Konverents lõpetas kümne kuu pikkuse projektitegevuse, mida juhtis Malmö Ülikool (Rootsi) koostöös MTÜ Poruchiga (Ukraina) ja MTÜ Kriisiuuringute Keskusega (Eesti). Projekti eesmärk oli luua kolme riigi omavalitsuste kriisijuhtide võrgustik, keskendudes algselt just “Võitmatuse keskuste” (Points of Invincibility) kontseptsioonile – algatusele, mis käivitati Ukrainas 2022. aastal vastusena Venemaa ulatuslikele rünnakutele kriitilise taristu vastu.

“Võitmatuse keskused on Ukraina algatus, mille eesmärk on aidata kohalikel kogukondadel – nii linnades kui maapiirkondades – jätkata igapäevaelu ja tööd võimalikult tavapäraselt. Kuna ka Rootsi ja Eesti otsivad praktilisi viise, kuidas toetada kohalikke kogukondi erinevate kriiside ajal, on parimate praktikate ja õppetundide jagamine äärmiselt oluline,” ütles projekti koordinaator dr Tom Nilsson Malmö Ülikoolist.

Projekt keskendus kogemuste vahetamisele ning nii edulugude kui ka raskuste kaardistamisele, millega omavalitsused on silmitsi seisnud.

“Oluline osa sellest projektist oli uurimistöö, mille eesmärk oli mõista, kuidas võitmatuse keskused toimivad kogukondliku vastupanuvõime toetamise tööriistadena,” märkis Anne-May Nagel, MTÜ Kriisiuuringute Keskuse teadur. “Konverentsil esitleti uurimistöö esialgseid tulemusi ja koguti osalejatelt täiendavat tagasisidet,” lisas ta.

28. mail toimunud Kriisiuuringute Keskuse Haabersti projekti K-24 lõpuseminaril “Kogukondade kriisivalmidus – kuidas läheb?” esines Ukraine ühe suurima MTÜ Poruch juht Dr. Mariia Tyschenko (Ukraina) ettekandega kolmanda sektori ja kohaliku omavalitsuse koostööst Ukraina näitel.

Ettekandele eelneb Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nageli ülevaade organisatsiooni 2024. aasta Tallinna ja Kohtla-Järve kogukondlike elanikkonnakaitse projektidest. Video on inglise keeles.

🟧🟦 Paneeldiskussiooni ja selle salvestamist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu Siseministeerium.

Foto ja video: 28. mai paneeldiskussioon (Kriisiuuringute Keskus, 2025).

Seminaril pidasid ettekande omavalitsused eri Ukraina regioonidest. „Eri regioonide esindatus on oluline, sest Ukraina on suur riik ning omavalitsuste kogemused on sõltuvalt asukohast veidi erinevad. Sõjast on puudutatud kõik Ukraina piirkonnad, ent rindejoone lähedal või Lääne-Ukrainas on inimestel teatud aspektides erinev abivajadus,“ sõnas PIMA projekti partneri MTÜ Poruch (Ukraina) juht Dr. Mariia Tyschenko seminaril. Kerksuskeskused või võitmatuse keskused, nagu neid Ukrainas kutsutakse, asuvad siiski üle riigi ning pakuvad elanikkonnale sõjas olulist tuge.

„Nii Eesti kui Rootsi on elanikkonnakaitset, seehulgas kerksuskeskusi jõudsalt arendamas. Selleks, et me saaksime parima võimaliku lahenduse, on aga tarvis Ukraina kogemusest õppida. Selleks PIMA projekt loodud ongi,“ sõnas Kriisiuuringute Keskuse kaasalgataja Anne-May Nagel. „Olulisena jäi kõlama koostöö vajadus – Ukrainas panustavad kerksuskeskuste loomisse, avamisse ja avatuna hoidmisesse nii ettevõtted, kohalikud omavalitsused, Ukraina päästeamet, vabaühendused kui ka kogukond  ise – meil Eestis ja ka Rootsis on kerksuskeskuste tegeliku toimimise huvides tarvis sarnaseid lahendusi,“ lisas ta.

Paneelarutelu oli osa Kriisiuuringute Keskuse 2025. aasta kevadiste kogukondliku elanikkonnakaitse projektide lõpuüritusest. Arutelu eesmärgiks oli tuua kokku kogukondade ja kriisivalmidusega eri vaatenurkadest kokkupuudet omavad eksperdid, oma mõtteid jagasid Maria Derlõs (Tallinna linn), Dr. Mariia Tyschenko (MTÜ Poruch, Ukraina), Hannes Nagel (Kriisiuuringute Keskus) ja Dr. Kadi Luht-Kallas (Siseministeerium).

Arutelu alguses mõtestasid panelistid, mida saame tänapäeva Eestis kogukonna all mõtestada. Peamisena kirjeldati ühes piirkonnas, ühe eesmärgi nimel toimetavaid inimesi, ent toodi esile ka huvipõhiseid kogukondi – näiteks ühes piirkonnas teatud hobiga tegelevad inimesed võivad samuti kogukonna moodustada. Dr. Luht-Kallas rõhutas, et kriisi ajal on väga oluline siiski just see kogukond, kes on distantsilt lähedal – kaugemale jäävate inimesteni võib olla raske pääseda.

Linnalises keskkonnas on kesksetest teenustest nagu elekter, vesi ja küte sõltumise tõttu eriti haavatavad suurtes kortermajades ja paneelelamutes elavad inimesed, tõi esile Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel. Kuna koos elab palju inimesi, on võrdselt oluline nii inimeste enda initsiatiiv, kui korteriühistu juhatuse tegevus kriisivalmiduse võtmes. Maria Derlõs tõi esile oma kogemuse korteriühistu juhatuses olemisest ning märkis, et korteriühistute juhatused vajavad elanike tõhusamaks kaasamiseks, seehulgas kriisivalmiduse teemal, eraldi tuge ja koolitust. Osalejate poolt märgiti, et korteriühistutes toimuv või mitte toimuv elanike vaheline suhtlus on väga oluline nii kriisideks valmistumise kui ka kriisides toimetuleku vaatest.

Seda tõdemust kinnitas ka Dr. Tyschenko Ukrainas üle kümne aasta kestnud sõja kogemust jagades, toonitades, et korteriühistutes peaks kasutusel olema kiiret teadete vahetamist võimaldav sõnumirakendus – olgu selleks Facebook Messenger, Signal, või muu grupivestlust võimaldav lahendus. Dr. Tyschenko lisas ka, et kui majas on inimesi, kes selliseid rakendusi mingil põhjusel kasutada ei saa või ei oska, tuleb lähtuda nö. Vanakooli meetoditest ja käia olulist infot edastamas kas otse uksele koputades või sõnumite puhul, mis ei ole niivõrd aegkriitilised, neid trepikoja teadetetahvlile riputades. Selleks on oluline, et korteriühistu juhatusel või ka elanikel on ülevaade naabritest, kes sellist infojagamise abi vajada võiks.

5. aprillil kell 11 alanud koolitus toimus Väike-Õismäe kogukonnaias Järveotsa asumis Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus praktilisele väljaõppele. Vaatamata külmale ilmale tulid kogukonnaliikmed kokku, et läbida koolitust realistlikes tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning on heitlik.

Osalejad said kaasa praktilised esmased ellujäämisoskused, mis on hädavajalikud toimetulekuks tõsise kriisi korral linnakeskkonnas. Koolituse fookus oli kolmel peamisel ellujäämise tugisambal: vee, toidu ja soojuse tagamisel. Lisaks tuletati meelde kriisiplaani koostamise põhimõtteid ning evakuatsiooni käitumisjuhiseid.

Ilmastikuolud muutsid koolituse eriti elulähedaseks, andes osalejatele parema arusaama tegelikest väljakutsetest, millega kriisiolukorras silmitsi seistakse. Saadud kogemus aitas osalejatel tunnetada, kuidas teoreetilisi teadmisi ja omandatud oskusi rakendada reaalses elus, ka keerulistes ja ettearvamatutes oludes.

Kohtla-Järve Rahvapargis kell 11 alanud koolitus toimus Naiskodukaitse instruktorite juhendamisel ning keskendus välitingimustes praktilisele väljaõppele. Vaatamata rasketele ilmastikuoludele püstitati kollektiivselt poolavatud koolitustelk, mis võimaldas praktikat läbi viia realistlikemas tingimustes, sarnaselt Ukraina linnalise keskkonna olukorrale, kus elutähtsad teenused on katkenud ning ilmastikuolud võivad olla heitlikud.

Osalejad omandasid esmased ellujäämisoskused, mis on vajalikud tõsise kriisi korral linnakeskkonnas toimetulekuks. Koolitus keskendus kolmele kõige olulisemale aspektile: vee, toidu ja soojuse tagamisele. Lisaks korrati üle kriisiplaani ja evakuatsiooni tarkused. Karm ilm lisas väljaõppele elulähedust ning aitas paremini mõista, milliseid raskusi tuleb kriisiolukorras ületada. Meil on hea meel, et ka koostöös ilmaga said kogukonnaliikmed kogemuse, kuidas toime tulla ka keerulistes tingimustes ja kuidas oma teadmisi ja oskusi päriselu situatsioonides rakendada.

Eelmisel nädalal toimus Brüsselis Ühendkuningriigi esinduses arutelu Ukraina tuleviku ja selle saavutamise võimaluste üle. Ürituse korraldas Ühendkuningriigi esindus Euroopa Liidu juures koostöös College of Europe Alumni Associationi, EYL40 European Young Leaders’i, Friends of Europe’i ning Young Professionals in Foreign Policy – Brüsseli võrgustikega. Tegemist on platvormiga, kus erineva taustaga eksperdid ja juhid saavad jagada oma mõtteid, ideid ja väljakutseid seoses Ukraina praeguse olukorra ja tulevikuga.

Arutelu keskne teema oli küsimus, millise tuleviku nimel ukrainlased täna võitlevad ja milliseid samme tuleb astuda, et saavutada õiglane ja püsiv rahu ning julgeolek. Diskussiooni käigus käsitleti olulisi küsimusi: milline tulevik ootab Ukrainat? Kas õiglane ja püsiv rahu on saavutatav lühemas või pikemas perspektiivis? Millisel moel saavad Euroopa liitlased Ukraina teekonda toetada? Kas ukrainlased võivad loota õigluse jalule seadmist? Ja kas rahu ja õiglus on üksteist toetavad või vastandlikud eesmärgid?

Nii Eesti kui ka Ukraina kogevad hetkel keerulisi ajastu väljakutseid. Eesti elanike kaitsmiseks on hädavajalik ka püsivad investeeringud kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse võimekuste ülesehitamisse. Vaid nii on meil võimalik mitte ainult reageerida kiirelt kriisiolukordadele, vaid ka ennetada ning nendega edukalt toime tulla.

Head Eesti Vabariigi 107. aastapäeva!

Foto: Eesti lipp maastikul (KRUK, 2025).