Varud sisaldavad valikut esmatarbevahendeid, mis aitavad kohaliku kogukonna liikmetel iseseisvalt toime tulla vähemalt teatud kriiside korral, teatud aja jooksul.

Soetatud varude valik tehti lähtudes sellest, millised kriisid võiksid linna keskkonnas esineda ning millistest vahenditest võiks kiiresti abi olla, kui tavapärased teenused (vesi, elekter, toit) on ajutiselt katkenud. Valik kooskõlastati Päästeametiga ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga. Kogukondlikud varud ei ole mõeldud kogu piirkonna (27 000 inimest) pikaajaliseks varustamiseks, vaid toeks neile, kes võivad esimesena hätta sattuda või vajavad abi enne ametlike abikanalite rakendumist.

Kriisivarude üleandmine linnaosavalitsusele on osa koostööst, mille eesmärk on parandada kohaliku ja kogukondlikku tasandi kriisideks valmisolekut. Koordineeritud lähenemine võimaldab kriisiolukorras tegutseda kiiremini ja tõhusamalt. Kogukondliku kriisivarustuse loomist toetas Väike-Õismäe kogukondliku elanikkonnakaitse K-24 projekt, mille rahastajaks on SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Siseministeeriumi toel.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Foto: Haabersti linnaosavalitsuse teate suurendus kohalikus ajalehes (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Meie hea partner, esmaabikoolitaja parameedik Andrus Lehtmets sõnab oma koolitustel tihti, et tema juurde jõuavad ikka ja jälle inimesed, kes on käinud esmaabikoolitusel, ent paraku ei mäleta sellest suurt midagi. See, kui inimene aga õpitut ei mäleta, tähendab, et reaalses esmaabi andmise olukorras võib ta tarduda või sattuda segadusse selles osas – mida ikkagi tegema peaks? Ja nii võib juhtuda, et inimene ei teegi mitte midagi – ka ei helista ega teata abivajajast hädaabinumbrile 112.

Kriisiuuringute Keskuse organiseeritud ja parameedik Lehtmetsa läbiviidud koolituse eesmärk on see, et selliseid olukordi ei tuleks ette. Kui inimene õpib, PEAB sellest ka päriselt kasu olema. Seetõttu on meie korraldatud esmaabikoolitustel rõhk sellel, et esmaabist peavad jääma meelde lihtsad põhitõed, millest peamine on – märka enda ümber toimuvat! Käi ringi lahtiste silmadega ning kui Sulle toimub, et sinu kaaslinlase või teise inimesega on midagi halvasti – ole inimene ja teata sellest vähemalt häirekeskust. Ja kui on soovi, tahet ja julgust ja olukord pole ohtlik – mine appi. Sa ei pea seda viimast tegema, aga 112 helistama peab.

Seda kõike ja palju muud õppisid kõik meie esmaabi koolitustel osalenud inimesed. Meie piiritu tänu kuulub parameedik Andrus Lehtmetsale, kes tegi inimestele puust ja punaseks selle, kui lihtne on tegelikult esmaabi teema – olgu siis meie igapäevases elus või kriisis. Ja karta pole ju midagi, kui teadmised ja kindlus olemas!

See esmaabi koolitus oli osa kriisioskuste koolitusprogrammist, mida rahastavad SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Siseministeerium. Hoia silmad ja kõrvad lahti – peagi pakume ehk seda koolitust ka Sinu kodukohas.

Ja kui ei jaksa ära oodata – pane oma soov koolituseks teele info@kruk.ee – saadame Sulle pakkumise!

Koolitus tõi kokku erinevas vanuses huvilisi, kes soovisid arendada oma oskusi ootamatuteks olukordadeks valmistumisel – olgu selleks elektrikatkestus, veepuudus või vajadus kodust kiiresti evakueeruda. Linnakeskkond esitab kriisiolukorras omapäraseid väljakutseid, millega osalejad said praktilise harjutamise kaudu paremini tuttavaks.

Praktilised tegevused: tuli, toit ja evakuatsioonikott

Koolitusel õpiti tule tegemist tulepulgaga – paljude jaoks oli see esimene kord sellist vahendit kasutada. Harjutused näitasid, et esmapilgul lihtsad tegevused, nagu tule süütamine ilma tikke või välgumihklit kasutamata, nõuavad tegelikult aega ja oskust.

Lisaks valmistati õues toitu kasutades kuivtoidupakke, mille kasutamine võib olla hädavajalik olukorras, kus tavapärane toiduvalmistamine pole võimalik. Osalejatele tutvustati, kuidas neid pakke kasutada, kuidas hinnata nende säilivust ja toiteväärtust ning mida varuda pikemaajaliseks iseseisvaks hakkamasaamiseks.

Kolmandaks suuremaks teemaks oli evakuatsioonikoti sisu. Arutati läbi, millised esemed peaksid kotis kindlasti olema – alates esmaabivahenditest ja dokumentidest kuni isiklike ravimite, hügieenitarvete ja toiduvaruni. Eraldi tähelepanu pöörati sellele, kuidas kohandada evakuatsioonikotti vastavalt perekonna koosseisule ja vajadustele.

Koolituse juhendajad andsid praktilisi teadmisi ja kindlustunnet

Koolitust viis läbi Naiskodukaitse esindaja ja Hannes Nagel Kriisiuuringute Keskusest, kellel on kogemus nii kriisideks valmistumise õpetamises kui ka praktiliste ellujäämisoskuste vahendamises. Osalejatele anti nii teoreetiline ülevaade kui ka võimalus ise läbi proovida tegevusi, mis võivad reaalses kriisiolukorras määravaks saada.

Koolituse rõhuasetus oli praktilisusel – läbi katsetamise ja kogemuse said inimesed teadmisi, mida saab kasutada ka koduses ettevalmistuses. Paljud osalejad tõid esile, et just ise tegemine andis rohkem kindlust kui pelgalt info kuulamine.

Ellujäämiskoolitus kui osa laiemast kogukonnaprojektist

Koolitus oli viimane üritus Väike-Õismäe ellujäämiskoolituste sarjas, mille korraldas Kriisiuuringute Keskus koostöös Naiskodukaitsega. Projekti eesmärk oli suurendada kohaliku kogukonna teadlikkust ja valmisolekut kriisideks, pakkudes osalejatele praktilist õpet ning tugevdades vastastikust usaldust ja koostööd.

Korraldajate sõnul näitas projekt, et linnainimesed tunnevad järjest enam huvi iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste vastu. Kogukondade vastupanuvõime tõstmine läbi teadlikkuse ja oskuste on üks oluline samm turvalisema ja paremini toimiva ühiskonna suunas.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Foto: viienda linnas ellujäämise grupi koolitus Väike-Õismäel (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Kriisiuuringute Keskuse kogukondliku kriisioskuste koolitusprogrammi esmaabi koolitus ei ole tavaline „sidemete rullimine“ ega „teoreetiline loengutund“. See on praktiline ja aus vaade esmaabisse, kus ei räägita, mida „peaks tegema“ ideaaltingimustes. Kriisid ja ideaalmaailma ei käe kahjuks käsikäes. Seetõttu vaatame, kuidas päriselt toimida, kui aeg on piiratud, varustust napib ja stress on laes. Koolitajaks on taas parameedik Andrus Lehtmets, kelle selge ja otsekohene õpetus ei jäta kedagi ükskõikseks.

“Inimene ei vaja ideaalset haavasidet – ta vajab kedagi, kes julgeb tegutseda. Koolitusel õpivad osalejad just seda: mõtlema ja tegutsema olukordades, kus päriselus ei ole aega veebist soovitusi otsida ehk tuleb teada, mida teha ning kohe tegutseda,” ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Kriisis pole aega kahelda – on vaja tegutseda

Koolitus keskendub praktilistele võtetele: kuidas aidata liiklusõnnetuse ohvrit, mida teha, kui kellegi süda seiskub, või kui kogu side on maas ja abi ei tule. Iga osaleja peab päeva lõpuks käed külge panema – harjutame elustamist, hingamist toetavat abi, verejooksu peatamist, trauma käsitlemist ja palju muud. Näited ja simulatsioonid on realistlikud. Ja muidugi, müüdid saavad purustatud. Näiteks – kas teadsid, et süda ei “käivitu” löögiga, nagu ameerika filmides?

Hiljuti ametisse astunud Tallinna Munitsipaalpolitseiameti juht Elari Kasemets selgitab, MUPO tausta ja arengusuundi ning seda kuidas elanikud ja kogukond saavad sellesse arengusse panustada erinevatel viisidel.

Laupäevaste koolituste valikus on esmaabi (koolitab parameedik Andrus Lehtmets) ja linnas ellujäämine (koolitavad Naiskodukaitse instruktorid), mis toimuvad Väike-Õismäel. Lisaks toimuvad ka veebikoolitused – Munitsipaalpolitsei Ameti instruktoritelt on võimalik õppida kriisiplaani koostamist ja Naiskodukaitse veebikoolitused jagavad targa evakuatsiooni teadmisi.

„Haabersti elanikel on esmakordselt võimalus täiendada oma kriisioskusi just kodukohas, kus koolitusi viivad läbi valdkonna tippspetsialistid. Soovitame kõigil sellest võimalusest osa võtta – osalemine on tasuta,“ ütles Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. „Meie eesmärk on tugevdada linnaosa elanike valmisolekut kriisiolukordadeks. Kui igal inimesel on mitmekülgsemad teadmised ja oskused, suudame paremini toime tulla ootamatute olukordadega ning pakkuda tuge nii oma perele, sõpradele kui ka laiemale kogukonnale,“ lisas ta.

Ühtekokku toimub veebruarist maikuuni erinevatel teemadel 25 koolitust, mis annavad erinevaid kriisioskusi enam kui 400 Haabersti elanikule. Veel on vabu kohti, koolitustele registreerumiseks või ootenimekirja astumiseks külasta veebilehte www.kruk.ee/oismae.

🟧🟦 Projekti K-24 tegevusi viib läbi Kriisiuuringute Keskus, projekti tegevuste elluviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital läbi Siseministeeriumi.

Foto: Väike-Õismäe kriisioskuste koolitusprogrammi reklaam Haabersti linnaosa ajalehes  grupi (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Kriisiuuringute Keskuse esmaabi koolituspartneriks on parameedik Andrus Lehtmets, kelle abil on enam kui 40 000 eestimaalast saanud esmaabi oskusi. K24 projekti keskendutakse peamisele küsimusele: mis on esmaabis kõige olulisem just kriisiolukorras?

5. aprillil kell 11 alanud koolitus toimus Väike-Õismäe kogukonnaias Järveotsa asumis Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus praktilisele väljaõppele. Vaatamata külmale ilmale tulid kogukonnaliikmed kokku, et läbida koolitust realistlikes tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning on heitlik.

Osalejad said kaasa praktilised esmased ellujäämisoskused, mis on hädavajalikud toimetulekuks tõsise kriisi korral linnakeskkonnas. Koolituse fookus oli kolmel peamisel ellujäämise tugisambal: vee, toidu ja soojuse tagamisel. Lisaks tuletati meelde kriisiplaani koostamise põhimõtteid ning evakuatsiooni käitumisjuhiseid.

Ilmastikuolud muutsid koolituse eriti elulähedaseks, andes osalejatele parema arusaama tegelikest väljakutsetest, millega kriisiolukorras silmitsi seistakse. Saadud kogemus aitas osalejatel tunnetada, kuidas teoreetilisi teadmisi ja omandatud oskusi rakendada reaalses elus, ka keerulistes ja ettearvamatutes oludes.

Viies koolitusgrupis osalenutele andis koolitusprogramm mitmekülgsed teadmised ja oskused, kuidas pakkuda esmast tuge emotsionaalsete ja vaimsete raskustega inimestele kriisiolukorras, kus juures eraldi pöörati tähelepanu akuutse (nt sõjalise) kriisitingimustes tegutsemisele varjumiskohtades.

Osalejad õppisid ära tundma vaimse tervise muresid, jagama asjakohast infot ning rakendama eneseabivõtteid enda ja teiste heaolu hoidmiseks, mis Ukrainas kestva sõja tingimustes on järjest enam olulisemaks muutumas ühiskondliku vastupanuvõime näol. Koolituste raames tehti mitmeid praktilisi harjutusi, mis aitasid oma kuulamise-märkamise-abistamise oskust harjutada.

Koolitusel keskenduti sellele, kuidas iga pere saab olla paremini valmis ootamatuteks olukordadeks, rõhuga toimetulekuks elutähtsate teenuste (elekter, vesi, küte) kadumisel. Koolitus keskendus ka paneelmajade keskkonnale, kuivõrd Väike-Õismäel on valdavalt 5- ja 9-kordsed paneelelamud, mis peavad ka kriisides edasi toimima.

Õhtu jooksul käsitleti mitut olulist teemat, näiteks:

• kuidas koostada pere kriisiplaan, mis arvestab nii laste, eakate kui ka lemmikloomade vajadustega;
• millised on esmased varud, mis võiksid kodus olemas olla vähemalt seitsmeks päevaks;
• kuidas hoida perekonda informeerituna ja rahulikuna kriisiolukorras ning milliseid kanaleid kasutada info saamiseks.

• mida peab läbi rääkima korteriühistu tasandil?