Paneelarutelu ekspertidega: kogukonnad vajavad kriisivalmiduses tuge
Paneelarutelu oli osa Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta kevadiste kogukondliku elanikkonnakaitse projektide lõpuüritusest. Arutelu eesmärgiks oli tuua kokku kogukondade ja kriisivalmidusega eri vaatenurkadest kokkupuudet omavad eksperdid, oma mõtteid jagasid Maria Derlõs (Tallinna linn), Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina), Hannes Nagel (Kriisiuuringute Keskus) ja Dr. Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium).
Arutelu alguses mõtestasid panelistid, mida saame tänapäeva Eestis kogukonna all mõtestada. Peamisena kirjeldati ühes piirkonnas, ühe eesmärgi nimel toimetavaid inimesi, ent toodi esile ka huvipõhiseid kogukondi – näiteks ühes piirkonnas teatud hobiga tegelevad inimesed võivad samuti kogukonna moodustada. Dr. Luht-Kallas rõhutas, et kriisi ajal on väga oluline siiski just see kogukond, kes on distantsilt lähedal – kaugemale jäävate inimesteni võib olla raske pääseda.
Linnalises keskkonnas on kesksetest teenustest nagu elekter, vesi ja küte sõltumise tõttu eriti haavatavad suurtes kortermajades ja paneelelamutes elavad inimesed, tõi esile Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. Kuna koos elab palju inimesi, on võrdselt oluline nii inimeste enda initsiatiiv, kui korteriühistu juhatuse tegevus kriisivalmiduse võtmes. Maria Derlõs tõi esile oma kogemuse korteriühistu juhatuses olemisest ning märkis, et korteriühistute juhatused vajavad elanike tõhusamaks kaasamiseks, seehulgas kriisivalmiduse teemal, eraldi tuge ja koolitust. Osalejate poolt märgiti, et korteriühistutes toimuv või mitte toimuv elanike vaheline suhtlus on väga oluline nii kriisideks valmistumise kui ka kriisides toimetuleku vaatest.
Seda tõdemust kinnitas ka Dr. Tyschenko Ukrainas üle kümne aasta kestnud sõja kogemust jagades, toonitades, et korteriühistutes peaks kasutusel olema kiiret teadete vahetamist võimaldav sõnumirakendus – olgu selleks Facebook Messenger, Signal, või muu grupivestlust võimaldav lahendus. Dr. Tyschenko lisas ka, et kui majas on inimesi, kes selliseid rakendusi mingil põhjusel kasutada ei saa või ei oska, tuleb lähtuda nö. Vanakooli meetoditest ja käia olulist infot edastamas kas otse uksele koputades või sõnumite puhul, mis ei ole niivõrd aegkriitilised, neid trepikoja teadetetahvlile riputades. Selleks on oluline, et korteriühistu juhatusel või ka elanikel on ülevaade naabritest, kes sellist infojagamise abi vajada võiks.
Paneeli lõpus tutvustas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel ka trükisooja õpikut, nimelt on meil valminud „Paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik“. Nagel sõnas, et õpik sobib just kriisivalmiduse teemas algajale korteriühistu elanikule või juhatuse liikmele, kes soovib kas nullist või väheste teadmiste-kogemustega kriisivalmidusega algust teha. Õpikus käsitletakse teemasid nagu kriisiplaani koostamine, ühise valmistumisega alustamine, ent ka sellest, kuidas kortermajas naabritega kriisivalmiduse teemal suhtlemisega algust teha. Nagel rõhutas, et just viimasest – suhtlemisest – saab alguse kõik muu, olgu selleks kriisiplaan, varude soetamine, koos oskuste õppimine ning ka kriisiaegne koostöö.
🟧 „Paneelmaja kogukonna kriisivalmiduse õpik“ on posti- ja käitlemise kulu (3€) eest kättesaadav siit lingilt;
🟦 Õpiku veebivariandi leiad siit (kättesaadav eesti, inglise, peagi ka ukraina keeles).
Õpikut, seminari ja kogukondlikke elanikkonnakaitse projekte Väike-Õismäel ja Kohtla-Järvel toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.
Fotod: paneelarutelu ja õpik (Kriisiuuringute Keskus, 2025).
Jaga postitust:
