Doktorantide elu ei ole lihtne – see toob kaasa nii kahtlusi, tagasilööke kui ka teadusliku tööga seotud püsivat ebakindlust. Tihti on just doktorantuur ise omamoodi kriis – periood, mil tuleb õppida toime tulema nii väliste nõudmiste, artiklite tagasilükkamiste kui ka sisemiste ootuste ja enesekriitikaga.

“Akadeemias on tagasilükkamised osa protsessist. Oluline on oskus taastuda, edasi liikuda ja uskuda, et töö kannab lõpuks vilja. Selleks on vaja nii tööd kui ka lootust – ja puhkamist. Selline kogemus seob doktorantuuri laiemalt ka kriisiuuringute vaatega: kriis ei ole vaid murdepunkt, vaid ka võimalus uueks tasakaaluks, kohanemiseks ja kasvuks.

Lisaks rõhutas Nagel tugivõrgustiku olulisust – nii juhendajate, kolleegide kui ka ülikooli pakutavate tugiteenuste näol. Doktorantidel soovitati pöörduda oma ülikooli doktorantide ühingute poole – TalTechis näiteks DoKo –, mis aitab kaasa kogukonnatunde ja vastastikuse toe loomisele. TalTech pakub ka professionaalset tuge, olgu selleks õpi- ja karjäärinõustamine või vaimse tervise tugi. Sellised süsteemid aitavad noortel teadlastel mitte ainult toime tulla, vaid ka kasvada.

Kriisiuuringute Keskus toetab oma teadlasi ja doktorante nende akadeemilisel teekonnal – olgu see seotud kriiside uurimise, teadusliku enesearengu või lihtsalt inimliku püsivuse küsimusega. Sest ka teadustee on omaette kriis – ja taastumise lugu.

Foto: doktorantide vastuvõtt ülikoolis (Taltech, 2025).