koolid - MTÜ Kriisiuuringute Keskus

Külmapühade kõrvale vajame kuumapühi

kruk — Sat, 01 Jun 2024 11:51:36 +0000

Külmapühade kõrvale vajame kuumapühi

Kestev kuumalaine ja konditsioneerita lasteaiahooned on loonud olukorra, kus õpetajad ja ühiskonna kõige nooremad liikmed peavad juba pikemat aega sunnitult kas õppe- või töötingimustes kuuma taluma. Kuuma eest pole kaitset ei toas ega õues ning kliimakriisi tuules muutub see pidevaks katsumuseks.

Nõukogude okupatsiooni ajal ehitatud lasteaedades ning tegelikult ka koolides puuduvad normaalsed tingimused kuumalaine ajal õppetegevuse normaalmahus läbiviimiseks või töötamiseks. Nii on vähemalt mõni Tallinna kool kuumalaine ajal lühendanud ainetunde senise 45 minutilt 30 minutile, tervisekaitse kaalutlustel. Samas on lasteaiad sunnitud jätkama normaaltingimustes tööd, kuigi meeldiv ega teatud tingimustel ohutu see pole.

Lasteaia ruumides on üldjuhul termomeetrid ning praeguses kuumalaines on tavapärane, et ruumi sisetemperatuur kerkib 30 kraadi lähedale või üle selle. Sellistes tingimustes 20 või enama lapsega tegeleda ning neid näiteks lõunaunne panna on ilmselge katsumus. Omaette küsimus on aga, kuidas on võimalik laste ja töötajate tervist kaitsta, kui õuekuumuse eest ei saa kaitset ka toas?

Võib ju idealistlikult mõelda, et kõikidel lastel on õues piisav vari tagatud, nad joovad piisavalt vett ning hoiduvad jooksmisest või muust aktiivsest tegevusest, mis kehatemperatuuri veelgi tõstab. Paraku on reaalsus selline, et nii lastel kui õpetajatel on sellise kuumaga õppida ja töötada halb, liialt harvad ei ole ka kergemad päikesepiste või kuumarabanduse juhud.

Kui laps tuleb koju, läheb otse magama või kurdab peavalu, uimasust või üleüldist halba enesetunnet, seljataga kuumalaine ajal pikk päev lasteaias, võib halva enesetunde põhjuseks olla just eelnevalt mainitu. Lapsed on eakate kõrval teine kuumast ilmast tingitud haigusnähtudest ohustatud grupp, seda tuleb teadvustada eriti riigis, mis vaevleb sügavas demograafiakriisis.

Lasteaedade ruuminõuetele mittevastavuse tõttu on plaanis paljude uute lasteaedade ehitus, näiteks Tallinnas on sel aastal valmimas või projekteerimisel üle 20 lasteaia.¹ Kerkimas on ka uued koolid. Kas uutesse lasteaedadesse ja koolidesse on tulemas konditsioneer või muu ruumi temperatuuri jahutamise võimalus?

Kliimakriisi vaates on see hädavajalik kriisijuhtimise element, arvestades, et kuumi suvepäevi saab olema pigem rohkem kui vähem.

Niisamuti tasub mõelda riiklikul tasandil külmapühade kõrval kuumapühadele. Koolidele kehtivad tervisekaitsenõuded peavad arvestama ka kõrgustesse pürgivate temperatuuridega, mille puhul võib ilma ekstreemsus väljenduda ka kuumalaine pikale venimises.

Kuum on sama ohtlik kui külm, lapsed ja õpetajad väärivad normaalseid õppe- ja töötingimusi – uutesse hoonetesse peab saama sobilik ruumi temperatuuri alandamise võimalus ning tervisekaitsenõudeid tuleb kaasajastada kõrgete temperatuuride puhuks. Rääkimata võimalusest varjuda tõsisema kriisi korral, ka see tee tuleb meil ühiskonnas ette võtta.

× Arvamuslugu (Anne-May Nagel) on varasemalt ilmunud 31.05.2024 Päevalehe veebiportaalis. Foto: laps rannas (Ashley K. Bowen/Pexels, 2018).

Kasutatud allikad

¹ Jarve, A. 2024. Tallinnas on valmimas või projekteerimisel üle 20 lasteaia. Pealinn, 15.02.2024.

Jaga postitust:

The post Külmapühade kõrvale vajame kuumapühi first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.

Pommiähvarduste juhtum näitab, et kriisijuhtimine vajab järeleaitamist

kruk — Sat, 14 Oct 2023 08:51:19 +0000

Pommiähvarduste juhtum näitab, et kriisijuhtimine vajab järeleaitamist

Eesti haridus- ja riigiasutusi tabanud pommiähvarduste lainega kaasnenud administratiivne ja bürokraatlik soov otsustamist vältida näitab, et keskvalitsus pole valmis tõhusaks kriisile reageerimiseks ka teoreetiliste hübriidohtude puhul. See oli justkui õppus, milles paljastus meie süsteemi efektiivse otsustamise, aga ka kriisikommunikatsiooni hilinemine – see on probleem.

12. oktoobri hommikul elasid pea kõik lapsevanemad Eestis üle väikestviisi šoki, kui said teada, et nende lapse koolile või lasteaiale on tehtud pommiähvardus. Olukord, kus ööl vastu 12. oktoobrit¹ saabunud pommiähvarduste laines jäeti asutuste endi otsustada, mida teha, on kriisi käsuahela loogikast kummastav. Kuigi sel korral reaalset ohtu polnud, paljastas see stressiolukord süsteemse peataoleku äkilise kriisi puhkemise tingimustes.

Tekkisid olukorrad, kus sama pere lapsed saadeti koolist koju tagasi, aga lasteaiaealised võisid kõrvalasutuses rõõmsalt lasteaeda minna. On teada ka juhtumitest, kus koolist teavitati vanemaid tekkinud olukorrast, aga ka selliseid, kus haridusasutuse juht hoidis infot kinni, jättes vanemad infosulgu.

Selliste olukordade lahendamine pole ainuisikuliselt haridusasutuste vastutus, selles paljastus ka keskvalitsuse suutmatus piisavalt kiirelt reageerida. Otsus asutused kinni panna või lahti hoida ning sellega kaasnev kriisikommunikatsioon pidanuks tulema keskselt, kohe hommikul ja kõigile korraga.

Võib ju ka öelda, et hariduskorraldus on kohalike omavalitsuste pädevuses, ent kogu riiki keset ööd tabava kriisi korral on keskvalitsuse ainupädevuses kiirelt otsustada, kas tegemist on tõsise olukorraga või ei ning mida edasi teha.

Erakorralise sündmuse puhul oleks saanud kasutada ka EE-ALARMi, et saata sõnum – haridusasutustele laekunud pommiähvarduse puhul reaalset ohtu pole,
tegemist on libasõnumiga.

Meil on see süsteem olemas – miks seda ei kasutatud?

Vastus võib peituda selles, et selle kasutusse rakendamiseks peab keegi süsteemis tegema otsuse, et seda tuleb kasutada. Ning kui keegi tahab väita, et sõnumite saatmine tekitanuks rohkem paanikat – see on hoopis vastupidi, just teadmatus ja segadus tekitavad pahameelt.

Jääb küsimuseks, miks otsustavaid samme ette ei võetud. Need pommiähvardused olid tegelik õppus – selline, kus stsenaariumeid pole ette antud – vastandudes täielikult palju tähelepanu saanud CREVEXile. Juhtunu näitab vähemalt osalt, milline on tegelik valmisolek – või mis juhtub, kui selle asemel on vähemalt osaline peataolek.

Siinkohal tuleb tänada kõiki õpetajaid, õppealajuhatajaid ja haridusasutuste juhte, kes suutsid selles olukorras lastevanematele ja kogukonnale selgeid sõnumeid
anda. Jääb üle vaid loota, et sellest olukorrast kogutakse õpetajate ja direktorite tagasisidet – kuidas protsessid kujunesid, olukorrast on palju õppida kogu süsteemil.

Lõpetuseks tasub küsida sedagi, et kui keskvalitsus ei suuda teha pommiähvarduste puhul kriisikommunikatsiooni ja otsuseid õigeaegselt langetada ja laial jagada, siis õhurünnaku ohu korral toimuvat võite ette kujutada. Tänane suutmatus kriise efektiivselt hallata on sõjalise agressiooni korral eluohtlik ja sellega ei tohi leppida.

× Arvamuslugu (Anne-May Nagel) on varasemalt ilmunud 13.10.2023 Postimehe portaalis. Foto: evakuatsioonimärk (Justus Menke/Pexels, 2020).

Kasutatud allikad:

¹ Hindre, M. 2023. Politsei pommiähvardustest: käitumisnõu tasub küsida häirekeskusest. ERR, 12.10.2023, (kasutatud 13.10.2023).

² Krjukov, A. & Lõbu, G. 2023. Kriisireguleerija õppusest: eesmärk on, et suhtlus asutuste vahel ei takerduks. ERR, 28.09.2023, (kasutatud 13.10.2023).

Jaga postitust:

The post Pommiähvarduste juhtum näitab, et kriisijuhtimine vajab järeleaitamist first appeared on MTÜ Kriisiuuringute Keskus.