Konverents lõpetas kümne kuu pikkuse projektitegevuse, mida juhtis Malmö Ülikool (Rootsi) koostöös MTÜ Poruchiga (Ukraina) ja MTÜ Kriisiuuringute Keskusega (Eesti). Projekti eesmärk oli luua kolme riigi omavalitsuste kriisijuhtide võrgustik, keskendudes algselt just “Võitmatuse keskuste” (Points of Invincibility) kontseptsioonile – algatusele, mis käivitati Ukrainas 2022. aastal vastusena Venemaa ulatuslikele rünnakutele kriitilise taristu vastu.

“Võitmatuse keskused on Ukraina algatus, mille eesmärk on aidata kohalikel kogukondadel – nii linnades kui maapiirkondades – jätkata igapäevaelu ja tööd võimalikult tavapäraselt. Kuna ka Rootsi ja Eesti otsivad praktilisi viise, kuidas toetada kohalikke kogukondi erinevate kriiside ajal, on parimate praktikate ja õppetundide jagamine äärmiselt oluline,” ütles projekti koordinaator dr Tom Nilsson Malmö Ülikoolist.

Projekt keskendus kogemuste vahetamisele ning nii edulugude kui ka raskuste kaardistamisele, millega omavalitsused on silmitsi seisnud.

“Oluline osa sellest projektist oli uurimistöö, mille eesmärk oli mõista, kuidas võitmatuse keskused toimivad kogukondliku vastupanuvõime toetamise tööriistadena,” märkis Anne-May Nagel, MTÜ Kriisiuuringute Keskuse teadur. “Konverentsil esitleti uurimistöö esialgseid tulemusi ja koguti osalejatelt täiendavat tagasisidet,” lisas ta.

Paneelis osales TalTechi ühe esindajana ka Anne-May Nagel. Ta osales arutelus, kus keskenduti tudengite küsimustele, mis puudutasid kriisijuhtimise ja vastupanuvõime (resilience) olemust ning praktilisi väljakutseid. Paneel avas kursuse, mille käigu TalTech testib koos Tampere Ülikooli ja Agderi Ülikooli kolleegidega uut õppematerjalide panka, mis on loodud kriisijuhtimise ja vastupanuvõime mikrokvalifikatsiooni (microcredential) tarbeks.

Arutelu põhines peamiselt tudengite küsimustel, mis esitati enne ja arutelu ajal. Tudengid vastasid enne arutelu ka lühikesele kriiside teemalisele küsitlusele, mille tulemused näitasid suurt huvi erinevat tüüpi kriiside vastu – enim mainiti poliitilisi, majanduslikke, tervise- ja operatiivkriise. Lahendustena rõhutati selget kommunikatsiooni, eelnevalt kokkulepitud paindlikke tegevusplaane, võrgustike koostööd ja õppimist vigadest.

Paneelis rõhutati, et kriisijuhtimine ei ole üksnes reageerimine, vaid ka õppimine, kohanemine ja taastumine. Nagu arutelu käigus märgiti, ei ole kriis ainult murdepunkt, vaid ka võimalus leida uus tasakaal ja tugevdada vastupanuvõimet – nii individuaalsel, organisatsioonilisel kui ka ühiskondlikul tasandil.

Kriisiuuringute Keskus tänab OVERCOME projekti partnereid sisuka arutelu eest ning ootab põnevusega tagasisidet tudengitelt, kes kursuse jooksul mikrokvalifikatsiooni materjale kasutavad.

Foto: arutelu Tampere Ülikoolis (Taltech, 2025).

Doktorantide elu ei ole lihtne – see toob kaasa nii kahtlusi, tagasilööke kui ka teadusliku tööga seotud püsivat ebakindlust. Tihti on just doktorantuur ise omamoodi kriis – periood, mil tuleb õppida toime tulema nii väliste nõudmiste, artiklite tagasilükkamiste kui ka sisemiste ootuste ja enesekriitikaga.

“Akadeemias on tagasilükkamised osa protsessist. Oluline on oskus taastuda, edasi liikuda ja uskuda, et töö kannab lõpuks vilja. Selleks on vaja nii tööd kui ka lootust – ja puhkamist. Selline kogemus seob doktorantuuri laiemalt ka kriisiuuringute vaatega: kriis ei ole vaid murdepunkt, vaid ka võimalus uueks tasakaaluks, kohanemiseks ja kasvuks.

Lisaks rõhutas Nagel tugivõrgustiku olulisust – nii juhendajate, kolleegide kui ka ülikooli pakutavate tugiteenuste näol. Doktorantidel soovitati pöörduda oma ülikooli doktorantide ühingute poole – TalTechis näiteks DoKo –, mis aitab kaasa kogukonnatunde ja vastastikuse toe loomisele. TalTech pakub ka professionaalset tuge, olgu selleks õpi- ja karjäärinõustamine või vaimse tervise tugi. Sellised süsteemid aitavad noortel teadlastel mitte ainult toime tulla, vaid ka kasvada.

Kriisiuuringute Keskus toetab oma teadlasi ja doktorante nende akadeemilisel teekonnal – olgu see seotud kriiside uurimise, teadusliku enesearengu või lihtsalt inimliku püsivuse küsimusega. Sest ka teadustee on omaette kriis – ja taastumise lugu.

Foto: doktorantide vastuvõtt ülikoolis (Taltech, 2025).

28. mail toimunud Kriisiuuringute Keskuse Haabersti projekti K-24 lõpuseminaril “Kogukondade kriisivalmidus – kuidas läheb?” esines Ukraine ühe suurima MTÜ Poruch juht Dr. Mariia Tyschenko (Ukraina) ettekandega kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostööst Ukraina näitel.

Ettekandele eelneb Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nageli ülevaade organisatsiooni 2024. aasta Tallinna ja Kohtla-Järve kogukondlike elanikkonnakaitse projektidest. Video on inglise keeles.

🟧🟦 Paneeldiskussiooni ja selle salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

Foto ja video: 28. mai paneeldiskussioon (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Seminaril pidasid ettekande omavalitsused eri Ukraina regioonidest. „Eri regioonide esindatus on oluline, sest Ukraina on suur riik ning omavalitsuste kogemused on sõltuvalt asukohast veidi erinevad. Sõjast on puudutatud kõik Ukraina piirkonnad, ent rindejoone lähedal või Lääne-Ukrainas on inimestel teatud aspektides erinev abivajadus,“ sõnas PIMA projekti partneri MTÜ Poruch (Ukraina) juht Dr. Mariia Tyschenko seminaril. Kerksuskeskused või võitmatuse keskused, nagu neid Ukrainas kutsutakse, asuvad siiski üle riigi ning pakuvad elanikkonnale sõjas olulist tuge.

„Nii Eesti kui Rootsi on elanikkonnakaitset, seehulgas kerksuskeskusi jõudsalt arendamas. Selleks, et me saaksime parima võimaliku lahenduse, on aga tarvis Ukraina kogemusest õppida. Selleks PIMA projekt loodud ongi,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel. „Olulisena jäi kõlama koostöö vajadus – Ukrainas panustavad kerksuskeskuste loomisse, avamisse ja avatuna hoidmisesse nii ettevõtted, kohalikud omavalitsused, Ukraina päästeamet, vabaühendused kui ka kogukond  ise – meil Eestis ja ka Rootsis on kerksuskeskuste tegeliku toimimise huvides tarvis sarnaseid lahendusi,“ lisas ta.

Paneelarutelu oli osa Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta kevadiste kogukondliku elanikkonnakaitse projektide lõpuüritusest. Arutelu eesmärgiks oli tuua kokku kogukondade ja kriisivalmidusega eri vaatenurkadest kokkupuudet omavad eksperdid, oma mõtteid jagasid Maria Derlõs (Tallinna linn), Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina), Hannes Nagel (Kriisiuuringute Keskus) ja Dr. Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium).

Arutelu alguses mõtestasid panelistid, mida saame tänapäeva Eestis kogukonna all mõtestada. Peamisena kirjeldati ühes piirkonnas, ühe eesmärgi nimel toimetavaid inimesi, ent toodi esile ka huvipõhiseid kogukondi – näiteks ühes piirkonnas teatud hobiga tegelevad inimesed võivad samuti kogukonna moodustada. Dr. Luht-Kallas rõhutas, et kriisi ajal on väga oluline siiski just see kogukond, kes on distantsilt lähedal – kaugemale jäävate inimesteni võib olla raske pääseda.

Linnalises keskkonnas on kesksetest teenustest nagu elekter, vesi ja küte sõltumise tõttu eriti haavatavad suurtes kortermajades ja paneelelamutes elavad inimesed, tõi esile Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. Kuna koos elab palju inimesi, on võrdselt oluline nii inimeste enda initsiatiiv, kui korteriühistu juhatuse tegevus kriisivalmiduse võtmes. Maria Derlõs tõi esile oma kogemuse korteriühistu juhatuses olemisest ning märkis, et korteriühistute juhatused vajavad elanike tõhusamaks kaasamiseks, seehulgas kriisivalmiduse teemal, eraldi tuge ja koolitust. Osalejate poolt märgiti, et korteriühistutes toimuv või mitte toimuv elanike vaheline suhtlus on väga oluline nii kriisideks valmistumise kui ka kriisides toimetuleku vaatest.

Seda tõdemust kinnitas ka Dr. Tyschenko Ukrainas üle kümne aasta kestnud sõja kogemust jagades, toonitades, et korteriühistutes peaks kasutusel olema kiiret teadete vahetamist võimaldav sõnumirakendus – olgu selleks Facebook Messenger, Signal, või muu grupivestlust võimaldav lahendus. Dr. Tyschenko lisas ka, et kui majas on inimesi, kes selliseid rakendusi mingil põhjusel kasutada ei saa või ei oska, tuleb lähtuda nö. Vanakooli meetoditest ja käia olulist infot edastamas kas otse uksele koputades või sõnumite puhul, mis ei ole niivõrd aegkriitilised, neid trepikoja teadetetahvlile riputades. Selleks on oluline, et korteriühistu juhatusel või ka elanikel on ülevaade naabritest, kes sellist infojagamise abi vajada võiks.

Saates rääkisime tähtsa päeva puhul mitmest elanikkonnakaitse vakldkonda vaevavast juurprobleemist:

• nimelt katsetab riik just täna esimest korda kogu ohuteavituse süsteemi toimimist, meie rääkisime aga sellest, et tänane on küll suur samm edasi, (lõpuks katsetame!), ent elanikkonnakaitse ei saa tänasega valmis, teha on palju;
• näiteks vajab kiiremas korras vastuvõtmist valdkonda korrastav seadusandlus (hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu, 635 SE, Siseministeeriumi algatatud), mis kehtestab lõpus ometi meie seadusruumi nõuded erinevatele elanikkonnakaitse elementidele ehk nii saavad nõuded lõpuks varjumiskohad (avalikud ja erahoonetes paiknevad), ka varjendid teatud uutes hoonetes sõltuvalt nende suurusest;
• inimeste ja kogukondade enda valmisolek on väga madal. Üle Eesti – 15%, paneelmajades 3% (ja nemad on just see haavatav sihtrühm, kellega organisatsioonis tööd teeme).

Tegime juttu ka politseinike, päästjate ja häirekeskuse töötajate palgast, sest nemad ongi paljude inimeste jaoks igapäevane elanikkonnakaitse. Rääkisime palga tõstmise vajadusest, sest on ilmne – seda on vaja teha! Päästja ei pea käima kahel kohal tööl, et oma perele hea elu tagada.

Iga siseturvalisuse töötaja on riigikaitses sama oluline nagu nn laigulised, sest just nemad jäävad aitama tagalas elavaid inimesi. Ja teevad seda meie linnades-asulates-külades-taludes niikuinii igapäevaselt, oma elu seejuures ohtu pannes. Seejuures ei maksa unustada, et ka rindel olevatel inimestel on tagalas lähedased, ka nemad soovivad, et nende lähedastega on kõik korras.

🎙️ Kuula saadet järele siit.