Igaüks saab oma telefonist järgi vaadata, mis kell ohuteavituse sõnum pärast kella 11:00 reaalselt kohale jõudis. Tegime Kriisiuuringute Keskuse Facebooki lehel ka kiire küsitluse, kus uurisime inimestelt – millal jõudis eri Eesti piirkondades vastav sõnum kohale. Juba esimesed tulemused on üsna jahmatavad – nii meie enda üks teadur sai sõnumi Tallinnas olles alles kell 11:27, kodanik Tartust kell 11:35, Kohtla-Järvel kell 11:32, ja üks Haabersti elanik alles kell 11:42, kes tõdes kommentaariumis – kui päriselt oleks oht, oleks väga halvasti.

Ka kriisides on olnud EE-ALARMIga probleeme, see kordub refräänina. Sõnumid hilinesid inimestele Tallinna ringtee ahelavariis, lisaks ka Suur-Sõjamäe jäätmejaama tulekahjus. Nüüd sama probleem õppusel. Selle valguses tõstatub küsimus – kui me õppusel ei saa mõistliku aja jooksul väikeses riigis inimestele ohusõnumeid edastatud – näiteks 15 minuti sees (mis on ka väga halb aeg), kuidas see peaks kriisis toimima? Midagi on väga on valesti, et me oleme uhked kolmkeelse sõnumiedastuse üle, aga sõnum ise tuleb palju-palju hiljem, kui peaks.

EE-ALARM süsteem on praegu sisuliselt kasutu – ei täida kahjuks eesmärki.

Oleme juba saanud ka tagasisidet, et ei saanud inimesed ka Ole valmis! äpi kaudu teavitusi, kuigi ka see pidi toimima. Ometi on olemas toimivad lahendused, mida on pakkunud head liitlased ukrainlased – nagu riigiäpp, mis peaks toimima. Ukrainlastega koos lahendust ei sündinud – ei sobinud meile. Äkki oleks meil ikka toimiv süsteem juba kasutusel – taskusireen, kui oleksime sellega edasi liikunud? Mõelda vaid – kui oleksime algusest peale keskendunud sellele ühele lahendusele, mis Ukrainas ka toimib ja lihtsalt arendanudki kohe toimiva asja. Selle asemel tegeleme ohuteavituses mitme asjaga korraga, millest mõni korduvalt lihtsalt ei tööta. Ei tasu mõeldagi, kui palju raha EE-ALARMi süsteemi peale pandud on – või kolmes keeles hilinevate sõnumite saatmiseks  – mis päriselt oma eesmärki ei täida.

Siit soovitus – kui soovime sõnumisüsteemiga jätkata, siis tuleb midagi kardinaalselt muuta. Praegu on inimesed murelikud – ja õigustatult – kui sõnum jõuab nii hilja, mis siis päris kriisis saab?

× Kriisiuuringute Keskuse küsimus on avaldatud uudisloona 14. mail eesti ja 15. mail vene keeles Delfi portaalis.

Foto: hilinenud 14. mai ohuteavitussõnum (Kriisiuuringute Keskus, 2025).