Paneelis osales TalTechi ühe esindajana ka Anne-May Nagel. Ta osales arutelus, kus keskenduti tudengite küsimustele, mis puudutasid kriisijuhtimise ja vastupanuvõime (resilience) olemust ning praktilisi väljakutseid. Paneel avas kursuse, mille käigu TalTech testib koos Tampere Ülikooli ja Agderi Ülikooli kolleegidega uut õppematerjalide panka, mis on loodud kriisijuhtimise ja vastupanuvõime mikrokvalifikatsiooni (microcredential) tarbeks.

Arutelu põhines peamiselt tudengite küsimustel, mis esitati enne ja arutelu ajal. Tudengid vastasid enne arutelu ka lühikesele kriiside teemalisele küsitlusele, mille tulemused näitasid suurt huvi erinevat tüüpi kriiside vastu – enim mainiti poliitilisi, majanduslikke, tervise- ja operatiivkriise. Lahendustena rõhutati selget kommunikatsiooni, eelnevalt kokkulepitud paindlikke tegevusplaane, võrgustike koostööd ja õppimist vigadest.

Paneelis rõhutati, et kriisijuhtimine ei ole üksnes reageerimine, vaid ka õppimine, kohanemine ja taastumine. Nagu arutelu käigus märgiti, ei ole kriis ainult murdepunkt, vaid ka võimalus leida uus tasakaal ja tugevdada vastupanuvõimet – nii individuaalsel, organisatsioonilisel kui ka ühiskondlikul tasandil.

Kriisiuuringute Keskus tänab OVERCOME projekti partnereid sisuka arutelu eest ning ootab põnevusega tagasisidet tudengitelt, kes kursuse jooksul mikrokvalifikatsiooni materjale kasutavad.

Foto: arutelu Tampere Ülikoolis (Taltech, 2025).

Sõda Ukrainas on sealseid kogukondi ja vabakonda mõjutanud juba 2014. aastast. Dr Tyschenko tõdes, et Venemaa-poolne täiemahuline sõjapidamine Ukrainas algas 2022. aastal oludes, kus ühiskonnal oli sõjas elamisest realistlik arusaam olemas. Ta avaldas, et sõda on muutnud ühiskonda üleüldiselt hapramaks ja enim kannatavad olukorras lapsed ning teised haavatavad grupid, sealhulgas erivajadusega inimesed.

Saates rääkisime praktilistest ja reaalsetest lahendustest, millega MTÜ Poruch (tähendab ukraina keeles õlg õla kõrval seismist) on üle kümnendi kestnud sõjas eri Ukraina piirkondades oma pea 800 vabatahtlikuga positiivset muutust loonud. Üks nende olulisemaid projekte praegu on „Rahukoolide“ (Schools of Peace) initsiatiiv, mille sisuks on lastele ja noortele turvaliste, rahumeelset suhtlust ja konfliktide lahendamist õpetavad asukohad üle Ukraina. Seejuures on need paigad ka kunstiliselt kaunid, sest lastel on ise võimalik endale sobiv õpikeskkond kujundada.

Projekti laiem eesmärk on vähendada traumeeritud ühiskonnas üles kasvava uue põlvkonna traumat ja sellest tulenevat võimalikku vägivaldset konfliktide lahendamist. „Putinil oleks lapsena rahukoolis käimisest ehk kasu olnud,“ sõnas dr Tyschenko saates. Ta tänas ka Eesti inimesi Ukraina inimeste toetamise eest ning sõnas, et tänu erinevate riikide toele säilib neil ka lootus. Saates tegime juttu ka sellest, kuidas rindel või tagalas haavatavaid gruppe abistades omaenda ja tiimi vaimset tervist hoida. Seegi on vabakonnale oluline teema.

🟧🟦 Saadet toetavad Väike-Õismäe elanikkonnakaitse projektide rahastamise kaudu SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja siseministeerium.

KRUKilt uues numbris ilmunud teadusartiklis analüüsitakse 2020. aastal koroonaviiruse puhkemisel kahe kohaliku omavalitsuses (Tallinna linnas ja Saaremaa vallas) kriisiüksustes otsustamist mõjutanud tegureid ja nende väljendusvorme. Uuringu fookuses olid koroonakriisi esimeses laines toimuma pidanud kaks probleemset suursündmust – Kirkorovi kontsert Tallinnas ja Kuressaare võrkpallimängud. „Kirkorovi kontsert kui tuhandete inimestega potentsiaalne viirusekolle lükati esimeses laines edasi, Kuressaare võrkpallimängude toimumise kaudsed tagajärjed puudutasid valusalt aga kogu saart. Meid huvitas, kuidas sellised otsused sündisid ning millised stiimulid otsustajaid mõjutasid,“ kirjeldas keskuse asutajaliige ja teadur Hannes Nagel.

Kombineeritud uurimismeetodiga kogutud andmed näitasid, et otsustajaid mõjutasid enim ajasurve, meedia- ja avalikkuse surve ning info puudumine. Saaremaal kui väiksemas kogukonnas, aga ka esimeses laines keerulisse olukorda sattunud omavalitsuses tunnetati otsustamisele survet avaldanud tegurite mõju tugevamalt. Uuringu valimi moodustasid Tallinna linna ja Saaremaa valla kriisiüksustes töötanud isikud. Turvalisuskompassi numbris ilmunud artikkel vaid osa KRUKi kohalike omavalitsuste kriisiotsustamist mõjutanud tegureid kaardistava uuringust, mis vaatles just eriolukorrale eelnenud perioodi. 

Teadusajakiri „Turvalisuskompass“ koondab nii siseturvalisuse ja -julgeoleku valdkonna teadusartikleid kui ka ülevaateartikleid teadusuuringutest, projektidest ja konverentsidest. Samuti pakub see eesti keeles lugemiseks tekste, mis on valdkonnas olulised. „Kriisijuhtimise alaste uurimuste tulemuste just eesti keeles avaldamine on meie väärtuste selge väljendus. Usume, et emakeelset teadust tuleb ka kriisijuhtimise valdkonnas enam teha, aga ka populariseerida,“ sõnas Nagel. „On hea meel, et ka selles valdkonnas toimetab Eestis teadusajakiri,“ lisas ta.

Turvalisuskompass on siseturvalisus- ja julgeolekuvaldkonna eelretsenseeritud teadusajakiri, milles ilmunud artikleid käsitletakse ETIS klassifikatsiooni järgi 1.3. taseme publikatsioonidena. Turvalisuskompassi teine number ja selles avaldatud Kriisiuuringute Keskuse teadurite artikkel „Avaliku sektori kriisiotsustamist mõjutavad tegurid koroonakriisi algfaasis Saaremaa valla ja Tallinna linna kriisiüksuste näitel“ on leitav siit.

Artikli eesmärgiks oli tutvustada uuringu tulemusi Sisekaitseakadeemia töötajate ja õppurite poolt hinnatud väljaandes. „Sisekaitseakadeemia on Eesti ainus kõrgharidusasutus, kus tudengid saavad laiapõhjalise ja süvendatud ülevaate kaasaegsest kriisijuhtimisest. Meil on väga hea meel, et saime oma kõige värskema uuringu tulemusi seal õppivatele tulevastele kriisijuhtidele ja nende õppejõududele artiklis tutvustada,“ sõnas keskuse asutajaliige Hannes Nagel.

Artiklis kirjutavad KRUKi teadurid koroonakriisi juhtimise otsustusprotsesse mõjutanud teguritest pandeemia esimeses laines, seda kohalike omavalitsuste näitel. „Esialgne vaade sellele, millisena ja kuivõrd erinevad tegurid koroonakriisi puhul otsustamisele kohalikul tasandil kriisi algfaasis mõju avaldavad, on olemas. Praegu tegeleme ka CODES uuringu teise laine uuringuga, mille eesmärgiks on koguda võrdlusandmed, mis võimaldavad vaadelda kriisijuhtimise otsustusprotsesside mõjureid ajalises perspektiivis,“ märkis Nagel.

Verbis Aut Re on Sisekaitseakadeemia ajakiri, mis ilmub kolm korda aastas. Kriisiuuringute Keskuse teadurite ajakirjas avaldatud artikkel „Mis mõjutab kriisides otsustamist?“ on ligipääsetav siit.