Maale minemisega kaasnevad teisedki riskid. Eraldi peaks mõtestama seda, miks peaks Sinu maakodu olema kuidagi erinev Ukraina suvilatest? Ametlikke juhiseid järgides hästi varustatud maakodu muutub okupatsioonitsooni jäädes aga luksushotelliks vaenlaste vägedele, kes teid kas välja tõstavad või kraavi jätavad.

Seega pole maale minek või sinna jäämine paljude jaoks maakodu või maal elavate sugulaste-sõprade puudumisel võimalik ning ka nende olemasolul tekib Eesti strateegilise tagala puudumise tõttu rida praktilisi küsimusi. Paljud jäävad väga raskes olukorras linnadesse ja suurematesse asumitesse, see on fakt.

Kannatused ja inimohvrid on sõjalise rünnaku paratamatu osa, ent kui suures kannatuste määraga oleme nõus ühiskonnana leppima? Inimene on praeguses seisus tõsise kriisi puhul suuresti üksi (v.a ehk kogukonna ja kohaliku omavalitsuse lühiajaline abi) ning kahjud saavad elanikkonnakaitse sisulise võimekuse puudumise tõttu olema suured.

Seejuures on inimene ise justkui süüdi, et pole kuid kestvaks kriisiks varusid, et pole piisavalt rikas maakodu omamiseks ega piisavalt taibukas. Meil arendatakse lillelapselikult elanikkonnakaitset nii, nagu oleks tegu sotsiaalkindlustusametiga, kus inimene peab ikka oma abivajadust tõestama. Riik annab kaasa vaid sõnumi, et kriisis kuula riiki, aga saa ise hakkama.

Nõnda kostub – justkui kuulates Sõpruse Puiestee ühte lugu⁷, elanikkonnakaitsetuse kriisis ja ahjusoojas sisuturunduskampaanias,⁸ et riik ikka armastab meid ja mida me vajame, küll seda juba Pikk tänav ja Toompea teab.

Meist põhjas on küll eeskujuks Soome, mis näitab, kuidas peab, ent me oleme õnnelikud ja liiga palju ka muretsema ei pea. Ja on ju tore oma lõppu oodata kleepsuga varjumiskohas või paneelmaja keldris siin ime-imelises riigis, kus lihtsalt ei saa teisiti, kui rõõmustama peab – kõik tahavad ju head. Me nutame ainult siis, kui lõppevad poliitikute sotsiaalmeedias pudrupildid ja piimajõed ning küll võltsturvatunde reaalsus toob inimeste kannatustes esile me ametnike vaevaga tehtud vead.

12. oktoobri hommikul elasid pea kõik lapsevanemad Eestis üle väikestviisi šoki, kui said teada, et nende lapse koolile või lasteaiale on tehtud pommiähvardus. Olukord, kus ööl vastu 12. oktoobrit¹ saabunud pommiähvarduste laines jäeti asutuste endi otsustada, mida teha, on kriisi käsuahela loogikast kummastav. Kuigi sel korral reaalset ohtu polnud, paljastas see stressiolukord süsteemse peataoleku äkilise kriisi puhkemise tingimustes.

Tekkisid olukorrad, kus sama pere lapsed saadeti koolist koju tagasi, aga lasteaiaealised võisid kõrvalasutuses rõõmsalt lasteaeda minna. On teada ka juhtumitest, kus koolist teavitati vanemaid tekkinud olukorrast, aga ka selliseid, kus haridusasutuse juht hoidis infot kinni, jättes vanemad infosulgu.

Selliste olukordade lahendamine pole ainuisikuliselt haridusasutuste vastutus, selles paljastus ka keskvalitsuse suutmatus piisavalt kiirelt reageerida. Otsus asutused kinni panna või lahti hoida ning sellega kaasnev kriisikommunikatsioon pidanuks tulema keskselt, kohe hommikul ja kõigile korraga.

Võib ju ka öelda, et hariduskorraldus on kohalike omavalitsuste pädevuses, ent kogu riiki keset ööd tabava kriisi korral on keskvalitsuse ainupädevuses kiirelt otsustada, kas tegemist on tõsise olukorraga või ei ning mida edasi teha.

Erakorralise sündmuse puhul oleks saanud kasutada ka EE-ALARMi, et saata sõnum – haridusasutustele laekunud pommiähvarduse puhul reaalset ohtu pole,
tegemist on libasõnumiga.

Meil on see süsteem olemas – miks seda ei kasutatud?

Vastus võib peituda selles, et selle kasutusse rakendamiseks peab keegi süsteemis tegema otsuse, et seda tuleb kasutada. Ning kui keegi tahab väita, et sõnumite saatmine tekitanuks rohkem paanikat – see on hoopis vastupidi, just teadmatus ja segadus tekitavad pahameelt.

Jääb küsimuseks, miks otsustavaid samme ette ei võetud. Need pommiähvardused olid tegelik õppus – selline, kus stsenaariumeid pole ette antud – vastandudes täielikult palju tähelepanu saanud CREVEXile. Juhtunu näitab vähemalt osalt, milline on tegelik valmisolek – või mis juhtub, kui selle asemel on vähemalt osaline peataolek.

Siinkohal tuleb tänada kõiki õpetajaid, õppealajuhatajaid ja haridusasutuste juhte, kes suutsid selles olukorras lastevanematele ja kogukonnale selgeid sõnumeid
anda. Jääb üle vaid loota, et sellest olukorrast kogutakse õpetajate ja direktorite tagasisidet – kuidas protsessid kujunesid, olukorrast on palju õppida kogu süsteemil.

Lõpetuseks tasub küsida sedagi, et kui keskvalitsus ei suuda teha pommiähvarduste puhul kriisikommunikatsiooni ja otsuseid õigeaegselt langetada ja laial jagada, siis õhurünnaku ohu korral toimuvat võite ette kujutada. Tänane suutmatus kriise efektiivselt hallata on sõjalise agressiooni korral eluohtlik ja sellega ei tohi leppida.

× Arvamuslugu (Anne-May Nagel) on varasemalt ilmunud 13.10.2023 Postimehe portaalis. Foto: evakuatsioonimärk (Justus Menke/Pexels, 2020).

Kasutatud allikad:

Demokraatlik juhtimine ja toimimine
1. MTÜ Kriisiuuringute Keskusel on selge ja arusaadav missioon: populariseerida ja arendada kriisijuhtimise valdkonda.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
3. MTÜ Kriisiuuringute Keskus kui vabatahtlik ühendus kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise.
4. MTÜ Kriisiuuringute Keskus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
5. MTÜ Kriisiuuringute Keskus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada mõju.
6. MTÜ Kriisiuuringute Keskus kasutab oma tegevuseks projektidest, toetajatelt ja annetajatelt saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.

Kodanikujulgus ja hoolivus
1. MTÜ Kriisiuuringute Keskus kasutab ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esinevate valdkondlike puudujääkide vastu ning teeb selles koostööd teiste huvitatud organisatsioonidega.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus kasutab nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ja loomises ebapädevust ja ebaõiglust, teostab vajadusel huvikaitset protsesside mõjutamiseks. 

Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
1. MTÜ Kriisiuuringute Keskus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.

Vastutus ja aruandmiskohustus
1. MTÜ Kriisiuuringute Keskus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
3. MTÜ Kriisiuuringute Keskus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas majandusaasta aruandes.

Avatus ja läbipaistvus
1. Informatsioon MTÜ Kriisiuuringute Keskuse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta on avalik ja arusaadav.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt.
3. MTÜ Kriisiuuringute Keskus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.
 
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
1. MTÜ Kriisiuuringute Keskus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.

Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
1. MTÜ Kriisiuuringute Keskus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.
 
Sallivus
1. MTÜ Kriisiuuringute Keskus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
2. MTÜ Kriisiuuringute Keskus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

MTÜ Kriisiuuringute Keskus loodi 2022. aastal eesmärgiga populariseerida ja arendada teaduspõhiselt kriisijuhtimise valdkonda ning algatada valdkondlikel teemadel ühiskondlikke debatte.