Saates rääkisime tähtsa päeva puhul mitmest elanikkonnakaitse vakldkonda vaevavast juurprobleemist:

• nimelt katsetab riik just täna esimest korda kogu ohuteavituse süsteemi toimimist, meie rääkisime aga sellest, et tänane on küll suur samm edasi, (lõpuks katsetame!), ent elanikkonnakaitse ei saa tänasega valmis, teha on palju;
• näiteks vajab kiiremas korras vastuvõtmist valdkonda korrastav seadusandlus (hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu, 635 SE, Siseministeeriumi algatatud), mis kehtestab lõpus ometi meie seadusruumi nõuded erinevatele elanikkonnakaitse elementidele ehk nii saavad nõuded lõpuks varjumiskohad (avalikud ja erahoonetes paiknevad), ka varjendid teatud uutes hoonetes sõltuvalt nende suurusest;
• inimeste ja kogukondade enda valmisolek on väga madal. Üle Eesti – 15%, paneelmajades 3% (ja nemad on just see haavatav sihtrühm, kellega organisatsioonis tööd teeme).

Tegime juttu ka politseinike, päästjate ja häirekeskuse töötajate palgast, sest nemad ongi paljude inimeste jaoks igapäevane elanikkonnakaitse. Rääkisime palga tõstmise vajadusest, sest on ilmne – seda on vaja teha! Päästja ei pea käima kahel kohal tööl, et oma perele hea elu tagada.

Iga siseturvalisuse töötaja on riigikaitses sama oluline nagu nn laigulised, sest just nemad jäävad aitama tagalas elavaid inimesi. Ja teevad seda meie linnades-asulates-külades-taludes niikuinii igapäevaselt, oma elu seejuures ohtu pannes. Seejuures ei maksa unustada, et ka rindel olevatel inimestel on tagalas lähedased, ka nemad soovivad, et nende lähedastega on kõik korras.

🎙️ Kuula saadet järele siit.