Maikuus ilmunud õpikust leiavad kajastamist kolm korterelamute kriisivalmiduse põhialust: suhted, varud ja oskused. Õpik lähtub eeldusest, et kortermajas on kriisivalmiduse saavutamine on kõige tõhusam kogukonna ehk eelkõige ühistu tasandil. Riik on seni pööranud tähelepanu inimeste isiklikele varudele ning oskustele, kus on samuti suur lünk, ent kogukondlikkus on kriisivalmiduses hoopiski varju jäänud. 

Õpik on mõeldud inimestele, kes soovad oma korterelamus kriisivalmidusega algust teha, selles käsitletakse nii inidviduaalse kriisvalmiduse tugevdamise kui ühistu tasandil kogukondliku kriisivalmidusega alustamist. Õpik on mõeldud korterelamus kogukondliku kriisivalmidusega alustada soovivatele inimestele. Seejuures on rõhk suhtlusel, ühisel kriisiplaani koostamisel ning inimressurssidel – suurtes majades elab palju inimesi, kes saaks olla läbimõeldud tegevuse korral teineteisele abiks.

Õpikus käsitletakse ka inimese enda kriisivalmidust kui eeldust teiste abistamiseks. Peatükkide kaupa selgitatakse linnalises keskkonnas valmistumise olulisust, kogukonna rolli linnakeskkonnas ning kuidas proovida kogukondlikkusega algust teha. Teemade hulgas käsitletakse sedagi, mida teha, kui elamine linnas muutub kriisi tõttu võimatuks ning tuleb evakueeruda.

Õpikut saab seda tellida paberkandjal SIIT postikulu vastu. Õpiku koostamist ja trükkimist toetasid Väike-Õismäe kogukondliku elanikkonnakaitse projekti kaudu SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeerium, õpiku sisu on kooskõlastatud Päästeametiga.

Foto: Eesti esimene paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik (Kriisiuuringute Keskus, 2025).