad, ent rindejoone lähedal või Lääne-Ukrainas on inimestel teatud aspektides erinev abivajadus,“ sõnas PIMA projekti partneri MTÜ Poruch (Ukraina) juht Dr. Mariia Tyschenko seminaril. Kerksuskeskused või võitmatuse keskused, nagu neid Ukrainas kutsutakse, asuvad siiski üle riigi ning pakuvad elanikkonnale sõjas olulist tuge.

„Nii Eesti kui Rootsi on elanikkonnakaitset, seehulgas kerksuskeskusi jõudsalt arendamas. Selleks, et me saaksime parima võimaliku lahenduse, on aga tarvis Ukraina kogemusest õppida. Selleks PIMA projekt loodud ongi,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel. „Olulisena jäi kõlama koostöö vajadus – Ukrainas panustavad kerksuskeskuste loomisse, avamisse ja avatuna hoidmisesse nii ettevõtted, kohalikud omavalitsused, Ukraina päästeamet, vabaühendused kui ka kogukond  ise – meil Eestis ja ka Rootsis on kerksuskeskuste tegeliku toimimise huvides tarvis sarnaseid lahendusi,“ lisas ta.

Seminaril oli fookus ka teenustel, mida kerksuskeskused Ukrainas pakuvad. Kui sõja alguses oli kriitiline näiteks elektrooniliste seadmete laadimisvõimalus, info-internetiühenduse, toidu, sooja joogi saamise võimalus, siis praeguseks on keskuste teenused laienenud. Eelmainitud teenustele lisaks saab paljudes kerksuskeskustes esmast psühholoogilist abi, osaleda kogukondlikel üritustel või õppida olulisi kriisioskusi. Siinkohal tuleb aga taas arvestada regionaalsusega – rindejoone lähedal on fookus siiski ellujäämist võimaldavatel baasteenustel, ent kaugemal on võimalik pakkuda laiemat ringi teenuseid. Seega on oluline ka paindlikkus ning kohanemine.

„Jätkame kerksuskeskuste toimimise uurimisega ning esitleme hilissügisel raportit, kus võtame kokku peamised nii Ukraina, Eesti kui Rootsi kogemused,“ sõnas projekti juhtpartneri, Malmö ülikooli esindaja, lektor Dr. Tom Nilsson. Projektimeeskond loodab, et neist tulemustest on kasu kõigile riikidele, kes on kerksuskeskusi ja sarnaseid kriisikeskusi arendamas.

PIMA projekti elluviimist rahastab Rootsi instituut, kelle panus võimaldab Eesti, Rootsi ja Ukraina omavalitsustel oma kogemusi ja teadmisi jagada.

Fotod: 9. juuni online-seminar (Poruch/Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Jaga postitust: