Jaapani karukriis
Jaapan seisab 2025. aastal silmitsi ühe kõige tõsisema inimese ja looduse vahelise konfliktiga oma lähiajaloos. Riigis elab kaks olulist karuliiki: Hokkaido pruunkaru, mis on suur ja tugev põhjaliik, ning Aasia mustkaru, kes asustab Honšū, Šikoku ja Kyūshū mägipiirkondi. Mõlemad liigid on tavaliselt inimasulatest eemal, kuid sel aastal on nende käitumine muutunud – rünnakute arv, karude ilmumine elamupiirkondadesse ja isegi siseruumidesse näitab, et loomade ja inimeste vahel tavaliselt toimiv distants on kiiresti kadumas.
Karude põhjustatud rünnakud on paisumas prefektide üleseks kriisiks. Ainuüksi oktoobris registreeriti 88 rünnakut ning seitse surmajuhtumit, mis on kümnendi süngeim tulemus. Aprillist oktoobrini hukkus karude tõttu 13 inimest ja vigastada sai 184 inimest kokku 21 prefektuuris, enim Akitas, Iwates ja Fukushimas.1
Rünnakute sagenemine on mitme teguri koosmõju tulemus. Eksperdid seostavad olukorda nii kliimamuutuse kui ka karupopulatsiooni kasvuga: tormid ja muutunud ilmastik on kahjustanud pöögipuu- ja teiste metsaviljade saaki, mis moodustavad karude peamise sügisese toiduvaru. Sel aastal oli tammetõrude ja pähklite saak eriti kehv, mistõttu mägedes elavad karud ei leia piisavalt toitu enne talveunne jäämist.
Nälg sunnib neid liikuma allapoole, kus kergesti kättesaadavad toiduallikad — viljapuud, jäätmed, aiasaadused ja loomade söödad — asuvad otse külade ja linnade servas. Seetõttu tungivadki karud üha sagedamini asulatesse, muutuvad julgemaks ning nende pikenenud aktiivsuse tõttu suureneb kokkupuudete ja rünnakute oht kogu sügis-talvise perioodi vältel.
Mõju kohalikele elanikele on tõsine
Kui varem lahutas külasid mägedest talunike ja põldude vöönd, siis nüüd on see kaitsekiht kadumas ning karud liiguvad asulatele üha lähemale. Samal ajal on riik reageerinud jõuliselt – kohalikele jahimeestele appi on saadetud erirühmad, droonid luusivad parkide kohal ning teadlased on loonud „karukohtumise ennustuskaardi“, mis prognoosib riske tehisintellekti abil, ent ometi valitseb piirkonnas pinge ja argirežiim on muutunud.
Elanikud ei saada enam lapsi üksi kooli, poed avavad uksed hiljem, jalutuskäike tehakse vaid relvastatult ja turism on sattunud löögi alla. Karudest räsitud kogukonnas põimuvad hirm, väsimus ja vastumeelsus radikaalsete meetmete suhtes – osa traditsioonilisi matagi-jahimehi ei poolda agressiivset küttimist, osa elanikke nõuab karmimaid samme. Kõige selle keskel valitseb ühine tunne, mis väljendub tõdemuses, et pärast kõiki piiranguid ja kriise oleks inimestel lõpuks vaja turvatunnet, ent nüüd tuleb elada teadmisega, et nurga taga võib oodata karu.2
Karukriis on toonud ka kriisihaldamise uuendusi
Kriisi tõsidust näitab samuti rahvusvaheline sekkumine. Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Suurbritannia on hiljuti avaldanud reisihoiatused seoses karudega Jaapanis ning Ameerika suursaatkond Jaapanis väljastas ka ametliku ohuteate Ameerika kodanikele,4 rõhutades, et eriti ohustatud on Hokkaido, Sapporo ja Akita. Soovitustes palutakse vältida karude liikumisaladega piirnevaid teid ja parke, mitte liikuda üksi, teha looduses häält, kanda kaasas karuspreid ning teatada kohtumistest otse kohalikele omavalitsustele. Need nõuanded kattuvad Jaapani omavalitsuste enda juhistega: hoida uksed ja kuurid suletuna, vältida toidujäätmete lahtijätmist, koristada viljapuuvilju, kaitsta põlde elektrikarjustega ning parandada nähtavust majade ja põldude ümbruses.
Karukriisi kiire laienemine on Jaapanis kujunenud ühtaegu ohuks ja uuenduste allikaks. Et mõista mitmetahulist riskipilti ning toetada paremat kriisihaldamist, töötasid Jaapani Sophia Ülikooli rakendusliku andmeteaduse programmi teadlased välja prognoosimudeli,5 mis hindab karudega kohtumise tõenäosust Akita prefektuuris. Mudel saavutab ligemale 64% täpsuse ning võtab arvesse varasemaid vaatlusi, kellaaega ja kuupäeva, maakasutust, rahvastiku jaotust, ilmastikuolusid, teedevõrgu paiknemist, kõrgust ja pöögipähklite kättesaadavust. Selgitava tehisintellekti meetodi SHapley Additive exPlanations (SHAP) analüüs näitas, et karude ilmumist mõjutavad kõige enam varasemate vaatluste mustrid, maakatte tüübid (nt hoonestus, riisipõllud ja bambusmetsad), eakate elanike kontsentratsioon ning maastiku kõrgus. Uurimistöö tulemused avaldati 22. juulil 2025 ajakirjas International Journal of Data Science and Analytics, illustreerides,6 kuidas kriis suudab kiirendada teaduslike ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist.
Karukriisi haldamiseks on loodud ka eraldi kriisikaart Akita prefektuuri.8
Samuti on karukriis näidanud, kuidas kasvav nõudlus praktiliste turvalahenduste järele loob kiiresti täiesti uusi lahendusi. Kuna karud liiguvad üha sagedamini elamute, koolide ja laagrite lähedal, on tekkinud konkreetne vajadus ajutiste turvaruumide järele. Sellele nõudlusele vastas ettevõte Jacacon, kes töötas teadlastega välja karukindla varjumiskonteineri — tugevdatud merekonteineril põhineva lahenduse, mis talub pruunkaru rünnakujõudu ja võimaldab inimestel ohu ajal turvaliselt varjuda.7 Toode on suunatud nii eratarbijatele kui ka omavalitsustele, kes otsivad viise riskipiirkondade kaitsevõime tõstmiseks, mis “uue, sihipäraselt välja töötatud lahendusena” on Eesti keskkonnas käsitlev avaliku varjumiskohana.
Karukriisi süvenemine sundis Jaapanit astuma sammu, mida seni oli peetud äärmuslikuks: Akita prefektuuri kutsuti appi Jaapani Enesekaitsejõud (jaapani k. 自衛隊). Jaapani kaitseministeeriumi teatel saadetakse mägipiirkondadesse üksused, kelle ülesanne on rajada püüniseid ja aidata hukkunud loomade eemaldamisel, sest kohalikud ressursid on ammendumas ning prefektuurijuht palus riigilt abi.9 Samas sõdurid ise karude küttimisega ei tegele — see jääb kohalike jahimeeste hooleks — ja seda mitte võimekuse puudumise tõttu, vaid põhiseaduslike piirangute tõttu. Jaapani enesekaitsejõududel on lubatud kasutada relvi ainult enesekaitseks olukorras, mis vastab konkreetsetele sõjalise rünnaku tingimustele; loomade vastu jõudu rakendada ei tohi. Seetõttu võivad sõdurid kanda relvi enda ja kohalike kaitseks, kuid mitte karude jahtimiseks, ning neil puudub ka vastav väljaõpe. Nii kujunebki riigi sekkumine pigem karukriisis logistiliseks ja tehniliseks toeks, mis aitab kriisipiirkondadel ohtu hallata põhiseaduse piires.10
Karukriisis on tarvis ka kerksuskeskuseid
Jaapani 2025. aasta karukriis on näide sellest, kuidas ökoloogilised, demograafilised ja sotsiaalsed tegurid võivad lõhkuda seni toiminud tasakaalu inimesega jagatud maastikel. Tormide ja kliimamuutuse tõttu kahjustunud taimestik, eriti pöökide ja tammede vilets saak, on jätnud karud toiduta ning sundinud neid liikuma külade, linnade ja põldude lähedusse. Samal ajal on maapiirkondade tühjenemine ja jahimeeste arvu vähenemine nõrgendanud inimeste ja mägede vahelist “puhvrit”, mille tulemusena kasvab riskipiirkondade ulatus ja rünnakute hulk. Karude sisse tungimine elamupiirkondadesse, teenuste häirumine ja vajadus kaasata nii politsei kui enesekaitsejõud näitavad, kuidas looduslikust ohust saab kiiresti mitmes sektoris korraga tunda andev ühiskondlik kriis. Just sellistes olukordades tõuseb päevakorda kerksuskeskuste roll — mitte pelgalt varjumiskohana, vaid koordineeritud tugikeskusena, mis ühendab info, kogukonnad, teenused ja otsustustoe.
PIMA projekt, mis keskendub Ukraina kogemuse põhjal kerksuskeskuste loomise ja arendamise heade praktikate kaardistamisele ning nende rakendamisele Eesti ja Rootsi omavalitsustes, näitab, et keerukate riskide puhul ei piisa üksikutest hoiatussõnumitest või sektoripõhistest meetmetest. Vaja on mitmetasandilist koostööd ja ühtset tugistruktuuri, mis aitab kogukondadel toime tulla nii ootamatu sõjalise olukorra kui ka näiliselt “tavapärase”, kuid järsult eskaleeruva keskkonnaohuga.
Kas sama võib juhtuda Eestis?
Eestis ei ole karude ja inimeste konflikt kunagi jõudnud sama ulatusliku kriisini nagu Jaapanis, kuid märgid inimese ja suurkiskjate kooseksisteerimise pingetest on ka siin olemas. Eesti pruunkarupopulatsioon on Euroopa üks suurimaid ning viimase kümnendi vältel stabiilselt kasvanud, mis on toonud kaasa sagenenud karuvaatlusi asulate servades ning üksikjuhtumeid, kus näljas või uudishimulikud isendid liiguvad aedadesse või mesitarude juurde. Need juhtumid pole olnud massilised ega laialt ohtlikud, sest Eestis on karude looduslik toidubaas veel stabiilne ning karud on enamasti inimese suhtes pelglikud, kuid iga varasuvel toimuv intsident põhjustab ühiskonnas märgatavat arutelu.
Võrdluseks on Eestis olulisemaks pingekohaks hoopiski hundid: hundipopulatsiooni kõikumised, rünnakud kariloomadele ja vaidlused küttimismahtude üle on korduvalt pälvinud avalikku tähelepanu ning loonud tugeva vastasseisu maaelanike, looduskaitsjate ja ametkondade vahel. Erinevalt karudest lähenevad hundid inimestele harva, kuid nende mõju majapidamistele avaldub kaudsemalt — karjakahjude, hirmu ja maaelu mõjude kaudu. Nii karude kui huntide puhul näitab Eesti kogemus, et konflikt ei kasva tingimata ohuks inimelule, kuid sellega kaasneb sotsiaalne pinge ning vajadus selge, teaduspõhise ja kogukondadega ning ka loodushoiuga arvestava juhtimise järele, mis on õppemoment ka Jaapani kriisist.
Jaapani karukriisi lahendused eeldavad nii teaduspõhist karude populatsiooni juhtimist, elupaikade taastamist kui ka kogukondade ettevalmistamist, sest nii kaua, kuni mäed ei paku karudele piisavat toitu ja ruumi, jääb inimese-karu konflikt Jaapanis püsivaks ja nähtavaks osaks igapäevaelust.
Oled reisimas Jaapanisse? 5 soovitust karuohtlikes piirkondades tegutsemiseks:
- väldi üksi liikumist paikades, kus karusid on nähtud ja sule uksed, et karud ei pääseks hoonetesse.
- hoia ümbrusel pidevalt silma peal ja väldi kehva nähtavusega kohti.
- tee liikudes häält (kelluke, raadio, telefon), et karu eemale peletada
- teata igast karuvaatlusest omavalitsusele ja politseile, vajadusel ka kogukonnale.
- hoia toit, sööt ja prügikonteinerid kindlalt suletuna või kaitstud elektrikarjusega.
Pildid: juhised elanikele (Akita prefektuuri, 2025). Ülevaate koostas Hannes Nagel (Kriisiuuringute Keskus, 2025).
Kasutatud allikad:
1 [Anon.]., 2025a. October bear attack casualties in Japan hit ten-year high. NHK, 17.11.2025.
2 Hernández, J. C. & Notoya, K. 2025. The Hunt Is On for Bears in Japan After Deadly Attacks. The New York Times, 20.11.2025.
3 [Anon.]., 2025b. クマ出没等に伴う業務の見合わせについて. Japan Post, 5.11.2025.
4 [Anon.]., 2025c. Wildlife Alert: U.S. Embassy Tokyo. U.S. Embassy and Consulates in Japan, 12..11.2025.
5 [Anon.]., 2025d.クマとの遭遇リスクをAIで予測するモデルを開発 [Development of an AI model to predict the risk of bear encounters]. Sophia University, 20.11.2025.
6 Nakamoto, S. & Fukazawa, Y. 2025. Bear warning: predicting encounters using temporal, environmental, and demographic features. International Journal of Data Science and Analytics, 20, pp. 7107–7125.
7 Baseel, C. 2025. Bear attack shelters going on sale in Japan as country experiences record high number of incidents. Japan Today, 17.11.2025.
8 [Anon.]., 2025e. ツキノワグマ等情報マップシステム (クマダス). [Black bear information map system Kumadas].
9 Hernández, J. C. & Kiuko Notoya, K. 2025. Japan to Send Troops to Help Stop Bear Attacks. The New York Times, 29.10.2025.
10 [Anon.]., 2025f. Japan deploys Self-Defense Forces to counter a surge in bear attacks. The Mainichi, 06.11.2025.
Jaga postitust: